Värske teadus: ettevõtete ja teadlaste koostööst, vähisiiretest, häälitsustest ning savi koostisest

„Värske teaduse“ rubriik annab regulaarselt vihjeid eri teadusvaldkondade huvitavamate uurimisteemade kohta.

Sotsiaalteadused

Kas innovatsioonis kogenematul ettevõttel on lootust teadlasega tulemuslikku koostööd teha?

Valdav osa Eesti ettevõtetest on väga väikesed. Sigrid Rajalo ja Maaja Vadi uurisid vähese sisemise innovatsioonivõimega ettevõtete ootusi teadlasest partneriga tehtavale koostööle. Tuleb välja, et partnerite motivatsiooni kooskõla on tulemusliku koostöö oluline tegur. Üllatavam on aga tulemus, mille kohaselt eeldavad ettevõtjad teadlaselt koostöösse panustamisel suurematki motivatsiooni kui iseendalt. Piiratud innovatsioonivõimekuse ja ‑kogemustega ettevõtete olukord pole seega lootusetu: nende puudujääke aitaks tasandada koostööd tegeva teadlase motivatsioon. Teaduspoliitika meetmed peaksid seda soodustama.

Loe lähemalt teadusartiklist.

Lisateave:
Sigrid Rajalo, majandusteaduskonna doktorant, sigrid.rajalo@ut.ee
Maaja Vadi, juhtimise professor, maaja.vadi@ut.ee

Meditsiiniteadused

Tehisintellekt aitab vähisiiretele jälile saada

Vähisiirete teke on üks põhilisi vähidiagnoosiga patsientide surma põhjuseid. Parimate ravivõimaluste määramiseks on oluline võimalikult täpselt teada, milliste vähirakkudega on tegemist ja milline on vähi päritolu. Uuringus kasutati vähirakkude ja nende päritolu tuvastamiseks tehisintellekti abi. Selgus, et tehisintellekt suudab määrata vähirakkude tüüpi 99% täpsusega.

Loe lähemalt teadusartiklist.

Lisateave:
Andres Salumets, reproduktiivse genoomika professor, andres.salumets@ut.ee
Vijayachitra Modhukur, bioinformaatika teadur, vijayachitra.modhukur@ut.ee

Humanitaarteadused ja kunstid

Kas eri kultuuridest pärit inimesed võiksid üksteisest aru saada mittekeeleliste häälitsuste abil?

Vastus on jah! Hiljuti ajakirjas Nature ilmunud uuringus, milles osalesid ka Tartu Ülikooli teadlased, leiti, et keeleline vorm (häälikute jada), mida mingi asja või nähtuse tähistamiseks kasutame, ei ole täiesti juhuslik. Me kasutame elusolendite ja esemete nimetamiseks ikoonilisust – see tähendab, et nende vormi ja selle keelelise kujutamise vahel on suhe, mis on keeleüleselt mõistetav. See on keele evolutsioonis avanud ukse semantilise rikkuse väljakujunemisele.

Loe lähemalt teadusartiklist.

Lisateave: Pärtel Lippus, eesti foneetika kaasprofessor, partel.lippus@ut.ee

Loodus- ja täppisteadused

Uus meetod aitab kiiremini tuvastada savi mineraalseid koostisosi

Savi koostise uuringud on olulised nii kultuuriväärtuste, arheoloogia, geoloogia, meditsiini kui ka kosmeetika alal. Tartu Ülikoolis välja töötatud uue kvantitatiivse meetodi suur eelis on kiirus, lihtsus ja võimalus uurida väga väikesi proove. Uut meetodit on juba kasutatud Eestile tähtsate arheoloogiliste ja kultuuriväärtuslike objektide, näiteks Tartu Jaani kiriku terrakotaskulptuuride, Tartu toomkiriku telliste ja Narva Joaorust pärit arheoloogiliste savianumate kvantitatiivse koostise tuvastamiseks.

Loe lähemalt teadusartiklist.

Lisateave: Signe Vahur, analüütilise ja füüsikalise keemia teadur, signe.vahur@ut.ee