10.03.2026
kooliõpilane sisseastumine

Üliõpilaste nõuanded Tartu Ülikooli lahtiste uste päeval: ära karda ebaõnnestuda ja kuula oma südant

Pildil neli tudengit lava peal, ees UNITARTU silt.
Autor: Andres Tennus

Kas ülikooli kõrvalt saab tööl käia? Mida teha, kui esimesel katsel soovitud erialale sisse ei saa? Mida korteri või ühiselamukoha leidmisel silmas pidada? Neile küsimustele vastasid Tartu Ülikooli lahtiste uste päeval peetud aruteluringis neli üliõpilast: informaatika esmakursuslane Hugo Saks, ajaloo õppekava magistrant Anna Elisabeth Benno, praktiseeriv õpetajaks õppija Joonas Asumets ja arstitudeng Emma Maria Metsandi.

Kuidas leida õige eriala?

Kui Joonas teadis juba põhikoolis, et tema kutsumus on õpetajaamet ja Emma valis varakult välja arstiteaduse eriala, siis Hugole ja Annale oli ülikool lihtsalt gümnaasiumi loogiline jätk. Küsimus oli pigem selles, kuhu ja mida täpselt õppima minna. Annal oli ajaloohuvi juba lapsepõlves. Gümnaasiumi lõpus kaalus ta küll ka teisi valdkondi, kuid jäi lõpuks siiski ajaloole kindlaks.

Hugo tõdeb, et isegi kindla teadmise korral ei saa õpingute alguses kunagi lõpuni veendunud olla, kas valitud eriala sind päriselt kõnetab. „Tulebki omal nahal järele proovida, et teada saada,“ usub ta. Hugo valis informaatika õppekava, sest huvitus tehnoloogiast ja tundis, et kuna informaatikateadmised tulevad kasuks paljudes valdkondades, on see hea eriala vundamendi ladumiseks.

Kandideerimisprotsess tasub Hugo arvates endale võimalikult mugavaks teha. „See ongi stressirohke ja see on täiesti okei – me oleme kõik inimesed ning keegi meist ei tea ette, kuidas meil läheb. Tasub endale sisendada: mul läheb hästi, olen enesekindel. See aitab olukorraga hakkama saada.“

Kui esimene uks ei avane

Alati ei lähe kõik plaanipäraselt. Emma meenutab, et ei pääsenud esimesel katsel arstiteaduse erialale ning asus esialgu õppima hoopis teise õppekava alusel. Ta soovitab sarnases olukorras pead mitte norgu lasta. „Oma unistuste nimel tuleb vaeva näha,“ sõnab ta.

Aasta jooksul õppis Emma juurde keemiat ja füüsikat ning teisel katsel õnnestus tal soovitud erialale sisse saada. Ta rõhutab, et vanus ei ole takistus. „Minu kursusel on ka kolmekümne- ja neljakümneaastaseid õppijaid. Paari aasta kaotamine ei muuda pikas plaanis midagi,“ on ta veendunud.

Millega ülikool üllatas?

Kui Annat üllatas akadeemiline vabadus – võimalus valida õppeaineid paindlikult oma huvide järgi ja endale sobivas järjekorras –, siis paljusid teisi värskeid üliõpilasi üllatab hoopis Tartu Ülikooli esialgu hoomamatu suurus. See ei piirdu ainult ajaloolise peahoonega, sest õppetöö käib üle linna asuvates õppehoonetes.

Joonas kirjeldab, kuidas tema esimene õppeaasta möödus ootamatult Physicumi, Chemicumi, Delta keskuse, haridusteaduste instituudi ja filoloogide maja vahel liikudes. Ta ütleb, et tegelikult oli mitmes majas õppimine tore, sest nii sattus ta juttu ajama ka täiesti teiste valdkondade õppijatega, kes avardasid tema silmaringi.

Pildil näha kolm tudengit lava peal, ühel tudengil on käes mikrofon.
Autor: Taavi Taivere

Kas ülikooli kõrvalt saab töötada?

Üliõpilaste kogemus näitab, et õpingute kõrvalt on võimalik ka tööl käia, kuid see nõuab nutikust. Eriti hea on töötada oma erialaga seotud ametis, et saada praktikat ja kogemust. Emma on näiteks perearstikeskuses abiõde. Joonasele oli esimesel kahel aastal suureks abiks õpetajakoolituse stipendium, mis võimaldas õpingutele keskenduda. Lisaks käis ta Tartu linna koolides asendusõpetajaks. Õpingute kolmandal aastal töötab ta koolis juba poole kohaga. Hugo meelest on võimalusi palju, alates eraõpetaja tööst kuni teadustöös osalemiseni. Võti peitub tema meelest aga siiski oskuslikus ajaplaneerimises.

Tasakaal õpingute ja sotsiaalse elu vahel

Üliõpilased kinnitavad, et ülikoolis on lihtne uusi tutvusi leida. See käib loomulikult, eriti kui lüüa kaasa tudengiorganisatsioonides ja olla muidu aktiivne. Ühised huvid ja tegemised on parim viis sõprussuhete loomiseks.

Emma hoiatab, et vaid õpikutesse süvenemine võib viia läbipõlemiseni: „Vaimse tervise hoidmiseks vajame kõik sõpru ja meelelahutust.“ Joonas lisab, et just pidudel ja ühistel koosviibimistel võib sõlmida igavesti kestvaid sõprussuhteid ning avastada palju huvitavat nii iseenda kui ka teiste inimeste kohta.

Kodu otsimisel alusta vara ja ole nobe

Eluaset võiksid tulevased üliõpilased hakata otsima võimalikult vara. Hugo soovitab üürikodu otsida koos sõpradega, kuna suuremaid kortereid on rohkem saada, lisaks on sõpradega elamispinna jagamine palju lõbusam ja odavam kui üksinda. Anna lisab oma kogemuse põhjal, et ühiselamukoha saamisel loeb nobedus. Avalduse peab esitama kohe, kui registreerumine algab. „Kell üheksa hommikul tuleb lehte pidevalt värskendada. Andmeväljadele minev info peaks olema juba varem välja otsitud,“ jagab ta oma nippi.

Tudengite ühine üleskutse tulevastele üliõpilastele:

  • Ole nähtav ja suhtle inimestega!
  • Võta igast võimalusest viimast!
  • Tee valik südame järgi ja tea, et kui esimesel korral ülikooli sisse ei saa, pole elu veel läbi. Näe vaeva ja proovi uuesti!

Vaata lahtiste uste päeva konverentsi järele

Lahtiste uste päeva konverentsil toimus kolm aruteluringi, kus üliõpilased ja vilistlased jagasid oma kogemustele tuginedes nõuandeid. Viimases aruteluringis „Akadeemiline test ja sisseastumine: küsimused ja vastused“ tutvustati, kuidas näeb välja Tartu Ülikooli sisseastumine ning mida tasub meeles pidada akadeemilist testi sooritades.

Vaata konverentsi salvestust

Värskeim teave bakalaureuseõppesse astumise kohta

Liitu infokirjaga