Foto:
Karin Allik

Tapashi Binte Mahmud Chowdhury kaitseb doktoritööd „Establishing trans-contextual science education in promoting active informed citizenry for societal development“

7. oktoobril kell 10.00 kaitseb Tapashi Binte Mahmud Chowdhury haridusteaduse erialal doktoritööd „Establishing trans-contextual science education in promoting active informed citizenry for societal development“ („Kontekstiülese loodusteadusliku hariduse edendamine aktiivse ja teadliku kodanikkonna kujundamiseks“).

Juhendajad:
professor Miia Rannikmäe, Tartu Ülikool
külalisprofessor Jack Holbrook, Tartu Ülikool

Oponent:
kaasprofessor Jenny Marie Dauer, Nebraska-Lincolni Ülikool (Ameerika Ühendriigid)

Kokkuvõte
Loodusteaduslik haridus, mille eesmärgiks on kujundada loodusteaduslikku kirjaoskust, peab tagama õpilastel oskused kanda üle oma pädevusi elulisse konteksti, käsitleda jätku- suutlikkusega seotud sotsiaalseid muresid ja toetada üldist heaolu Käesolev doktoritöö toob välja vajaduse loodusteadusliku kirjaoskuse käsitluse arendamiseks laiendades ühiskonnas tajutavat loodusteadusliku hariduse mõõdet. Uurimistöös on rõhuasetus loodusteaduslikel probleemidel, mis on olulised ühiskonna arengus nii teaduslikust kui ka praktilisest vaatenurgast. Samuti on uuringu eesmärk selgitada välja kuidas õpetajad väärtustavad sotsiaalse kandepinnaga loodusteaduslike teemade käsitlemise loodusainete õpetamisel ning uurida kogukondlikku loodusteaduslike teadmiste ülekandumist kooli kontekstist igapäevaellu. Doktoritöös defineeritakse aktiivse informeeritud kodanikkonna mõiste ja sellega täiendatakse teaduskirjanduses tuntud kolmeastmelist õpetamise mudelit kontekstiülese loodusteadusliku hariduse mõõtmega. Selgitati välja õpetajate tajutud enesetõhusus loodusteaduste õpetamise praktikast ning lisati täiendav dimensioon õpetamisviisi tähtsustamaks aktiivse informeeritud kodanikkonna edendamise protsessi. 126 Bangladeshi loodusainete õpetajaga läbiviidud küsitlus näitas, et Bangladeshi õpetajate tajutud enesetõhusus uue lähenemisviisi tähtsuse ja tegeliku praktika vahel oli erinev. Kvalitatiivset meetodit kasutades viidi läbi ekspertintervjuud. Uuringu tulemused näitasid, et loodusteaduste õppimise eesmärke tajuti kolmel erineval tasemel – õpilaste individuaalne areng(loodusteaduste kontseptuaalsete teadmiste ja oskuste omandamine, teaduslikud väärtused ja individuaalne suhe loodusteadustega), õpilaste sotsiaalne areng (rühmatöö, koostöö, kogukonna tunne, argumenteerimine ja otsuste tegemine) ning ühiskondlik areng (aktiivne ühiskonna toetamine ühiskondlike probleemide lahendamisel kollektiivse ja teaduslike mõjude kaasamise kaudu, edendades kollektiivset teaduslikku hoiakut lahendamaks dilemmasid). Käesolev nägemus ühiskonna arengust on kooskõlas humanismi õppimisteooriaga ja arvestab humanistlikku lähenemist, mis toetab õppijate ettevalmistamist ühiskondlike probleemide lahendamisel edendab loogilistes ja veenvates tegevustes positiivseid kollektiivseid muutusi, ning muutusi ühiskonnas tervikuna.

#teadus #ühiskonnale
Helipult

Ühiskonnateaduste instituudis alustas uus taskuhääling "Dialoogia"

16.09.2022
#teadus
Morasko meteoriidikraater kevadel

Tartu Ülikooli geoloogide osalusel sündis uus meetod meteoriidikraatrite tuvastamiseks 

16.09.2022
#teadus #ühiskonnale
Tartu Ülikooli doktoritööde sari

Mohammad Mehedi Hasan kaitseb doktoritööd „Characterization of follicular fluid derived extracellular vesicles and their contribution to periconception environment”

16.09.2022