Mihkel Tammo: Eesti majanduse turgutamiseks tuleb kummutada teadusmahukat ettevõtlust takistavad müüdid

Eesti majanduse pikaajalise arengu tagab vaid suure lisandväärtusega ja teadusmahukas ettevõtlus. Sellest rääkis oma aastapäevakõnes president Alar Karis, aga teadusmahuka ettevõtluse olulisust on rõhutanud ka endine peaminister Kaja Kallas ja paljud majandusanalüütikud.

Valdkonna olulisust näitab ka Startup Estonia ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ühiselt seatud eesmärk luua aastaks 2030 Eestisse 500 süvatehnoloogia ettevõtet. Ehkki see arv võib tunduda ulmelisena, tuleb seda enam panustada sellesse, et teadusmahukate ettevõtete teelt kaoksid takistused.

Kõik algab suhtumisest. Seetõttu arutlengi viie müüdi üle, mis teadusmahukat ettevõtlust ümbritsevad. Toetun oma arutluses mõtetele, mis kõlasid Startup Dayl toimunud samateemalisel arutelul. Tänan südamest arutelul osalenud 2C Ventures OÜ partnerit Martin Koppelit, ExpressionEdits Ltd tegevjuhti ja kaasasutajat Kärt Tombergi ning Tartu Ülikooli tehisintellekti kaasprofessorit ja Better Medicine OÜ kaasasutajat Dmytro Fishmani.

Esimene müüt. Investorid ei taha investeerida teadlastest ettevõtjate töösse

See on viimastel aastatel muutunud. Aina enam hindavad investorid ettevõtete asutajaid, kes on ise valdkonna tippspetsialistid. Eriti on see nii meditsiini ja biotehnoloogia puhul, kus tehnoloogia peab olema usaldusväärne ja toimiv – keegi ei usaldaks ju oma tervist inimese kätte, kes inimkehast midagi ei tea.

Nägime eelmise kümnendi keskel, mis võib juhtuda, kui tervisetehnoloogiate vallas teadus äriga kaasas ei käi. USA ettevõte Theranos väitis, et on leidnud vereproovide analüüsimiseks uuendusliku viisi, mis võimaldab saada vaid paarist veretilgast vajaliku info kätte ja tänu millele ei pea enam mitut katseklaasitäit verd andma. Firma väärtus oli tipphetkedel üle 9 miljardi dollari. Siis selgus aga, et selle idee taga päriselt töötavat tehnoloogiat ei ole. Ettevõtte juht on praeguseks kaks aastat vangis olnud ja vabadust ei näe ta enne kaheksat aastat.

Ideaalis on aga teadlase kõrval ka juht, kes tunneb turgu ning oskab näha, kellele ja kuidas toodet müüa. Seda tõdes Startup Dayl toimunud samateemalisel arutelul ka investor Martin Koppel ja sellega on ühtlasi seotud järgmine müüt.

Teine müüt. Tehnoloogia müüb ennast ise

Igal ettevõttel on omad väljakutsed – teadusmahuka ettevõtluse puhul on neist üheks tihti tehnoloogia loomine. Pole ju mõtet müüa uudset vähiravimit, mis vähki ei ravi. Küsimusele, kas üht või teist tehnoloogiat üldse luua, peaks vastama lõppkasutaja. See tähendab, et juba ideefaasis on oluline suhelda oma võimalike klientidega ja küsida neilt, kas sellist toodet või teenust on vaja.

Kipume ära unustama, et sageli on oma laps ikka kõige ilusam ja toredam. Tootele keskendumine ja sellesse teemasse kinnijäämine ei ole ainult teadusmahuka ettevõtluse mure, seda juhtub ka teistes valdkondades. Ressursimahuka ja pikaajalise arendustöö puhul tuleb olla paindlik ja lähtuda päris maailma vajadustest. Nii nagu teadusmahuka ettevõtte jaoks on oluline teadlasest asutaja, kes hoolitseb tehnoloogia eest, on tähtis kaasata ka äriarendaja, kes tunneb turu vajadusi.

Kolmas müüt. Kui teadlane asutab ettevõtte, lõikab see läbi tema sidemed ülikooliga

Pika karjääritee läbinud professorite ja end sisse töötanud teadlaste jaoks on ülikoolist lahkumine tõesti raske ja kohati ilmselt ka ebamõistlik. Seetõttu pöörame ka Tartu Ülikooli ettevõtlus- ja innovatsioonikeskuses aina suuremat tähelepanu doktorantidele ja värskelt teaduskarjääri alustanutele, kes on altimad riske võtma ja ettevõtlusteekonda katsetama.

Cambridge’i Ülikoolis teadustööd teinud ja oma ettevõtte asutanud Kärt Tombergi sõnul peakski teadlane ülikooli ja teadusmaailmaga seotuks jääma, et värsket teadmust ettevõttesse juurde tuua. Tal peaks olema kaks mütsi. Särav näide sellest on tehisintellekti kaasprofessor Dmytro Fishman, kes arendab oma ettevõttes radiolooge abistavat diagnostikatööriista ja teeb ka ülikoolis aktiivselt teadustööd. See annab ka hea ülevaate sellest, mida teistes uurimiskeskustes ja ettevõtetes uuritakse ja arendatakse. Nii tagab teadlane ettevõttes konkurentsieelise.

Kahjuks peab aga tõdema, et sel müüdil on praeguses Eestis osaliselt siiski tõepõhi all. Teadlasest ettevõtjaks saamist takistab korruptsioonivastane seadus, mille järgi ei tohi ülikooli akadeemiline töötaja osaleda otsuste tegemistes, mis puudutavad tema enda ettevõtet. See muudab koostöö aga tihtipeale võimatuks, sest teadlane ise on kõnealuses valdkonnas kõige pädevam. Et toetada teadlasi, kellel on ambitsioon ja võimekus ettevõtlusega tegeleda, tuleb see seadus ära muuta. Ka Startup Day avamisel ütles president Alar Karis, et ettevõtlikke teadlasi tuleb toetada – selle seadusest tuleneva takistuse eemaldamine peaks olema esimene samm.

Neljas müüt. Teadusmahuka ettevõtte arendamiseks ei ole Eestis piisavalt pädevaid inimesi

Eesti ettevõtlus- ja teadusmaastik on täis väga andekaid inimesi. Küll aga on teadlase ja ettevõtja mõttemaailmad üsna erinevad ja teineteise ülesleidmine võib osutuda keeruliseks. Siin saame ülikoolides rohkem ära teha, et viia teadlased kokku äriarendajatega näiteks häkatonidel ja teistel sarnastel kohtumistel.

Ent tegutseda tuleb juba varem – meie roll on Tartu Ülikoolis arendada kõigi üliõpilaste ettevõtlikku meelt juba bakalaureuse- ja magistritasemel. Kuidas saaksime muidu eeldada, et doktorant, teadur, kaasprofessor või professor meie korraldatud häkatonile tulla oskab? Oma teadustöös ettevõtluspotentsiaali nägemine eeldab ettevõtlikku mõttemalli.

Viies müüt. Teadusmahuka ettevõtte arendamine võtab väga palju aega ja raha

Mõni müüt on müüt põhjusega. Tuleb tõesti tõdeda, et teadusmahuka ettevõtlusega tegelemine on kallis ja vajab pikki aastaid, et finantstulemused teadustulemustele järele jõuaksid. Igas valdkonnas on omad tarkused, mida rakendades on võimalik protsessi veidi kiirendada, ent võrreldes mõne teise iduettevõtlusvaldkonnaga, liigub tehnoloogiamahukas ettevõte esialgu tibusammudega.

Kas see on aga tingimata halb? Teadusmahukal ettevõtlusel on tohutu potentsiaal muuta inimeste elu paremaks. Nii tuleb seda enda jaoks mõtestada ka ettevõtte vedajatel ja investoritel. Viljad, mida hiljem lõikame, on seda magusamad ja võivad muuta paljude inimeste elu.