Lauri Tõnisson programmeerimise mikrokraadiprogrammist: tulemusteni viib järjekindlus

Lauri Tõnisson töötab alates selle aasta jaanuarist protsessi- ja andmehaldurina ühes väikeettevõttes. Enne seda oli ta aasta aega isapuhkusel, mille eel töötas samas firmas infosüsteemi tootejuhina. Kuna isapuhkuse ajal tekkis tööelus paus, otsustas Lauri proovida midagi uut ja põnevat – nii registreeruski ta Tartu Ülikooli programmeerimise mikrokraadiprogrammi.

Image

Kaitseväest koodimaailma

Lauri kaalus mitut varianti – näiteks tootejuhtimise ja digiteenuste juhtimisega seotud mikrokraadiprogramme. Enim jäi silma aga programmeerimine, sest õppe käigus sai tutvuda kahe programmeerimiskeelega: Pythoni ja Javaga. „Soovisin paremini mõista, kuidas arendamine tegelikult käib ja kui kaua sellega seotud protsessid päriselt aega võtavad,“ selgitab Lauri.

Kaitseväe taustaga Lauri tunnistab, et enne IT-sektoris töötamist ei teadnud ta tegelikult valdkonnast kuigi palju. Ta on lõpetanud Kaitseväe Akadeemia, teeninud Kaitseväes kokku kümme aastat ja talle on omistatud kapteni auaste. Programmeerimise mikrokraadiprogrammi tulles ootas ta hästi korraldatud ja praktilist õpet – just seda ta ka sai. „Kaitseväes oli kõik hästi struktureeritud ja siin on sama: õppematerjalid on olemas, tuleb lihtsalt aktiivne olla. Palju tuleb ise õppida, lugeda ja aru saada. Kindlasti peab julgema küsida,“ kirjeldab Lauri.

Tulemusteni viivad motivatsioon ja distsipliin

Lauri alustas mikrokraadiprogrammis suure õhinaga. „Programmeerimine tundus nii huvitav, tahtsin kõike teha,“ meenutab ta. Õppimine aga ei kulgenud alati kergelt – töö, eraelu ja väikeste laste kõrvalt jäi õppimiseks vaid varahommik või hilisõhtu, mistõttu oli kogu protsess väsitav. „Vahepeal tundus, et kõike on korraga liiga palju,“ tunnistab ta. Ometi aitasid selged eesmärgid ja järjekindlus tal kursil püsida. „Kui olin midagi ette võtnud, siis pidin selle ka ära tegema – olgu või viimasel minutil. Kui miski kohe ei õnnestunud, võtsin aja, et vead läbi mõelda, ja proovisin uuesti.“

Mõnikord kadus Lauril motivatsioon ja tuli end teadlikult tagant sundida, aga just käegakatsutavad tulemused andsid jõudu juurde. „Kui teha näiteks mingi koodiga 30 tundi tööd ja sellest sünnib päriselt töötav rakendus, siis saad aru, et see kõik on ennast ära tasunud.“

Selgem pilt

Image

Lauri võttis programmist kaasa kaks peamist programmeerimiskeelt – Pythoni ja Java – ning arusaamise nende erinevustest. „Nüüd mõistan palju paremini, kuidas programmeerimine käib: kust alustada, mil viisil süsteemid üles ehitatakse ja mismoodi nende eri osad omavahel seotud on,“ tõdeb ta.

Kaitseväest IT-ettevõttesse liikudes tundus uus valdkond esialgu segane ja tehniline keel võõras. „Kui arendaja rääkis mingitest tehnilistest detailidest, siis ma lihtsalt ei saanud aru, millest jutt käib. Praeguseks juba mõistan, mida need terminid tähendavad ja kuidas neid kasutatakse.“

Kuigi Lauri ise otseselt ei programmeeri, on tal nüüd oluliselt selgem arusaam IT-toodete loogikast ja meeskonnatööst. Õpitu aitab tal igapäevatöös hõlpsamini arendajatega suhelda ja keerukaid protsesse mõista. „Kui varem palusin näiteks kodulehele mõne uue lahtri lisada, tundus see lihtne. Nüüd tean, et ka näiliselt väike muudatus võib tähendada päris palju tööd,“ räägib ta.

Mänguline õppimine

Õppimise juures meeldis Laurile kõige enam see, et teooriat sai kohe praktikas rakendada. Iga uus teadmine leidis kiiresti kasutust. „Osalesime kursusekaaslasega oma projektiga ka konkursil ja saime lausa teise koha,“ meenutab ta. Lauri meelest oli projekti tegemine põnev, kuid huvitav oli ka teiste töid näha. Mõnikord imetleti kellegi head ideed ja mõeldi, miks ise selle peale ei tuldud. Teinekord tundus mõni lahendus täiesti mõttetu – see kõik oli osa õppimisest.

„Meie tegime Pythoni keeles mängu nimega „Baar II“, mis oli inspireeritud tõsielusarjast „Baar“,“ räägib Lauri. Idee tuli Lauri projektikaaslaselt, kes töötab baaris. Punktide saamiseks tuli mängijal baaris klaase koristada ja need õigesse kohta viia. Teel tuli vältida takistusi, nagu liikuvad inimesed ja lauad, sest kokkupõrgete või klaasi mahakukkumise korral kaotas mängija punkte. „Projekt õnnestus meil hästi. See on see hea tunne – tekkis arusaam, et olen päriselt midagi väärtuslikku teinud,“ ütleb Lauri rahulolevalt.

Küsi, otsi, katseta

Programmeerimise mikrokraadiprogramm sobib Lauri meelest kõigile IT-sektoris töötavatele inimestele, kes tahaksid õppida programmeerimist, kuid pole veel otsustanud, millist programmeerimiskeelt õppida. „Kui analüütik soovib näiteks tulevikus nooremarendajaks saada, on see programm hea esimene samm,“ arutleb ta.

Mikrokraadiprogrammiga alustajatele annab Lauri mitu soovitust. „Kui millestki aru ei saa, siis küsi nii õppejõududelt kui ka kursusekaaslastelt. Mõnikord ongi viga väga väike – näiteks üks puuduolev punkt –, aga kui oled juba kaks tundi koodi kirjutanud, võib see kergesti kahe silma vahele jääda.“

Lauri soovitab kindlasti ka iseseisvalt juurde õppida. Internetis leidub palju lisamaterjale, kus samu teemasid teistmoodi selgitatakse. See aitab asjast paremini aru saada ja uusi vaatenurki leida. Samuti tasub tema meelest õppida kasutama tehisaru tööriistu, kuid mõistlikult. „Enne peaks ise teemat mõistma ja alles siis tehisaru toetuseks võtma,“ rõhutab Lauri.

Kokkuvõttes jäi ta mikrokraadiõppega väga rahule. „See programm on igaühe jaoks täiesti tehtav, olenemata soost või taustast. Kui oled valmis tööd tegema, tuled toime, ja mis kõige parem – saad neid teadmisi ka päriselt rakendada.“