Tõnu Lehtsaare soovitused, kuidas sunnitud kodusolekuga toime tulla

Psühholoog ja Tartu Ülikooli töötajate nõustaja-kaplan Tõnu Lehtsaar jagab soovitusi, kuidas sunnitud kodusolemisega toime tulla. 

SUNNITULT KODUS

Me kõik tahame olla kodus. Kuid mitte sunnitult, vaid vabatahtlikult.

Sunnitud kodusviibimine on praegu meie paljude tegelikkus. Sellega võivad kaasneda psühholoogilised probleemid, kuid teadlik suhtumine neisse aitab raskustega paremini toime tulla.

Tuleb arvestada, et järgmised võimalikud reaktsioonid on loomulikud ja käivad tavaelust eraldumisega kaasas:

1. Stressi allikaks saab tavalise elurütmi lõhkumine, suhtlemisvõimaluste piiratus, mure rahaliste raskuste pärast ja tavaliste abivahendite, nagu hobid, kirikus käimine või sõpradega suhtlemine, raskem kättesaadavus.

2. Hirm ja ärevus, mille põhjuseks on mure oma ja/või lähedaste tervise pärast; samuti sisemine segadus poolelijäänud tegevuste pärast.

3. Tusameelsus, mis tuleneb mõtestatud tegevuse takerdumisest. Pikema aja jooksul võib süveneda üksildustunne.

4. Pahameel ja tigedus nende vastu, kellelt on arvatavasti nakkus saadud, või ka nende vastu, kes on langetanud otsuse, et tuleb koju jääda.

5. Stigmatiseerimine ehk märgistamine, mis tähendab, et haige olemine tõukab eemale ka muidu lähedasi ja sõbralikke inimesi.

6. Seletusvaakum, milles ei ole head vastust küsimusele, miks pandeemiad juhtuvad. Seletusvaakumi täiteks võib saada süüdistus välisriikide luure või ka Jumala vastu.

7. Kuulujuttude ja ennustuste levimine, millega täidetakse infoauke.

Kuidas sunnitud kodusolemisega toime tulla? Tuleb arvestada, et igasugune toimetulek on isikupärane ja individuaalne. Siin kehtivad vaid üldised põhimõtted. Igaüks peab oma lahenduse ise leidma.

1. Ohjelda informatsiooni üleküllasust. Ära jälgi pidevalt paljusid infokanaleid, vaid vali mõned usaldusväärsed. Sinu sisemine infotöötlus, kaasaelamine ja muretsemine ei muuda tegelikkust väljaspool Sind ennast.

2. Loo uus päevategevuste kava. Tee kindlaid asju teatud kellaajal, ole organiseerunud, mitte laokil.

3. Ära jää üksi. Suhtle aktiivselt teistega erinevate meediakanalite vahendusel. Helista, saada sõnumeid, osale vestlustes. Ole kasulik neile, keda Sa saad kuidagi abistada.

4. Hoia terveid eluviise. Liigu, toitu tervislikult ja hoidu mõnuainetest.

5. Kui tunned, et tusameel murrab maha või Sul on raskusi söömise, keskendumise ja magamisega või kipud liialt napsitama, pöördu professionaalse abi järele.

6. Püüa tegeleda sellega, mis Sulle meeldib või millega tegelemiseks varem polnud aega. Lõpeta artikkel, korrasta andmebaase, kirjuta taotlust, loe ilukirjandust.

7. Tea, et suurim vara vaimse tervise hoidmiseks on tugevad lähisuhted. Nüüd on võimalus nendesse panustada.

Iga kriis paneb midagi meie elus proovile. Iga kriis on ka õppimise, uue leidmise ja loomise võimalus. Me ei taha olla kriisis, teadmatuses, raskustes, sunnitult kodus. Kui see siiski on juhtunud, on selleski olukorras võimalik eluga edasi liikuda.

Tõnu Lehtsaar
Tartu Ülikooli töötajate nõustaja-kaplan