Sellenädalane reoveeuuring näitab, et koroonaviirus on nädalaga üle Eesti ühtlasemalt laiali läinud. Ühtegi väga suure viirusekogusega asulat seekord kaardil pole, samas on väikese viirusekogusega kohti vähemaks jäänud.
Uuringu juhi, Tartu Ülikooli antimikroobsete ainete tehnoloogia professori Tanel Tensoni sõnul on Eesti keskmist olukorda iseloomustava indeksiga võrreldes koroonaviiruse kogus mõnevõrra suurem Harjumaal ja Lõuna-Eestis. Sel nädalal võeti reoveeproove peale suuremate asulate ka väiksematest kohtadest, kokku 60 kohast. “Tulemustest näeme, et viirus levib hoogsamalt pigem suuremates asulates. Väiksemates kohtades on olukord paljuski veel rahulik,” selgitas Tenson.
Reoveeproove kogutakse iga nädala alguses kõigis maakonnakeskustes, üle 10 000 elanikuga linnades ja vastavalt vajadusele ka väiksemates asulates. Suuremate linnade
puhul kajastab proov ööpäeva jooksul puhastit läbinud vee olukorda, andes usaldusväärse pildi asula nakkustasemest. Väiksematest asulatest võetud punktproovid näitavad olukorda proovivõtu hetkel. Punktproovid on kergemini mõjutatavad, mistõttu tuleks neid vaadelda pigem mitme nädala võrdluses kujunenud trendi hindamiseks kui hetkeolukorrast lõpliku pildi saamiseks.
Uuring on Terviseametile abistav tööriist, aidates jälgida puhangudünaamikat ning avastada varjatud koldeid. Uuring annab varajast infot viiruse leviku hindamiseks enne kliiniliste haigusjuhtude tuvastamist. Terviseametit teavitatakse tulemustest regulaarselt.
Proovide kogumisel teeb Tartu Ülikool koostööd Eesti Keskkonnauuringute Keskuse ja vee-ettevõtetega, kes käitavad linnade reoveepuhasteid. Proovide analüüsid tehakse Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi laborites.
Rohkem infot uuringu varasemate tulemuste kohta leiab uuringu kodulehelt „Koroonaviiruse seire reoveest“.
Lisateave: Tanel Tenson, Tartu Ülikooli antimikroobsete ainete tehnoloogia professor, 5344 5202, tanel.tenson@ut.ee