IN MEMORIAM. Krista Aru

In memoriam
Krista Aru
01.08.1958–25.02.2025

25. veebruaril lahkus meie seast kirjandusteadlane ja museoloog, endine Tartu Ülikooli raamatukogu juht ja Rahvusmõtte auhinna laureaat Krista Aru. 2. märtsini saab TÜ raamatukogu fuajee infoletis kirjutada kaastundeavaldusi mälestusraamatusse, mis antakse üle Krista Aru perekonnale ja mille sissekanded digiteeritakse.

Image

Ajakirjandusloolane ja museoloog Krista Aru tegi südame ja suure tarkusega tööd eesti kultuuri ja kultuuripärandi säilimise ning järjepidevuse kindlustamisel. Krista Aru töötas direktorina kolmes olulises mäluasutuses: Eesti Kirjandusmuuseumis (1995–2005), Eesti Rahva Muuseumis (2006–2012) ja Tartu Ülikooli raamatukogus (2019–2024). Tema eestvedamisel toimus kõigi kolme asutuse töös oluline areng, mis on aidanud toetada pärandi säilimist ja suurendanud nende rahvuskultuuri kandvate asutuste nähtavust kultuurimaastikul.

Ta seisis (digi)kirjavara kättesaadavuse eest, olles Eesti Kirjandusmuuseumis eesti kultuurimälu jaoks olulisi rahvustrükiseid koondava „Eesti trükise punase raamatu“ projekti algatamise juures ja Eesti Rahva Muuseumis suuremahuliste kultuuripärandi digiteerimisprojektide eestvedaja. Direktorina ühendas ta rahvuskultuuri huvid ja sellele hääleks olemise, kasvatades muuseumi rahvusvahelist tuntust ja liikudes uue maja ehituse suunas. Tema eestvedamisel sai alguse koostöö Eesti Maanteeametiga, mille tulemusena märgistati Eestis omaaegsed kihelkonnapiirid.

Krista Aru oli olulisemaid eesti nüüdisajakirjanduse uurijaid ja hinnatud õppejõud mitme põlvkonna jaoks. Teadlasena on Krista Aru kõige tähenduslikum tema põhjalik monograafia „Jaan Tõnisson – rahvajuht ja riigivanem“ (2019). Tõnissoni kultuurilise ja ajaloolise tähenduse mõtestamine oli olulisel kohal tema uurimis- ja loometöös ning tegi temast Jaan Tõnissoni Seltsi eestvedaja, suurmehe aadete tutvustaja ja edasikandja.

Krista Aru oli aktiivne ühiskondliku väärtusruumi kujundaja, ta võttis otseselt osa Eesti kultuuri- ja teaduspoliitika kujundamisest, olles SA Teadusagentuuri juhatuse liige ja Riigikogu liige. Ta oli seotud paljude Eesti kultuuri-, meedia- ja mäluasutuste tegevuse planeerimisega, olles nende juhtorganites: SA Kultuurileht, Eesti Rahvusarhiiv, Põlva Talurahvamuuseum, Eesti Muinsuskaitse, Eesti Rahva Muuseum, Eesti Ajalooarhiiv, Eesti Rahvusringhääling, SA Vanemuine, Eesti Rahvuskultuuri Fond, TÜ muuseum, Eesti Maaülikooli kuratoorium, MTÜ Kirjandusfestival Prima Vista, MTÜ Jaan Tõnissoni Selts (esimees alates 2014).

Krista Aru oli aastakümneid Rahvusvahelise Muuseumide Nõukogu kirjandusmuuseumide alakomitee aktiivne liige. Esinemistega rahvusvahelistel konverentsidel ning sadades Eesti paigus täitis ta oma missiooni tutvustada Tartut ja parimat osa Eesti kultuurist.

Krista Aru mitmekülgse tegevuse eest pärjati teda riiklike, Tartu linna ja oma valdkonna auhindadega: Valgetähe III klassi teenetemärk (2000), Eesti Kultuurkapitali kirjanduse aastapreemia (2004), Tartu Kultuurikandja aunimetus (2011, 2016), aasta kodaniku aunimetus (2012), teenetemärk Tartumaa Kuldne Tammeoks (2013), Eesti Teaduste Akadeemia sõbra tiitel (2018), Jaan Krossi kirjandusauhind (2021), Ettevõtlike Daamide Assotsiatsiooni Tartu aastate daami tiitel (2022), Eesti Teaduste Akadeemia medal (2022), Tartu Ülikooli aumärk (2023) ja Rahvusmõtte auhind (2024). 2023. aastal lisati Krista Aru jalajäljed Tartu Teerajajate alleele. 2025. aastal tunnustas Tartu linn Krista Arut Tartu aukodaniku tiitliga.

Krista Aru kirjutas hiljuti rahvusülikooli ja rahvusmõtte teemal ülikooli ajakirjas Universitas Tartuensis.