Skip to main content

Ülikoolide ja rakenduskõrgkoolide rektorid: kõrghariduse rahastuskriis takistab ühiskonna arengut

19. jaanuaril kohtunud ülikoolide ja rakenduskõrgkoolide rektorid arutasid, kuidas leida rahastuse kasvava mahajäämuse olukorras võimalusi kõrghariduse tasakaalus arenguks ning ühiskonna ja riigi ootuste täitmiseks. Kõikide kõrgkoolide juhid tõdesid, et suurim arengupidur on praegu just rahastuskriis.

Palgakonkurentsi tõttu on tööjõukulude osakaal kõrgkoolides märkimisväärselt kasvanud. Näiteks Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis tõusevad palgakulud käesoleval aastal koguni 80%-ni tegevuskuludest, kuid ka selle taseme juures on endiselt väljakutseks töötajatele motiveerivat ja valdkonnas konkurentsivõimelist töötasu tagada. „Praegustes tingimustes on ohus ka Eesti jaoks strateegiliselt oluliste valdkondade elujõulisus ja hakkamasaamine,“ võttis kujunenud olukorra kokku Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu (RKRN) esimees ja Eesti Lennuakadeemia rektor Koit Kaskel.

Lisaks palgasurvele mõjutavad kõrgkoolide hakkamasaamist ka kiiresti kasvavad hinnad. Kuigi 2019. aastal ülikoolide ja riigi vahel sõlmitud halduslepingutega lepiti kokku, et kõrghariduse rahastus tõuseb inflatsiooniga ühes tempos, siis tegelikkuses riik oma lubadusest kinni ei pidanud. Kõrghariduse tegevustoetus kasvas vahemikus 2015 kuni 2020 15% ehk keskmiselt 3% aastas, teised näitajad (riigi keskmine palk, õpetajate palk ja SKT) vastavalt 36%, 43% ja 31%. “Ehk kõrgkoolide võimekus maksta konkurentsivõimelist palka on drastiliselt kahanenud ja olulise muutuseta see eelduste kohaselt ka jätkub. Kõrghariduse rahastamisse on tekkinud tänaseks ca 100 miljoniline iga-aastane auk,” selgitas Kaskel.

Kommunaalkulude hiljutine hüppeline kasv nullib suures osas ära ka selle vähesegi tegevustoetuse tõusu. Samal ajal kui palgaralli ja kiiresti kasvavad hinnad sunnivad koole kokkuhoiuks õppekohtade ja -kavade arvu vähendama, ootab riik nii ülikoolidelt kui ka rakenduskõrgkoolidelt mitmetes valdkondades lõpetajate arvu kasvu. Tartu Ülikooli rektor professor Toomas Asser nendib, et see on käimasolevad läbirääkimised uue perioodi halduslepingute sõlmimiseks muutnud keeruliseks. „Kuni meil puudub kindlus lähiaastate kõrghariduse rahastamise kasvu kohta, on mistahes täiendavate kohustuste võtmine ülikoolide poolt vastutustundetu nii üliõpilaste, ülikooli töötajate kui ka riigi suhtes,“ sõnas Asser.

Krooniline alarahastus kõrghariduses on viinud õppejõudude järelkasvu probleemini. Rakenduskõrgkoolid näevad kasvavat vajadust doktorikraadiga õppejõudude järele nii oma erialade arendamiseks kui ka teadustegevuseks. Rektorid leppisid kokku, et ühiselt püütakse leida süsteemsem lahendus doktorikraadiga õppejõudude osakaalu suurendamiseks rakenduskõrgkoolides. Praegu Riigikogus menetluses olev doktorantide staatust käsitlev eelnõu peaks andma selleks senisest paremad võimalused.

Rahastamise kõrval on kõrgkoolidel ka mure gümnasistide matemaatikaoskuste ja reaalainete huvi vähesuse pärast. Mitmed kasvuvajadusega erialad konkureerivad samade õpilaste nimel, mistõttu tuleb ühe prioriteetse eriala kasv sageli teiste vähenemise arvelt. Kõige teravamalt on probleemi näha Tallinna Tehnikaülikoolis, kus sisseastujate kasvav soov õppida IT-erialasid tähendab vähem avaldusi insenerierialadele. 

Kõrgkoolide rektorite ühiskohtumisel osalesid Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Eesti Maaülikooli, Tallinna Ülikooli, Tallinna Tehnikaülikooli, Tartu Ülikooli, Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor, Eesti Lennuakadeemia, Kaitseväe Akadeemia, Sisekaitseakadeemia, Tallinna Tehnikakõrgkooli, Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli, Kõrgema Kunstikooli Pallas ja Tartu Tervishoiu Kõrgkooli juhid.

Fotol on Tartu Ülikooli peahoone, foto autor Andres Tennus.

#teadus #ühiskonnale

Meeli Alber kaitseb doktoritööd „Impact of elevated atmospheric humidity on the structure of the water transport pathway in deciduous trees“

Meeli Alber kaitseb doktoritööd „Impact of elevated atmospheric humidity on the structure of the water transport pathway in deciduous trees“
Jaga
20.05.2022
Jaga
19.05.2022
#teadus #ühiskonnale

Baburam Saikia kaitseb doktoritööd „Contradictions in(side) the tradition: lived religion, ritual and change with reference to Majuli sattras“

21. juunil kell 14.00 kaitseb Baburam Saikia folkloristika erialal doktoritööd „Contradictions in(side) the tradition: lived religion, ritual and change with reference to Majuli sattras“.
Jaga
18.05.2022