Järelvaadatav: Gunnar Nurk räägib inauguratsiooniloengul kõrgtemperatuurse elektrokeemia võimalustest energiaprobleemide lahendamisel

Kolmapäeval, 16. oktoobril kell 16.15 pidas Tartu Ülikooli kõrgtemperatuursete energiamaterjalide professor Gunnar Nurk ülikooli muuseumi valges saalis inauguratsiooniloengu „Kõrgtemperatuurse elektrokeemia võimalused energiaprobleemide lahendamisel“.

Üha kasvav energiatarve, fossiilsete energiakandjate piiratud varud ning nende ekspluateerimisega kaasnevad keskkonna- ja julgeolekuprobleemid tingivad vajaduse taastuvate energiaallikate suuremahuliseks kasutuselevõtuks. Et aga näiteks tuule- ja päikeseenergia abil genereeritud energiavoog on ebaühtlane, saab neid tõhusalt rakendada vaid salvestus- ja energiamuundamistehnoloogiate abil.

Kõrgtemperatuursed elektrokeemilised membraanreaktorid võimaldavad muuta elektrienergia efektiivsel viisil keemiliseks energiaks või toota kütustest elektrienergiat. „Eriti atraktiivne on selline energiamuundamine ajal, mil toodetavat elektrienergiat jääb üle. Selliseid hetki esineb järjest sagedamini, sest energiasüsteemi lisandub üha rohkem roheelektri tootmisvõimsust. Keemilise energia kandjateks võivad olla keemiatööstusele ja veondussektorile huvi pakkuv vesinik, sünteesgaas ja sellest valmistatavad sünteetilised kütused, samuti ammoniaak,“ selgitas Gunnar Nurk.

Professori sõnul saab nende süsteemide abil kasutada ka jääksoojust, mis eraldub tööstusest või teistest protsessidest, ja suurendada selle abil märgatavalt elektrilist efektiivsust. „Samas tuleb nende tehnoloogiate konkurentsivõimeliseks muutmiseks parandada seadmete stabiilsust ja leida võimalusi hinna alandamiseks,“ tõdes Nurk.

Inauguratsiooniloengus leidis käsitlemist mitu küsimust. Millised on kõrgtemperatuursete elektrokeemiliste energiamuundamisseadmete põhilised kasutusalad? Missugused on sellise tehnoloogia võimalused, eelised ja piirangud? Millised väljakutsed kaasnevad selle tehnoloogia suuremahulise kasutuselevõtuga?

Loengus anti ka laiem ülevaade kõrgtemperatuursetest membraanreaktoritest, nende eri tüüpidest ja tähtsamatest rakendustest. Vaadeldi mõningaid olulisemaid uurimisküsimusi ning tutvustatakse põgusalt kõrgtemperatuursete energiamaterjalide töörühma tegevust. Muu hulgas tegelevad Gunnar Nurk ja tema kolleegid nende küsimustega ka õiglase ülemineku fondi projekti „Kõrgtemperatuursed elektrolüüserid, CO₂ ja H₂O kaaselektrolüüserid ja NH₃ sünteesireaktorid“ raames.

Gunnar Nurk on lõpetanud füüsikalise ja elektrokeemia erialal (1998) Tartu Ülikooli, kaitsnud samas magistritööd (2000) ja doktoriväitekirja „Adsorption kinetics of some organic compounds on bismuth single crystal electrodes“ (2003). Ta on ennast täiendanud Stockholmis Kuninglikus Tehnikaülikoolis, töötanud teadurina Šveitsi Riiklikus Materjaliteaduse ja Tehnoloogia Instituudis ning järeldoktorandina Šveitsis Paul Scherreri Instituudis. Ta on olnud teadur superkondensaatoreid arendavas Tartu Tehnoloogiad OÜ-s ning teinud teaduslikku arendustööd kõrgtemperatuursete kütuseelementide ja elektrolüüseritega tegelevatele ettevõtetele AS Elcogen ja H2Electro OÜ. 2011. aastal asus Gunnar Nurk tööle Tartu Ülikooli keemia instituudi vanemteadurina, hiljem sai temast kaasprofessor ja 2024. jaanuaris kõrgtemperatuursete energiamaterjalide professor. Ta osaleb energiatehnoloogia ja materjaliteaduse kursuste koostamisel ning peab nendel teemadel loenguid. Gunnar Nurk juhib töörühma jätkusuutliku rohevesiniku ja energiatehnoloogia tippkeskuses ning mitut muud teadus-ja arendusprojekti, millesse on kaasatud ka ettevõtted. Tema juhendamisel on kaitstud viis doktoritööd ja kaksteist magistritööd. Gunnar Nurk on mitme rahvusvahelise erialaorganisatsiooni liige.

Piduliku inauguratsiooniloengu eesmärk on anda ülikooli uuele professorile võimalus tutvustada ennast, oma eriala ja teadusteemat. Avaliku loengu lõpus saavad kuulajad professorile küsimusi esitada. Oodatud on kõik huvilised.

Järelvaata loengut UTTV-st.