Autor:
Andres Tennus

Ülikool investeerib alanud aastal ühiselamutesse, õppe- ja teadushoonete projekteerimisse ning energiatõhususe suurendamisse

Sellel aastal plaanitakse ülikooli hoonetesse investeerida 17 miljonit eurot. Vestlesime kantsler Kstina Noormetsaga sellest, mis on alanud aastal ja ka pikema aja jooksul kavas ette võtta.

Tartu Ülikooli hooned paiknevad üle 300 000 ruutmeetril ehk meil on rohkem kui 42 jalgpallistaadioni jagu hoonestatud pinda, millest omakorda ligi kolmandik on mingil moel kaitse all. Hooneid asub üle Eesti – mitte ainult Tartus ja kolledžilinnades Narvas, Pärnus ja Viljandis, vaid ka näiteks Tõraveres, Saaremaal, Ida-Virumaal ja põhjarannikul.

Alanud aastal plaanitakse investeerida ülikooli ehitistesse 17 miljonit eurot, mis on 6,5% kogu ülikooli eelarvest. Millised on kõige suurema mõjuga plaanid ja kuhu kõige rohkem kulub?

Meie kõige suurem investeering läheb sel aastal Nooruse üliõpilaselamu täieliku renoveerimise lõpetamisele, mis toob selle aasta suveks üliõpilaste majutamiseks tagasi enam kui 300 elukohta.

Teeme kultuuripealinna aastal Tartu linnale kaks väga ilusat kingitust: lõpetame Toomemäel Struve maja ja vana anatoomikumi renoveerimistööd. Praeguste plaanide järgi saavad vana anatoomikumi elanikud – infotehnoloogia osakond, genoomika instituut ja teaduskool – sisse kolida juba veebruari lõpus. Struve maja peaks personaliosakonna jaoks valmima kevadel.

Alustame 2024. aastal ka Ülikooli 18a renoveerimisega, et grandikeskus saaks ehitustööde lõppemisel 2025. aastal kätte oma kauaoodatud ruumid. Sellel aastal lõpeb meil leping Näituse tänava Iuridicumi hoones Miina Härma Gümnaasiumiga ja seejärel võtame kogu Näituse 13a hoone tervikuna taas enda kasutusse. Õigusteaduskond on juba 2023. aasta sügisest jätkanud õppetööd suurtes auditooriumides, töökabinette hakkab pärast gümnaasiumi lahkumist vabanevate ruumide remonti kasutama kinnisvaraosakond.

Lisaks kujundame Biomeedikumi senised söökla- ja köögiruumid ümber arvuti- ja õppeklassideks ning tudengite õpi- ja puhkealaks. Arengufondi projektina muudame raamatukogu fuajee õdusamaks ja kutsuvamaks kohtumispaigaks.

Selle summa sisse kuulub ka hulk pikemaajalisi töid. Muu hulgas asutakse projekteerima Maarjamõisa väljale uut õppe- ja teadushoonet, mille võidutöö hiljuti selgus. Millised hooned saavad lähiajal veel uued projektid?

Alustame von Bocki (Ülikooli 16) maja renoveerimise projektiga. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkonnal on vaja leida nooremteaduritele tööruumid ja von Bocki maja keldrikorruse ruumide kasutuselevõtmisega saame seda muret veidi leevendada. Kui esialgu oli meil plaanis luua hoonesse vaid ventilatsioonisüsteem, siis nüüd oleme otsustanud selle väärika ajalooga hoone täielikult renoveerida, et muuta see tänapäevastele töötingimustele vastavaks, sealhulgas paigaldada hoonesse ligipääsetavuse tagamiseks lifti.

Meie õigusteaduskonna Tallinna esinduse hoone Kaarli puiesteel ootab samuti praegu head ideed. Arhitektuurikonkursi tulemused selguvad jaanuari keskel ja kui kõik läheb kenasti, siis alustame alanud aastal hoone projekteerimisega. Tegu on põneva konkursiga, sest arhitektidel on harjumuspäratult vabad käed – hoonest tuleb säilitada vaid kolmandik, kõik ülejäänu on võimalik täiesti uutmoodi lahendada, sh ehitada hoonele kaks lisakorrust.

Lisaks taotlevad nii Pärnu kolledž kui ka Viljandi kultuuriakadeemia meetmest „Atraktiivne piirkondlik ettevõtlus- ja elukeskkond“ välisrahastust, et oma õppe- ja teaduskeskkonda ümber kujundada. Kui nad saavad toetuse, aitab ka ülikool sealsete hoonete uuendamisele kaasa.

Ühest ühiselamust oli juba põgusalt juttu. Eelmisel suvel tegi elamiskohtade puudus õpinguid alustavatele üliõpilastele päris suurt muret. Kuidas seda lahendada?

Eelmisel aastal olime keerulises olukorras, sest Nooruse üliõpilaselamut ei saanud ehitustööde tõttu kasutada. Sel aastal on kõik enam kui 300 kohta värskelt renoveeritud elamus taas olemas ja see leevendab kindlasti olukorda.

Järgmisena on meil plaanis alustada Raatuse 22 üliõpilaselamu juurdeehituse ja kogu praeguse hoone uuendamise projekteerimisega. Raatuse 22 on meie elamutest ainus, mille juurdeehitis oleks võimalik. Kui seda hoonet paarkümmend aastat tagasi kavandati, oli esialgne plaan ehitada neljandiku võrra suurem maja, aga toona jäi see rahapuudusel tegemata. Nüüd, kui on aeg Raatuse 22 uuendamine ette võtta, oleme ka juurdeehituse juurde tagasi pöördunud. Ehitustöödega on praeguse teadmise kohaselt kavas alustada 2025. aasta suvel.

See tähendab, et järgmisel õppeaastal ei ole ükski üliõpilaselamu ehitustööde tõttu kasutusest väljas. Ka Raatuse maja ehitame kahes etapis: esimeses järgus plaanime rajada juurdeehituse ja rekonstrueerida praeguse hoone ühe osa, teises järgus viime lõpuni ülejäänud hoone uuendamise.

2023. aasta eelarves jäi päris märkimisväärne summa energiakuludele planeeritud rahast üle ja 2024. aasta eelarves on seda 12% vähendatud. Millest see ülejääk tekkis?

Eelmisel aastal investeerisime 6,8 miljonit eurot energiasäästlikesse lahendustesse ja kulude vähenemine on märk sellest, et oleme teinud õigeid otsuseid. Kõige suurema mõju on toonud mitu eri lähenemist koos – tehnosüsteemide automaatne juhtimine, üleminek kaugjahutusele ja -küttele ning investeeringud päikeseparkidesse.

Toon kaks näidet, millest esimene on väga kõnekas – vahetasime spordiklubi sisehalli senise luminofoorlampidega valgustuse LED-lampide vastu ja nüüd on valgusele kuluv energia üle kolme korra väiksem, lisaks tänapäevane valguse kvaliteet ja parem valgusspekter! Teine väga hea näide on Viljandi kultuuriakadeemia, kus tänu tehnosüsteemide automaatsele juhtimisele on energiatarbimine vähenenud kaks korda.

Üle poole ülikooli hoonete ventilatsioonist, küttest ja jahutusest juhitakse automaatselt. See tähendab, et meie tehnosüsteeme on võimalik juhtida kaugelt ja eelseadistatuna. See eeldab muidugi, et kinnisvaraosakonnas on inimesi, kes oskavad neid programme seadistada ja andmeid tõlgendada. Selleks on meil tööl eraldi insener ja edaspidigi tuleb koos uute tehnoloogiatega õppida ja areneda.

Eelmisel aastal saime Haridus- ja Teadusministeeriumilt 5 miljonit eurot toetust nutikateks roheinvesteeringuteks, mis andis meile võimaluse teha ka plaaniväliseid töid energiasäästlike lahenduste loomiseks. Näiteks saime lisada raamatukogu ja Delta hoonete päikeseparkidele päikeseenergia salvestamise võimaluse. Kokku oleme sellest lisainvesteeringust teinud energiatõhusust parendavaid töid enam kui 15 hoones.

Kogu tegevuse koosmõjuna tarbisime eelmisel aastal igas kuus umbes 200 000 kilovatti elektrienergiat vähem kui aasta tagasi. See on võrdne energiaga, mida tarbivad ühes kuus meie kümme üliõpilaselamut üle Eesti kokku.

Ligi kolmandik ülikooli hoonetest on osa Tartu ja teiste Eesti linnade kultuuripärandist. Millised eripärad on ajalooliste hoonete ja kultuurimälestiste renoveerimisel ning kohandamisel teadus- ja õppetööks?

Ajalooliste hoonete hoidmine ja arendamine on Tartu Ülikoolile seadusega pandud kohustus ja see on ka nõukogu erilise tähelepanu all. Kultuuripärandiga hooneid on mõistlik seejuures hoida aktiivses kasutuses, seal peab elu sees olema: nii saab pärand edasi kesta ja samal ajal omandab see uue tähenduse. On omamoodi huvitav, et kõige uudsemate lahendustega tegelev tugiüksus ehk infotehnoloogia osakond saab endale ruumid ühes ülikooli väärikaimas hoones – vanas anatoomikumis.

Tartu Ülikool on võimeline pärandit hästi hoidma ja seda vastutustundlikult kasutama, mistõttu on meil väga hea koostöö nii Muinsuskaitseameti kui ka Päästeametiga. Tihti peame tasakaalustama omavahel kaasaja ootusi ja ajaloolise pärandi säilitamise nõudeid, ent usun, et meil on see hästi õnnestunud. Väga hea näide on Tartu vanalinna muinsuskaitsealal paiknev Lossi 3 õppehoone, kuhu paigaldati ainulaadne päikesepaneelina toimiv katusematerjal, mis sulab väga kenasti ühte hoone ajastukohase ilmega.

Ootame veel häid mõtteid ülikooli kiriku (Jakobi 1) ruumide renoveerimiseks. Isiklikult on mul väga südamel ka ülikooli staadion, aga kahjuks ei mahu selle kordategemine kuidagi lähiaastate prioriteetide hulka. Oleme arutanud teemat linnaga, aga see, millal staadioni renoveerimiseni jõuame, oleneb väga paljudest teguritest. Ma ei välista selle objekti puhul koostööd erasektoriga.

Ülikooli hallata on väga palju pinda ja selle mõju Tartu linnaruumis suur. Kuidas on sujunud koostöö linnaga?

Tartu linna ruumiloome osakonna ja uue linnaarhitektiga dialoogi alustamine on olnud väga värskendav ja meil on linnaruumis palju, mida ühiselt teha. Üks tore algatus, millega on plaanis jõuda alanud aastal ka ideekonkursini, on kõikidele ülikooli hoonetele ühtse visuaalse tähistuse või märgistuse loomine. Tahame teha Tartu Ülikooli hooned tänavate viidasüsteemi, hoonesiltide või muude lahenduste abil linnaruumis ühtmoodi nähtavaks. Endiselt on kavas ka peahoone ees oleva väljaku ümberkujundamine – ülikool korrastab hooneesise ja linn Ülikooli tänava. Sellega liigume edasi pärast kultuuripealinna aasta üritusi ehk mitte enne 2025. aastat.

Kairi kreegipuu lillekimbuga

Psühholoogia instituudi juhina jätkab Kairi Kreegipuu

Kõrghariduse rahastamise seminaril osalejad.

Eksperdid arutasid kõrghariduse rahastamise tulevikku

Tartu Ülikooli peahoone

Algab ülikooli uue arengukava koostamine