Võrdne kohtlemine õppetöö kontekstis

Tartu Ülikool väärtustab õppimiskeskkonda, kus kõik üliõpilased ja töötajad saavad osaleda, õppida ja õpetada väärikalt, turvaliselt ning ilma diskrimineerimise ja eelarvamusteta. Võrdne kohtlemine ei tähenda sealjuures alati kõigi täpselt samasugust kohtlemist, vaid ka käitumist, mis tagab, et igaühel oleks reaalselt võrdsed võimalused õppimiseks ja eneseteostuseks.

Soovitused ja näited põhivad Tartu Ülikooli võrdse kohtlemise põhimõtetel. Juhised aitavad õppejõududel ja õppijatel märgata, ennetada ja lahendada ebavõrdse kohtlemise olukordi õppetöö kontekstis.

Üldised soovitused võrdse kohtlemise tagamiseks õppetöös

Õppe kohandamine vastavalt õppijate vajadustele

Võrdne kohtlemine eeldab paindlikkust. Õppijate olukorrad, sh erivajadused, terviseseisund, töö- või perekohustused võivad vajada mõistlikke kohandusi – näiteks tähtaegade pikendamist, alternatiivseid hindamisviise või juurdepääsetavat õppematerjali.

Näide: Kui üliõpilane kasutab piiratud nägemisvõime tõttu ekraanilugerit, tuleks tagada, et õppematerjalid on masinloetavad ja ligipääsetavad.

Selged ja läbipaistvad hindamis- ja osalemisreeglid

Õppijad peavad juba kursuse alguses teadma hindamise põhimõtteid ja ootusi. Reeglid, hindamiskriteeriumid ja erandite alused tuleb dokumenteerida ning rakendada järjekindlalt ja ühtsetel alustel.

Näide: Ebavõrdne kohtlemine võib tekkida siis, kui õppejõud rakendab samu reegleid mõne grupi puhul rangemalt või pakub erandeid vaid valikuliselt.

Tunnista ja teadvusta eelarvamusi

Teadlikkus isiklikest ja kultuurilistest eelarvamustest aitab vältida olukordi, kus keele-, soo-, rahvuse- või vanusepõhised stereotüübid mõjutavad suhtumist või hindamist. Leia võimalusi enesetäiendamiseks kultuuritundlike olukordade kohta.

Näide: Õppejõud võib alateadlikult eeldada, et vanem üliõpilane on distsiplineeritum, või et noorem õppejõud vajab juhendamist. Sellised hoiakud võivad negatiivselt mõjutada suhtlust ja koostööd.

Toeta avatud ja lugupidavat suhtlust

Turvaline õppimiskeskkond tähendab, et igaüks saab väljendada oma seisukohti ja vajadusi kartmata hinnanguid või tõrjumist. Õppejõud võiks sõnastada kursuse alguses selged suhtluse põhimõtted, näiteks, et arvamusavaldused on oodatud, kuid peavad jääma lugupidavaks üksteise suhtes.

Näide: Õppejõud kasutab aeg-ajalt seminarides ka refleksioonihetki: “Kas meil oli täna arutelus piisavalt ruumi kõigile?” või “Kuidas tundsite end, kui teemat arutasime?”

Erapooletus ja huvide konflikti vältimine

Õppejõud peaks vältima olukordi, kus isiklikud suhted, sümpaatiad või erahuvid mõjutavad hindamist või suhtlemist. Vajadusel tuleks kaasata kolleege, et tagada erapooletus.

Näide: Tuleks vältida olukordi, kus õppejõud juhendab oma pereliiget või endist töökaaslast, õigem oleks leida teine juhendaja või kaasata tegevusse kaasjuhendaja.