Tartu Ülikooli Covid-19 uuringud

Anglistika professori Raili Marlingu personaalse uurimistoetuse rühmagrant „Kriisi tavalisuse kujutamine: diskursus, kirjandus ja pilt“ laieneb ka COVID-19 temaatikale. Praeguse kõikehõlmava, aga samas suuresti nähtamatuks jääva kriisi puhul on oluline mõista selle tekitatavaid afekte (ebakindlus, depressioon, ärevus jne). Seega tuleb uurida, kuidas kriise kujutatakse. Diskursuste analüüs kolmes erisuguses kultuuris (Eesti, USA ja Prantsusmaa) võimaldab paremini mõista, kuidas meedias ja avalikus diskursuses kasutatakse ja luuakse afekte ning kuidas need võivad mõjutada avalikkuse paljuski emotsionaalset reaktsiooni kriisile (käitumine eriolukorra tingimustes ja isolatsioonis, kaitsevahendite kasutamine, inimestevaheline suhtlus jne). Loe lähemalt…

Ettekanne konverentsil "Arukas kohanemine koroonaviirusega" 26.-27.11.2020:

Uuringu viib läbi Praxis ja kaasatud on ka anglistika professor Raili Marling. 

Kirjandusteooria professori Marina Grišakova uurimisrühm osaleb Twente Ülikooli narratiiviuurijate, psühholoogide ja filosoofide algatatud rahvusvahelises uuringus-küsitluses „Kirjad tulevikust: milline on maailm peale koroonaviiruse pandeemiat?“. Uuringus osalevad teadlased Hollandist, Kreekast, Saksamaalt, Soomest, Suurbritanniast ja mujalt.  Materjalid koondatakse Twente Ülikoolis loodavasse rahvusvahelisse andmebaasi. Loe lähemalt … 

Eesti keele vanemteadur Tiit Hennoste pälvis TÜ eksperimentaalarenduse fondi grandi teema „Interaktiivse õpiprogrammi prooviversioon Häirekeskusele“ jaoks. 

Videoettekanne konverentsil "Aruks kohanemine koroonaviirusega" 26.- 27.11.2020:

Humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna teadlased on seotud ka Eesti Kirjandusmuuseumi üleskutsega panna kirja oma mõtteid ja tegemisi seoses eriolukorraga. Loe lähemalt…

Ettekanne konverentsil "Arukas kohanemine koroonaviirusega" 26.-27.11.2020:

Uuringujuht: meediauuringute professor Andra Siibak.

Rahvusvaheline võrdlusuuring koostöös Iisraeli, Prantsumaa ja USA teadlastega. Uuringu eesmärk on teada saada, millised olid õppejõudude kogemused veebipõhisele õppele üleminekul, kuivõrd nad teadvustasid endale võimalikke probleeme era- ja tööelu vaheliste piiride hägustumisega ning kuidas nad nende probleemidega hakkama said. Meetodiks on semi-struktureeritud individuaalintervjuud.  Eesti 31 intervjuu põhjal valmib 2021.a. kevadel ajakirjanduse ja kommunikatsiooni magistrandi Merle Rüütli magistritöö.

Uuringut korraldavad meediauuringute professor Andra Siibak ja doktorant Kristjan Kikerpill.
Uuringu eesmärk oli selgitada, milliseid küberkuritegevuse vorme COVID-19 perioodil kõige enam levis, millised olid küberkurjategijate poolt kasutatud kommunikatiivsed strateegiaid; kelle nime alt andmepüüki initsieeriti, kelle vastu see oli peamiselt suunatud ning milliste teemadega püüti inimesi "konksu otsa" saada. 

Töö tulemused ilmuvad: Kikerpill, K. & Siibak, A. (forthcoming 2021). Abusing the COVID-19 Pan(dem)ic: A Perfect Storm for Online Scams. In J.C. Pollock & D. Kovach (Eds.), COVID-19 in International Communication: Responses to the Pandemic in Global Perspective . New York: Routledge.

Ettekanne konverentsil "Arukas kohanemine koroonaviirusega" 26.-27.11.2020:

Uuringu juht: kestlikkuse sotsioloogia vanemteadur Kati Orru

Horizon2020 raames tehtav uuring tegeleb hädaolukordadega üldisemalt, kuid seoses COVID kriisiga on paljudes tööpakettides võetud kitsam fookus sellest põhjustatud olukorrale. Uurimisprojekt keskendub kõige haavatavamatele ühiskonnagruppidele ja kogukondadele, et suurendada ühiskonna üldist säilenõtkust. BuilDERS projekti eesmärk on selgitada, mis mõjutab kõige haavatavamate ühiskonnaliikmete võimekust toime tulla nii inimtekkeliste kui ka looduslike ohtudega. BuilDERS rakendab selleks kaasamise ja koosloome meetodeid, küsitlusuuringuid ja rahvusvahelist võrdlust ning töötab välja praktilisi vahendeid säilenõtkuse suurendamiseks. Vaata lisaks...
Ühiskonnateaduste instituudi tööpakettides on konkreetsed teemad:

• Sotsiaalhoolekande asutuste kerksus pandeemia ajal. Milliseid institutsionaalse innovatsiooni võtteid kasutasid varjupaigad, supiköögid jt, et jätkata abi osutamist kõige haavatavamas olukorras olevatele ühiskonnagruppidele. Kristi Nero teeb uuringust ülevaate Koroonakonverentsil TÜs 27.11.2020
• Kodutute jt sotsiaalhoolekande teenuste kasutajate analüüs teguritest, mis on aidanud toime tulla pandeemia ajal. Millised on olnud pandeemiakogemused? Millised mõjud? Millised individuaalse kerksuse, sotsiaalse toetuse tegurid on aidanud kohaneda? Kati Orru on juhtinud küsitlusuuringu analüütilise raamistiku ja metoodika väljatöötamist BuildERS konsortsiumis. Uuring viiakse läbi 15 Euroopa maal septembrist detsembrini 2020.
• Pandeemiaga seotud kahjuliku info levik. Iga valeinfo kild ei pruugi olla veel sotsiaalselt olulise kahjuliku mõjuga. Uurimisrühm eesotsas Sten Hanssoni ja Sten Torpaniga on ligi saja Euroopa erinevates maades ilmunud infojuhtumi põhjal välja töötanud tüpoloogia kahjuliku info ilmingutest, kahju avaldumise mehhanismidest ja selle ära hoidmise võimalustest. Uuring ilmus ajakirjas International Journal of Risk Research https://www.tandfonline.com/doi/full/10.1080/13669877.2020.1871058
  Uuring on pälvinud laiemat avalikkuse tähelepanu ning seda on kajastatud paljudes kanalites, nt
  https://novaator.err.ee/1608083287/pandeemiaga-seotud-vaarinfo-kahjustab-inimesi-vahemalt-kuuel-viisil
  https://tartu.postimees.ee/7168853/valeinfo-koroonast-kahjustab-inimesi-vahemalt-kuuel-moel
  https://vikerraadio.err.ee/1236259/labor-kahjulik-koroonainfo-kasulik-tsemenditolm/1174576
  https://blogs.lse.ac.uk/covid19/2021/01/21/the-six-types-of-harmful-information-that-make-us-more-vulnerable-during-the-pandemic/
• Kriisikommunikatsioon ja haavatavus - millised kommunikatsioonist tulenevad tegurid võimendavad haavatavust hädaolukordades nagu pandeemia. Sten Hanssoni ja Kati Orru eestvedamisel on ilmunud artikkel kommunikatiivsest haavatavusest ajakirjas International Journal of Disaster Risk Reduction.
• Pandeemia ja teised hädaolukorrad ning andmestike kasutamine haavatavate tuvastamiseks. Sotsiaalkaitse valdkonna roll kriiside lahendamisel ei ole Eestis selgelt määratletud. Ometi on sotsiaalvaldkonna ekspertidel sh sotsiaaltöötajatel võtmeteadmised hädaolukordade sotsiaalsete mõjude ära hoidmiseks ja leevendamiseks. Uuring selgitab, kuidas saaks paremini ära kasutada erinevaid sotsiaalvaldkonna andmebaase, ning teisi andmestikke, sh näiteks mobiilpositsioneerimise andmeid, et paremini sihitada pääste- ja sotsiaalabi. Koostöös Päästeametiga valmivast uuringust tegi ülevaate Kati Orru Koroonakonverentsil TÜs 27.11.2020

​Ettekanne konverentsil "Arukas kohanemine koroonaviirusega" 26.-27.11.2020:

Uuringu juht: sotsiaalpoliitika dotsent Dagmar Kutsar

Uuringu eesmärk on käsitleda kriisiolukorda lapse perspektiivi kaudu. Kvalitatiivsete poolstruktureeritud intervjuudega koguti erinevas vanuses laste käsitusi kriisiolukorrast kevadise eriolukorra ajal aprilli keskel. Uurimusest selgus, et lapsed mõistavad eriolukorra vajalikkust ja kõige enam tunnevad puudust tavapärasest otsesuhtlemisest eriti sõpradega, kuid ka lähisugulaste ja õpetajatega. Lisaks selgus, et eriolukorra aeg pani proovile laste toimevõimekuse. Uuring võimaldab Eesti laste kogemuste võrdlust Šveitsi ja Kanada laste kogemustega, avaldamisel on ühisartikkel. Laste toimetulekule COVID-19 eriolukorras ja hiljem keskendus ka uurimisrühma ja terviseedendajate koostöös toimunud Lõuna-Eesti Heaolufoorumi 2020  esimene töötuba „Uus normaalsus COVID-iga ja laste heaolu: kuidas edasi?“, mis toimus 2. novembril 2020 veebiseminarina. Teadlaste ja praktikute aruteludest selgusid kevadise eriolukorra püsivad järelmõjud lastele ning uute veebipõhiste ja mobiilsete sekkumismeetodite arendamise vajalikkus. Uurimuse läbiviimist ja edasiarendust toetab ETAG PRG700. 

Juht: sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika vanemteadur Mare Ainsaar

Euroopa Sotsiaaluuringu 2020.a. küsitlusvoor kogub andmeid inimeste elust ja toimetulekust viiruse levimise ajal, s.h haigestunud inimeste toimetuleku kohta. Seekordne uuring sisaldab COVID teemaliste küsimuste blokki: nagu näiteks avatus vandenõuteooriatele, vaktsineerimiskäitumine, inimeste vabaduse ja piirangute aktsepteerimist. Tulemused on võrreldavad veel 30 riigi andmetega.  Eesti suhtes esindusliku valimiga kogutakse vastuseid 2000 inimeselt. Tulemused selguvad järgmisel aastal. 

Uuringu juht: sotsioloogia professor Veronika Kalmus; alateema juht: sotsioloogia teadur Mai Beilmann 

Horisont 2020 projekt ySKILL lähtub tõdemusest, et digitaliseerumine muudab ühiskonda ja nõuab uusi digipädevusi, mida paljud lapsed ja teismelised praegu ei valda. See võib mõjutada negatiivselt nende hariduslikku, info- ja sotsiaalset kaasatust ning heaolu. Ühe tööpaketi raames uuriti haridus- ja tööturu valdkonna ekspertide arvamusi, milliseid digioskusi on lastel ja noortel vaja täna hariduses ja homme tööturul hakkamasaamiseks ning kuidas koolid, kodud jt nende oskuste omandamist toetavad. Kuna intervjuud toimusid 2020 kevadise eriolukorra ajal, tõusis neis üheks läbivaks teemaks COVID pandeemia mõju kooli- ja töökeskkonnale. Tartu Ülikooli teadlaste eestvedamisel on kogutud andmete põhjal valmimas raport kodu-kooli suhtlusest ning sellest, kuidas see on pandeemia mõjul muutunud. 

Uuringu juht: infoteaduse lektor Krista Lepik

Uuring valmib koos Ilmar Vaaroga Krista Lepiku järeldoktorantuuri projekti raames. Uuringu eesmärk on kaardistada, kuidas on Eesti raamatukogud olukorraga kohanenud, milliseid uusi tegevusi välja käinud, kuidas jagatakse infot oma külastajatele (kes mõnel pool pidid ukse taha jääma) ning, kuidas olukord mõjutab Eesti raamatukoguhoidjate töötempot. Raamatukogude kanda on olnud eriolukorra ajal väga oluline informeerija-harija-meelelahutaja roll – eriti maapiirkondades, kus viimane allesjäänud „ametiasutus“ ongi just raamatukogu.

Lisaks raamatukogudele ja raamatukoguhoidjatele pööratakse uuringus tähelepanu ka Eesti muuseumitöötajate töötempole. Kevadine eriolukord puudutas Eesti muuseume tugevalt (praktiliselt kahe kuu jooksul olid kõik muuseumid suletud) ning muuseumide töös toimus erinevaid ümberkorraldusi, et anda oma senistele auditooriumidele sõnum: oleme teie jaoks ka segastel aegadel olemas. Missugused on muuseumitöötajate töömustrid olukorraga kohanemise järel, milliseid väljakutseid on pakkunud nii kevadine eriolukord kui ka sügisene nn teine laine – nende küsimustega uuring tegelebki.

Uuring võimaldab Eesti raamatukoguhoidjate ja muuseumitöötajate kogemuste võrdlust Rootsi kolleegide kogemustega. Analüüsi tulemused selguvad järgmisel aastal. Loe lisaks projekti põhjal tehtud Balti Raamatukoguhoidjate Kongressi ettekande teese (esimeste tulemuste tutvustus). 

Doktorant Liis Auväärt, juhendaja Ragne Kõuts-Klemm

Uurimistöö analüüsib COVID-19 ajakirjanduslikku kajastamist avalikkuseni jõudnud info kaudu ning ajakirjanike pädevusi suuremahuliseks andmepõhiseks kajastuseks. Ühelt poolt annab ülevaate andmete kasutamisest meedias avaldatud tekstide sisuanalüüs, teiselt poolt võimaldavad läbiviidavad stiimulmaterjalidega toetatud intervjuud selgitada lünki ajakirjanike andmepädevuses. Vajadus sellealaste kompetentside arendamiseks tuleneb ühiskonna üldisest andmestumisest.

Uurimisrühma juht: Ain Hinsberg

Uurimisrühma liikmed:  Tiia Vissak, Ülle Pärl, Kadri Lees, Garri Raagmaa,  Anne Roosipõld, Merike Hallik, Kandela Õun, Taavi Tamberg, Tiina Viin, Marit Piirman, Tiit Kask, Sergey Kask.

Eesmärk on saada teada, milline on COVID-19 majandusmõju turismile, analüüsida turismivaldkonna võimalikke arengustsenaariumid kriisi järel ning pakkuda riigile Eesti turismisektori arendamiseks vajalikke prioriteetseid teemasid ja sekkumisloogikaid tuues välja ka nende tegevuste mõjusid. 

Vilniuse Ülikooli teadlaste poolt juhitud projekti eesmärgiks on jõuda sügavama arusaamiseni sellest, kuidas ettevõtted kohanevad ülemaailmse ebakindlusega, mis on tingitud sündmustest nagu näiteks USA poliitiliste prioriteetide muutumine ja riigi algatatud kaubandussõda, Brexit, Hiina majandusliku ja poliitilise mõjuvõimu suurenemine ning koroonaviiruse pandeemia ja sellest tingitud majanduste sulgemine.  Projekti raames uuritakse Eesti töörühma poolt muuhulgas ettevõtete kohanemist väliskaubandusšokkidega, sh muutusi ekspordi struktuuris ja kaubandusšokkide mõju ettevõtete tootlikkusele.

Kestvus: 01.01.2021-31.12.2023

Konsortsium: Vilniuse Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool, BI Norra Ärikool, Balti rahvusvahelise majanduspoliitika uuringute keskus BICEPS, Tartu Ülikool ja Hong Kongi Teadus- ja Tehnikaülikool.

Tartu Ülikooli projektimeeskonda kuuluvad: Priit Vahter, Mathias Juust.

Rohkem infot EMP Balti koostööprogrammi eelvooru tulemuste kohta leiab veebilehelt. 

Tartu Ülikooli majandusteadlased Jaan Masso ja Liis Roosaar osalevad Kesk-Euroopa Tööturu Uuringute Instituudi koordineeritavas uuringus “ETUI-CELSI Covid-19 observatory”, mille eesmärk on saada ülevaade COVID-19 kriisile reageerimiseks eri riikides kasutatud poliitikameetmetest.

Loe lähemalt...

Teostaja: IT-mõju-uuringute keskus CITIS, Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Meeskond: Mihkel Solvak, Andres Võrk, Taavi Unt ja Annegrete Molloka

CITIS tegi selle raames Rahandusministeeriumile ja MKMile avaandmetel töötava covid19 meetmete mõju analüüsi tööriista, millega saab näha kuidas ettevõtetele toetused mõjusid. Rakendus on üle antud, aga hetkel veel teeme seal mõnda modifikatsiooni ja koolitame tulevasi kasutajaid.

Vastutav täitja: Lenno Uusküla
Põhitäitjad: Raul Eamets, Jaan Masso, Kaidi Nõmmela, Taavi Unt, Andres Võrk
Partnerid: Tartu Ülikool, SA Poliitikauuringute Keskus Praxis ja Eesti Rakendusuuringute Keskus CentAR OÜ

2019. aasta lõpus Wuhanist alguse saanud COVID-19 viiruse puhang mõjutab majandust kogu maailmas, seda nii otseselt (inimeste haigestumisest tulenevad mõjud) kui kaudselt (riikide poolsed meetmed viiruse leviku piiramiseks). Riikide poolt rakendatud COVID-19 piirangute majanduslikke mõjusid leevendavad meetmed on olnud küllaltki mitmekesised, kuid senini puudub analüüs, millised kriisileevendusmeetmed on olnud tõhusaimad ning millised on parimad valikud majanduse taastamiseks ja uueks viiruslaineks ettevalmistamiseks. Uuringu eesmärgiks on saada ajakohast ja kvaliteetset infot pandeemiast tingitud kriisi ning selle leevendamiseks välja töötatud lühiajaliste ja pikaajaliste kriisileevendusmeetmete mõju kohta, mida oleks võimalik kasutada poliitikaotsuste (vanade meetmetega jätkamine, uute välja töötamine) tegemiseks. Lisaks kvaliteedile on selles uuringus kriitilise tähtsusega kiirus ja uurimismeeskonna valmisolek ametkonda jooksvalt nõustada.

Kestus: 01.11.2020-30.04.2022

Koduleht: https://sisu.ut.ee/c19majandus/kontakt 

Uuringu koostas Tartu Ülikool Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel.

Uuringu eesmärk oli saada teada COVID-19 majandusmõju, analüüsida kvalitatiivselt turismivaldkonna võimalikke arengustsenaariume COVID-19 kriisi järel ning kaardistada, mida peaks Eesti turismisektori arendamiseks lähi- ja pikemas perspektiivis tegema. Loe lähemalt… 

Tartu Ülikooli psühholoogia instituudi teadlaste kaasosalusel uuriti Covid-19 ja vaimse tervise seoseid (rõhuga säilenõtkusel) ülemaailmses küsitlusuuringus (26 keeles), sh Eestis ja eesti keelt kõnelevatel inimestel. Esimesed tulemused on avaldatud ajakirjas Translational Psychiatry: Veer, I. M., Riepenhausen, A., Zerban, M., Wackerhagen, C., Puhlmann, L. M., Engen, H., ... & Kalisch, R. (2021). Psycho-social factors associated with mental resilience in the Corona lockdown. Translational psychiatry, 11(1), 1-11. https://doi.org/10.1038/s41398-020-01150-4 või https://www.nature.com/articles/s41398-020-01150-4

Uuringu töörühm: Kirsti Akkermann, Kairi Kreegipuu, Hedvig Sultson, Martin Kimmel, Katrin Kukk
TÜ Psühholoogia instituut
Uuring annab ülevaate, millised olid inimeste vahetud hinnangud stressiga toimetulekule COVID-19 eriolukorras, mis aitas kujundada toimetulekut, ning millised on võimalikud mõjud vaimsele tervisele. Uuring on üheks sisendiks rahvastiku vaimse tervise longituudsele küsitlusuuringule, mille tulemusi arvestades koostatakse vaimse tervise indikaatorite monitoorimise pakett.

Ettekanne konverentsil "Arukas kohanemine koroonaviirusega" 26.-27.11.2020:

Psühholoogia instituut uurib koos Eesti iduettevõttega Triumf Health lastele mõeldud digitaalse tervisemängu mõju. Uuringu käigus vaadeldakse mobiilimängu abil 7–14-aastaste laste vaimse tervise seisundit ning pakutakse individuaalset tuge, et ennetada psühholoogiliste probleemide väljakujunemist. Triumf Healthi väljatöötatud mäng sisaldab koroonaviiruse teemalist rada, mille eesmärk on aidata lastel praeguses viirusest põhjustatud olukorras paremini toime tulla.

Ettekanne konverentsil "Arukas kohanemine koroonaviirusega" 26.-27.11.2020:

Uuringu juhd: Kirsti Akkermann ja Kenn Konstabel

Eestis esmakordselt toimuva uuringu abil selgitatakse välja, milline on Eesti inimeste vaimne tervis ning üldine heaolu, et aidata riigil paremini planeerida tugiteenuste ja ennetusmeetmete vajadust. Uuringu tulemused aitavad kaasa elanikkonna vaimse tervise terviklikuma monitoorimissüsteemi planeerimisel, mille abil saab tulevikus abivajajale tagada võimalikult kiiresti parima abi. Loe lähemalt… 

2020. aasta alguses maailma tabanud koroonaviiruse pandeemia leviku piiramiseks on valitsused üle maailma kohaldanud erakorralisi meetmeid. Kuigi esialgu oli piiravatele meetmetele suur heakskiit, on aja möödudes Euroopa kodanikud järjest kriitilisemad meetmete demokraatiat ning inimõigusi piiravate aspektide suhtes. Erakorralised meetmed võivad rahva usaldust demokraatliku valitsemise ning institutsioonide vastu kahjustada, mis omakorda võib viia rahvatervise meetmete mittetäitmiseni ning demokraatliku stabiilsuse mõranemiseni. Seetõttu ongi tarvilik uurida erakorraliste meetmete sisu ning mõju. EXCEPTIUSe projekt uurib pandeemia leviku tõkestamiseks kehtestatud erakorralisi meetmeid 32 Euroopa riigis. Projekti käigus uuritakse, miks teatud demokraatlikud süsteemid on kriisidele vastupidavamad kui teised ning milliste poliitiliste reformide abil seda vastupidavust suurendada. Tartu Ülikooli teadlased panustavad projekti Eestis kehtestatud piirangute ning meetmetega seonduva info kogumisega. Projekti koordineerib Groningeni Ülikool Hollandis.

Projekti kodulehekülg: https://exceptius.com/

Kontaktisik TÜs: Piret Ehin, võrdleva poliitika kaasprofessor, piret.ehin@ut.ee 

Tartu Ülikooli juhitud kliinilise uuringu kohaselt võib koroonaviiruse antikehadega BioBlock®-i ninasprei haigestumist ennetada. Uuringu eesmärk oli hinnata sprei efektiivsust SARS-CoV-2 viiruse ennetamisel ja ohutust uuringus osalejate tervisele. 

BioBlock® on Eesti teadlaste ja tootjate loodud SARS-CoV-2-vastaste antikehadega ninasprei, mis neutraliseerib viiruse enne selle sisenemist rakkudesse ja kaitseb niimoodi keha haigestumise eest. 2022. aasta märtsist tänavu maini tehtud uuringus osales 852 ja selle lõpetas 816 vabatahtlikku vanuses 18–70 aastat. Tulemused näitavad, et sprei kasutajate seas oli nakatunuid ligi kaks korda vähem kui platseebot saanud rühmas. Täpsemalt oli 406-liikmelises BioBlock®-i kasutanud rühmas 5, 410 inimesega platseeborühmas aga 9 nakatunut. Seega on sprei kaitsev toime märgatav. 

Uuringus leiti, et vabatahtlikud talusid BioBlock®-i hästi. „Oli rõõmustav üllatus, et uuringu katkestajaid oli väga vähe, mis näitab, et ninasprei kasutamine ei olnud ebamugav,“ sõnas uuringu juht, Tartu Ülikooli peremeditsiini professor Ruth Kalda. Kõrvaltoimete esinemissagedus oli nii BioBlock®-i kui ka platseebot saanute hulgas sarnane ja kummaski rühmas ei olnud nähud tõsised. 

Kalda sõnul tegi uuringu keerukaks inimeste vähene huvi selles osalemise vastu. „Uuring sattus ajale, kui koroonaviirusesse nakatumine oli Eestis languses,“ selgitas professor. „Kuigi täheldasime tendentsi, et BioBlock®-il on kaitsev toime, on teadustöö tulemuste usaldusväärsuse suurendamiseks vaja märksa rohkem uuritavaid,“ lisas Kalda. Uuringu jätkamiseks 2025. aasta juuli lõpuni on olemas Tartu Ülikooli inimuuringute eetika komitee kooskõlastus. 

Uuring toimus Tartu Ülikooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudi, Tartu Ülikooli kliinilise meditsiini instituudi ja kliinikumi kliiniliste uuringute keskuse, Meliva Qvalitas AS-i ning Icosagen Cell Factory OÜ koostöös. Teadustöö tellis AS Chemi-Pharm.

Tartu Ülikooli teadlased selgitavad uuringulainetest koosneva läbilõikeuuringuga välja, milline on koroonaviiruse tegelik levik ja epideemia kulg Eestis.  Uuringu ettevalmistamise ja tegemisega on seotud Tartu Ülikooli laiapõhjaline teadlaste kogu, kuhu kuuluvad eksperdid TÜ peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudist, genoomika instituudist, arvutiteaduse instituudist, matemaatika ja statistika instituudist ning Johan Skytte poliitikauuringute instituudist. Loe lähemalt ...

Ettekanne konverentsil "Arukas kohanemine koroonaviirusega" 26.-27.11.2020:

Tartu Ülikooli teadlased viivad koostöös Tartu Ülikooli Perearstikeskus OÜ arstidega läbi Eesti SARS-CoV-2 viiruse ja selle põhjustatud haiguse juhtude põhjaliku analüüsi, mis võimaldab teha tulevaste viiruspuhangute korral informeeritud otsuseid ja kasutada suurimate riskirühmade säästmiseks kõige tõhusamaid ennetus- ja ravimeetmeid. Loe lähemalt…

Ettekanne konverentsil "Arukas kohanemine koroonaviirusega" 26.-27.11.2020:

Projekti tulemusena loodav patsiendiküsimustiku teenus vähendab protsesside automatiseerimise kaudu tervishoiutöötajate töökoormust, parandab terviseandmete dokumenteerimise kvaliteeti ning koostalitust. Loe lähemalt…

Videoettekanne konverentsil "Arukas kohanemine koroonaviirusega" 26.-27.11.2020:

Uuringus vaadeldakse COVID-19 mõju kohalikus tervishoiusüsteemis töötavatele õdedele ja õendusabi teenusele. Kuna õed on tervishoius keskne inimjõud, on vaja hinnata kriisitingimustes osutatud õendusabi ning seda mõjutavaid tegureid, et arendada kvaliteetset ja ohutut tervishoidu. Loe lähemalt…

Varasemalt on nanomeditsiini professor Tambet Teesalu välja töötanud nn kullerpeptiidide süsteemi sihtmärgistatud vähiraviks ja osalenud nende peptiidide kliinilises arendustöös. Praegused uuringud viitavad, et haigust COVID-19 põhjustav koroonaviirus kasutab rakkudesse sisenemiseks ja levimiseks sarnaseid peptiide. Loe lähemalt…

Uuringu pikaajaline eesmärk on töötada välja metoodika uute, seni tundmatute viirusnakkuste analüüsiks ja tekitada sel alal kodumaine teadmus. See annaks Eestile võimekuse uurida ja diagnoosida sedalaadi nakkushaigusi välisriikide abist sõltumata. Loe lähemalt ...

Ettekanne konverentsil "Arukas kohanemine koroonaviirusega" 26.-27.11.2020

Uuring aitab mõista, millised SARS-CoV-2 tüved Eestis ringlevad, kui paljudel juhtudel on need Eestisse uuesti sisse toodud ja kui palju on kohalikku levikut. Uuringu tulemusel saab selgeks, milliste tüvede puhangud või kolded on levinud ja levivad erinevates geograafilistes piirkondades ning elanikkonna gruppides. Loe lähemalt…

Tartu Ülikooli, Tartu Ülikooli Kliinikumi ja Põhja-Eesti Regionaalhaigla ühise uuringu eesmärk on uurida, kui tõhus on paranenud inimeste plasma kasutamine COVID-19 raskelt põdevate patsientide ravis. Loe lähemalt ...

Ettekanne konverentsil "Arukas kohanemine koroonaviirusega" 26.-27.11.2020

Uurimistöö üheks eesmärgiks on kirjeldada, kuidas tekivad SARS-CoV-2 viirusega nakatunud isikutel haiguse käigus kaitsvad antikehad, milline on nende seos oluliste põletikuliste markeritega ning kuidas need seonduvad kaasuvate haigustega.

Uuringu teiseks eesmärgiks on SARS-CoV-2 antikeha sõeltesti välja töötamine nii IgG, IgM kui ka IgA tüüpi antikehade määramiseks. Loe lähemalt…

Ettekanne konverentsil "Arukas kohanemine koroonaviirusega" 26.-27.11.2020:

Uuringu eesmärgiks on väja selgitada SARS-CoV-2 esimese infektsioonilaine järgne COVID-19 seropositiivsete osakaal Eestis. Uuring võimaldab hinnata COVID-19 levimust kogu Eesti ulatuses ning välja selgitada suurema ja väiksema COVID-19 levimusega piirkondi. Uuringu käigus selgitatakse välja SARS-CoV-2 IgG antikehade levimus üldiselt, mis aitab teha teaduspõhiseid otsuseid järgnevate haiguspuhangute lainete ennetamise tegevusteks ja ohjamiseks. Loe lähemalt…

Ettekanne konverentsil "Arukas kohanemine koroonaviirusega" 26.-27.11.2020

Uurimistöö eesmärk on on leida ja kirjeldada immunoloogilisi ja geneetilisi faktoreid, mis mõjutavad SARS-CoV-2 viirusega nakatunud isikute immuunvastust, haiguse kulu varieeruvust ja võimalikke tüsistusi ning nende geneetilisi põhjusi. Loe lähemalt…

Terviseameti ja Tartu Ülikooli poolt tehtavas katseuuringus hinnatakse haiglapatsientidel süljeproovist saadud tulemuste täpsust võrreldes ninast võetud proovidega ning kas inimesed saavad proovi võtmisega iseseisvalt hakkama. Eduka katseuuringu korral ollakse valmis süljetestimist ulatuslikumalt kasutama. Loe lähemalt ...

Meditsiiniteadlaste ja meditsiinitöötajate üks suurimaid prioriteete on leida leevendust ja pidurdada SARS-CoV-2 levikut ning leida võimalikult efektiivne ravi COVID-19 viirusinfektsioonist põhjustatud haigusele. Selleks aitab Kliiniliste uuringute keskus koordineerida mitmeid mahukaid teadusuuringuid, kuhu kaasatakse ka arvukalt vabatahtlikke üle Eesti. Loe lähemalt...

Seitsme riigi, sh Eesti teadlased kirjeldavad, et tuleviku korduskasutatavad näomaskid põhinevad nutikal nanotehnoloogial. Kavakohaselt on need 3D-prinditud maskid senisest mugavamad, väga hea filtreerimisvõimega ja isepuhastuvad ning suudavad hajutada niiskust. Loe lähemalt…

Projekti vastutav täitja on peremeditsiini kaasprofessor Marje Oona.

Uuringu üldeesmärgiks on koguda COVID-19 vaktsineerimise ettevalmistuste raames andmeid tervishoiutöötajatelt Eestis, et nende alusel: toetada Eesti riigi tasandil tervishoiutöötajate kaasatust COVID-19 vaktsineerimisel ning panustada WHO Euroopa regiooni juhendmaterjali loomisse, mis sisaldab soovitusi tervishoiutöötajate kaasamise osas, et tagada COVID-19 vaktsiini edukas kasutuselevõtt.

Tartu Ülikooli teadlased loovad reovee analüüsil põhineva varajase koroonaviiruse eelhoiatuse seiresüsteemi. Rahvusvaheline kogemus näitab, et reoveeproovidest on võimalik leida viiruse jälgi enne kliiniliste patsientide leidmist. Reoveeseire annab varajast infot ka nakkuse piirkondliku leviku kohta. Uuringu eesmärk on varjatud kollete avastamine ja puhangudünaamikate jälgimine.

Reoveeproove võetakse kõigis maakonnakeskustes ja üle 10 000 elanikuga linnades ja vastavalt vajadusele kohaliku tähtsusega asutustes. Proovide kogumisel teeb Tartu Ülikool koostööd Eesti Keskkonnauuringute Keskuse ja vee-ettevõtetega, kes linnade reoveepuhasteid käitavad. Reoveeproovide koroonaviiruse jälgede analüüsid tehakse Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi laborites, kus on olemas vastav tehniline võimekus ja väljaõppega inimesed.

Uuring algas 2020. aasta augustis. Loe lähemalt...

Ettekanne konverentsil "Arukas kohanemine koroonaviirusega" 26.-27.11.2020:

Uuringu juht Tartu Ülikoolis: Angela Ivask, geneetika professor, molekulaar- ja rakubioloogia instituut.

Ettekanne konverentsil "Arukas kohanemine koroonaviirusega" 26.- 27.11.2020:

Uuringu juht Tartu Ülikoolis: Indrek Jõgi, plasmatehnoloogia vanemteadur, füüsika instituut. 

Ettekanne konverentsil "Arukas kohanemine koroonaviirusega" 26.-27.11.2020:

Uuringu juht Tartu Ülikoolis: Triinu Visnapuu, mikrobioloogia dotsent, molekulaar- ja rakubioloogia instituut.

Lühittekanne konverentsil "Arukas kohanemine koroonaviirusega" 26.- 27.11.2020:

Uuringu juht Tartu Ülikoolis: Raivo Kolde, terviseinformaatika vanemteadur, arvutiteaduse instituut.

Uuringu juht Tartu Ülikoolis: Reedik Mägi, bioinformaatika juhtivteadur, genoomika instituut.

Ettekanne konverentsil "Arukas kohanemine koroonaviirusega" 26.- 27.11.2020:

Uuringu juht Tartu Ülikoolis: Lili Milani, epi- ja farmakogenoomika juhtivteadur, genoomika instituut.

Ettekanne konverentsil "Arukas kohanemine koroonaviirusega" 26.- 27.11.2020:

Uuringu juht Tartu Ülikoolis: Andres Merits, uurija-professor, tehnoloogiainstituut.

Ettekanne konverentsil "Arukas kohanemine koroonaviirusega" 26.- 27.11.2020:

Uuringu juht Tartu Ülikoolis: Kaido Kurrikoff, molekulaarse biotehnoloogia vanemteadur, tehnoloogiainstituut.

Uuringu juht Tartu Ülikoolis: Jaak Järv, orgaanilise keemia professor, keemia instituut.

Uuringu juht Tartu Ülikoolis: Enn Lust, füüsikalise keemia professor, keemia instituut.

Lühiettekanne konverentsil "Arukas kohanemine koroonaviirusega" 26.- 27.11.2020:

Uuringu juht Tartu Ülikoolis: Karl Kruusamäe, robootika dotsent, tehnoloogiainstituut.

Uuringu juht Tartu Ülikoolis: Heikki Junninen, keskkonnafüüsika professor, füüsika instituut.

Lühiettekanne konverentsil "Arukas koheanemine koroonaviirusega" 26.- 27.11.2020:

Uuringu juht Tartu Ülikoolis: Madis Kiisk, ioniseeriva kiirguse füüsika vanemteadur, füüsika instituut.

Lühiettekanne konverentsil "Arukas kohanemine koroonaviirusega" 26. - 27.11.2020:

Tartu Ülikooli erialadevaheline uurimismeeskond kogub aktiivselt andmeid koroonaviiruse leviku kohta ning modelleerib ja analüüsib neid. Lisaks kutsuvad teadlased inimesi osalema COVID-19 levimuse uuringus, et luua viiruse leviku kaardistamiseks ja mudeldamiseks vajalik andmebaas. Uurimisrühma kuuluvad Tartu Ülikooli informaatikud, statistikud, matemaatikud, arsti- ja geeniteadlased ning sotsiaalteadlased. Vaata lähemalt koroona.ut.ee.

Ettekanne konverentsil "Arukas kohanemine koroonaviirusega" 26.-27.11.2020

Uuringu juht: neuropsühhiaatrilise geneetika kaasprofessor Kelli Lehto

COVID-19 pandeemia on enneolematul viisil mõjutanud maailma majandust ja selle elanikkonna tervist. Kuigi WHO ja teadusringkonnad on hoiatanud COVID-19 kahjuliku mõju eest vaimsele tervisele ja kutsunud üles läbi viima rahvusvahelisi uuringuid, on hetkel olemasolev teaduskirjandus üsna piiratud ja koosneb peamiselt erinevate disainivigadega väikestest uuringutest. Selleks, et paremini mõista pandeemia mõju vaimsele tervisele on hädavajalikud jõulised, hästi läbimõeldud uuringud ulatusliku ja pikaajalise jälgimisega, mis hõlmavad kõrge riskiga rühmasid, sealhulgas COVID-19 patsiente, nende pereliikmeid ja eesliini töötajaid. Põhjamaade ja Baltimaade riiklikud registrid ja biopankade ressursid pakuvad ainulaadset võimalust saamaks kriitiline ülevaade vaimse ja somaatilise tervise vastastikmõjust COVID-19 pandeemia ajal. COVIDMENTi konsortsium kasutab nelja Põhjamaa ja Eesti vahelise koostöö käigus laialdast teadustöö kogemust ja infrastruktuuri, sealhulgas riiklikke registriressursse (hinnanguliselt >23 miljonit inimest; neist >70 000 kinnitatud COVID-19 nakkusega), biopankade andmestikke (hinnanguliselt >500 000 inimest) ja uusi COVID-19 kohorte koos küsimustike andmetega (hinnanguliselt >250 000 inimest), et märkimisväärselt edendada teadmisi vaimse tervise haigestumuse trajektooridest COVID-19 pandeemias.

Selle projekti käigus pööratakse tähelepanu järgmistele konkreetsetele eesmärkidele:
1) Olemasolevate psühhiaatriliste haiguste roll COVID-19 nakkuse riski kujunemisel ja haiguse progresseerumisel
2) COVID-19 mõju lühiajalistele ja pikaajalistele psühhiaatrilistele tagajärgedele COVID-19 patsientide, nende perekondade ja eesliini töötajate seas.
3) COVID-19 pandeemia mõju 4 Põhjamaa ja Eesti elanikkonna vaimsele tervisele, mida põhjustavad erinevad riiklikud meetmed ja vastavad COVID-19-ga seotud suremuse määrad. See uurimisprogramm pakub uudseid teadmisi psühhiaatriliste tegurite rollist COVID-19 etioloogias ja tagajärgedes tervisele. Võttes arvesse meile kättesaadavaid ainulaadseid terviseregistreid ja biopanga andmestikke koos uute COVID-19 kohortide andmetega, on meil ainulaadne võimalus maailmas mõista psüühikahäirete ja nendega seotud somaatiliste seisundite rolli COVID-19-s. Selleks, et Põhjamaade tervishoiusüsteemid saaksid kiiresti kohaneda elanikkonna muutunud tervishoiuvajadustega pandeemia ja sellest tulenevate ühiskondlike katastroofide tagajärjel, vajame kaasaegseid uuringuid elanikkonna vaimse tervise kohta, et teha kindlaks haavatavad ühiskonnagrupid ja nende probleemide ulatus.