Foto:
Tartu Ülikool

Järelvaadatav: terminipäevakul liiguti minevikust tulevikku

27. jaanuaril peetud terminipäevakul olid keele- ja terminispetsialistid kutsutud rännakule mööda eesti terminiloo kujunemisteed ning jõudsid lõpuks heita ka pilgu tulevikku. Peale laiaulatusliku ülevaate saamise oli osalejatel võimalus kiigata ka kitsamalt mõne eriala köögipoolele.

Image

Meie terminilool on olnud jutustajaid juba arvukate põlvkondade jagu ning töö on käinud lainetena – kord elavalt ja energiliselt, kord rahulikumalt ja pikkamööda. On olnud aegu, mil on tegutsetud ühiselt, kuid ka ajavahemikke, mil üksikisik on tugevasti mõjutanud paljude valdkondade oskussõnade sündi.

Esiettekande pidaja, Tartu Ülikooli humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna emeriitdotsendi Reet Kasiku sõnul ei saa näiteks kuidagi mööda vaadata Johannes Voldemar Veski tähtsast rollist. „Eesti Vabariigi ajal tegutses Tartu Ülikoolis ja ülikooli juurde moodustatud erialaseltsides kokku 40 oskuskeelekomisjoni, kes kujundasid normatiivset terminivara. Kõigist neist võttis keelelise eksperdina osa ülikooli eesti keele lektor Johannes Voldemar Veski,“ ütles Kasik.

Terminid juurduvad keeles teadupärast samamoodi nagu muud sõnad: mõni võetakse vastu hea meelega, mõni vastumeelsemalt, mõni aga ei kohanegi. Vahel võib olla selle põhjuseks ka asjaolu, et sõna on tulnud keelde liiga vara. Tartu Ülikooli loodus- ja täppisteaduste valdkonna emeriitprofessori Ene-Margit Tiidu arvates võib see olla üks põhjusi, miks ei jõudnud eesti keelde 1884. aastal Ado Grenzsteini sõnastikus ilmunud arwustik. „Toona oli eesti teaduskeel veel üpris algeline – polnud veel üldkasutatavaid termineid isegi nelja aritmeetilise tehte jaoks. Seetõttu oli uute mõistete defineerimine väga raske ja sageli ebatäpne. Nii juhtuski, et definitsioon arwustik (Statistik– asjade üleskirjutus arwude waral käibele ei tulnud ja me kõik tunneme hoopis sõna statistika,“ nentis Tiit.

Kliimaterminite tõlkimise ja loomise üle mõtistklesid Tartu Ülikooli loodus- ja täppisteaduste valdkonna meteoroloogia ja klimatoloogia kaasprofessor Piia Post ning Tartu Ülikooli ja Eesti Maaülikooli magistrant, Postimehe teadustoimetaja Mariliis Kolk. Kaitseväe Akadeemia lektor ja sõjandusterminoloogia töörühma liige major Mattias Puusepp vahendas isiklikke kogemusi riigikaitseterminite väljatöötamisega. Tulevikku püüdsid vaadata Eesti Maaülikooli keelekeskuse juhataja Ülle Sihver ja Haridus- ja Teadusministeeriumi keelepoliitika osakonna nõunik Sirli Zupping, kes lahkasid ideid, kuidas saavutada paremini terminitöö igikestvus, ning Eesti Keele Instituudi direktor Arvi Tavast, kes astus veel ühe sammu edasi, viies kuulajad igikestvusest digikestvuseni.

Vt terminipäevaku salvestist (pääsukood on 65%fMQ56) ja pildigaleriid.

#ühiskonnale #ülikoolist

Eesti Vabariigi 105. aastapäeva kontsertaktus

23. veebruaril kell 12 toimub Tartu Ülikooli aulas Eesti Vabariigi 105. aastapäeva kontsertaktus.
#teadus
Konkursi "Teadus 3 minutiga" 15 parimat_autor Reti Kokk

Kertu Liis Krigul sai teaduste akadeemia kolme minuti loengute konkursi laureaadiks

#teadus
FinEstBeAMS kiirekanal_autor Rainer Pärna

Eesti teadlaste ja tehnoloogiaarendajate uurimisvõimalused Lundis MAX IV laboris