Laborist ettevõtlusesse: miks Eesti teadlaste ja ettevõtjate koostöö lonkab?

Teadusmahuka ettevõtluse areng Eestis vajab palju enamat kui pelgalt teadlaste häid ideid. Tõnu Esko ja Mihkel Tammo rääkisid hiljutistes intervjuudes Kuku raadio saates „Buum“ ja Delfi taskuhäälingus „Ettemõte“ süsteemsetest väljakutsetest ja arenguvõimalustest, mille abil viia teaduspõhised lahendused ülikoolist ettevõtlusesse.

Teadus- ja ettevõtlusmaailm ei käi alati ühte jalga. „Nii nagu öeldakse, et kogu rahvastikust on ettevõtlikku meelt kuni 10% inimestel, on ka teadlastest ainult väiksel osal soov olla ettevõtja. Enamik soovib keskenduda teadusprobleemide lahendamisele, mitte ettevõtte ehitamisele,“ ütles Tõnu Esko. Seetõttu on oluline, et lisaks teadlastele otsiks teadusmahuka ettevõtluse ideid ka juba kogenud ettevõtjad.

Nii Mihkel Tammo kui ka Tõnu Esko rõhutasid, et Eesti peab leidma viisi, kuidas teadlased, ettevõtjad ja üliõpilased koostöös uusi ettevõtteid loovad. Eeskujuks võiks võtta mudeli, kus teadlane on tehniline asutaja, ent ettevõtte ehitavad üles tehnoloogiaettevõtjad või majandustaustaga üliõpilased. „Oluline on rõhuda igaühe tugevatele külgedele – meil on suure iduettevõtluse kogemusega tehnoloogiasektor ja tippteadlased, nad tuleb kokku tuua,“ ütles Esko.

Mihkel Tammo sõnul sünnib ülikoolis väga palju teadust, millel on potentsiaal jõuda välja teadusmahuka ettevõtteni. Ehkki suur osa uuenduslikest algatustest tuleb loodusteadustest, meditsiinist ja biotehnoloogiast, on kogu ülikoolis teadmisi, millega saab ühiskonna probleeme ettevõtluse kaudu lahendada.

Eri algatuste ressursivajadus võib olla erinev – pikaajalist tehnoloogia arendamist vajavate ideede puhul on vaja rohkem aega ja raha, ent on ka neid, mille saab üsna kiiresti turule tuua. Siin tekibki Tammo arvates vajadus tugeva tugisüsteemi järele, kus intellektuaalomandi haldus, rahastus ja ärimudelid on läbi mõeldud.

Teadlaste teelt tuleb kaotada takistused ettevõtlusega tegelemiseks

Teadusmahuka ettevõtluse puhul tekib kiiresti küsimus, kellele uus leiutis või tehnoloogia kuulub ja kellel on õigus tulevikus selle pealt kasu teenida. Intellektuaalomandiga seotud riskide maandamiseks on Tartu Ülikool loonud UniTartu Ventures OÜ, mille kaudu investeerib ülikool ettevõttesse endale kuuluva intellektuaalomandi ja saab vastu osaluse.

Seni on aga lahendamata korruptsioonivastase seadusega seotud probleemid. Eestis võib teadlane, kes loob oma ettevõtte, sattuda kriminaaluurimise alla, sest teeb justkui ülikooli esindades koostööd iseenda ettevõttega. Ainulaadsete uurimisvaldkondade puhul pole tihti aga muud varianti. Ainus lahendus on lisada seadusesse selgesõnaline erand teadustulemuste rakendamise kohta ettevõtluses.

Väline inspiratsioon ja sisemine motivatsioon

Hea eeskuju Tartu Ülikoolile on Rootsi Kuninglik Tehnoloogiainstituut, kus on loodud põhjalik teadusavastuste hindamise ja iduettevõtete loomise süsteem. Igal aastal lisatakse seal umbes 300 ideed esialgse hindamise programmi, kust sõelutakse välja umbes kolmkümmend, mida arendatakse edasi. Instituudis alustab üle kümne uue hargettevõtte aastas.

Mihkel Tammo sõnul teeb TÜ ettevõtlus- ja innovatsioonikeskus Rootsi partneriga koostööd, et siinseid sarnaseid süsteeme paremaks lihvida. Näiteks antakse alates 2019. aastast igal aastal välja eksperimentaalarenduse toetust, et aidata väga varases faasis ettevõtlusideid – kokku on ülikool neisse panustanud üle kahe miljoni euro. Loe ülikooli kodulehelt, milliseid projekte sel aastal toetati.

Ka Tõnu Esko usub, et varases faasis tuleb toetust jagada nii paljudele kui võimalik. Piisab juba kuni viiekümne tuhande eurosest rahasüstist – sellega saaks teadlane oma muu töö kõrvalt teha lisateste ja turu-uuringuid. Nende põhjal on võimalik üsna hästi aru saada, kas idee hakkab ettevõtluses vilja kandma või mitte.

Ehkki süvatehnoloogia vallas on eduka ettevõttega võimalik väga suurt kasumit teenida, usub Mihkel Tammo, et see ei ole teadlaste ega investorite suurim motivaator. Pigem soovitakse näha oma ideed reaalselt inimeste elu paremaks muutmas. „Ülikooli kolmas missioon – ühiskonna teenimine – võiks saada teoks just ettevõtluse kaudu, et ülikoolis tekkiv teadmus jõuaks inimesteni kõige vahetumalt toodete ja teenustena, ent ka laiemalt targa ja tugeva majanduse kaudu,“ ütles Tammo.

Nii Esko kui ka Tammo tõdesid, et teadusmahuka ettevõtluse edendamine on Eesti majanduse arenguks esmatähtis. Edu võti peitub süsteemsuses, edukate ettevõtjate ja teadlaste koostöös ning selges õigussüsteemis, mis toetab nii teadlasi kui ka ettevõtjaid.

Kuula Mihkel Tammo mõtteid saates „Buum“ (alates 27. minutist).
Kuula arutelu Tõnu Eskoga saates „Ettemõte“.

Loe ülikooli ettevõtluskoostööst lehel ut.ee/ettevotlus.