Kestlikku arengut toetav STEAM-õpe

Kursuse läbinud õpetaja on võimeline:
- määratlema kestlikku arengut toetava STEAM-õppe eesmärke, olemust, meetodeid ning tooma välja selle eeliseid ja piiranguid;
- kandma kestlikku arengut toetavaid aspekte üle oma õpetamisse ning nägema end muutuste tekitajana kohalike ja globaalsete probleemide lahendamisel;
- looma rühmas enda õpilaste õpivajadustest jm eripäradest ning huvidest lähtuvaid autentseid STEAM õppematerjale, mis toetavad kestlikku arengut;
- sõnastama mitmekesiseid ning tuvastatavaid õpitulemusi, mis hõlmavad nii kognitiivseid, afektiivseid kui ka käitumuslikke õppimise aspekte ning kestlikku arengut toetavate pädevuste (sh üldpädevuste) kõiki kolme tahku (teadmised, oskused ning väärtused ja hoiakud) erinevatel keerukusastmetel;
- koostama autentseid hindamisvahendeid (nii diagnostiliseks, õppimist toetavaks (sh enese ja kaaslaste hindamine) kui ka kokkuvõtvaks hindamiseks koolituse käigus kavandatavale STEAM-õppematerjalile;
- rakendama kestlikku arengut toetavat STEAM-õpet klassis ning reflekteerima selle protsessi ja tulemusi;
- tegema koostööd teiste kursuse õpetajatega, sh töötama rühmaprojekti käigus välja ühe kestliku STEAM-õppe materjali ning andma kaaslaste projektidele konstruktiivset tagasisidet;
- nägema uusi võimalusi, kuidas lõimida huvihariduses pakutavaid kestlikku arengut toetavat ning STEAM-õpet riikliku ning kooli õppekavaga;
- nägema uusi võimalusi ning reaalset kasu erinevate koolisiseste ning koolide väliste kestlikku arengut ning STEAM-õpet toetavate võrgustike loomisest/olemasolevatega liitumisest.

Küllike Pihkva - Rahvusarhiivi konservaator
Katrin Vaino - TÜ loodusteadusliku hariduse teadur
Birgit Viru - TÜ lektor ning teadur (geograafia)

Teema	Maht	Õppejõud
1. Jäämurdmine. Koolituse sissejuhatus: eesmärgid, läbimise nõuded. STEAM-õppe kui lõimitud õppe olemus. Peamised takistavad tegurid aineteülese koostöö organiseerimisel koolis ning võimalused nende ületamiseks. Kestliku arengu eesmärkide lõimimine õppetöösse, sh vastavate õpitulemuste sõnastamine. Huviharidus kestlikku arengut toetavate pädevuste kujundajana ning õppekeskkonna rikastajana. Võrgustumise võimalused ja saadavad kasud. Töötuba I	13
2. STEAM-õpe ning probleemipõhine lähenemine. Probleemsituatsioonide väljatöötamine. Artefaktide ajaloo ning arheoloogia lõimimise võimalusi loodusteaduste õpetamisel (viiakse osaliselt läbi Rahvusarhiivi konserveerimise laboris) Töötuba II / Töötuba III Rühmaprojektide alustamine: probleemi püstitamine ja õpitulemuste sõnastamine kestlikku arengut toetavate STEAM õppematerjalide väljatöötamiseks. Koduülesande tutvustus. Kodutöö hõlmab kursusel jagatud materjalide läbitöötamist ning vaba infootsingut, et koguda ideid rühmaprojekti algatamiseks. Iseseiva töö läbiviimist soodustab vastav kirjalik juhend.	13
3. Disainipõhine õpe: loovuse ja innovatsiooni toetamine loodusteaduste tundides. Pädevuspõhised hindamismeetodid STEAM-õppes ning hindamisvahendite disainimine. Töötuba V Rühmaprojektide edasiarendamine: Õpitegevuste ning hindamisvahendite väljatöötamine. Töötuba VI Rühmaprojektide kavandite tutvustamine ja vastastikune tagasisidestamine.	13
4. Väärtuste ja hoiakute kujundamine STEAM-õppe kaudu. Huviharidus STEAM-õppe pakkujana: parimate praktikate tutvustamine. Töötuba VII Töötuba VIII Rühmaprojektide esitlemine ning koolituse kokkuvõtted. Õpetajatel on võimalik oma rühmaprojekte tagasisidele tuginedes edasi arendada.	13

Täiendõppeprogrammis osalemine on töötavale kõrgharidusega õpetajale tasuta.

Tartu linn J. Liivi tn 2, Tartu, 50409

Õppetöö toimub koolituse läbiviimiseks sobivates õpperuumides, mis on varustatud vajaliku õppetehnikaga ja vastavad tervisekaitse- ja ohutusnõuetele.

I õppepäev 11.04
11:00 - 11:30 Jäämurdmine. Koolituse sissejuhatus: eesmärgid, läbimise nõuded
11:30 - 12:15 STEAM-õppe kui lõimitud õppe olemus
12:15 - 13:00 Kestlikkuse lõimine õppetöösse
14:00 - 14:45 Kestlikkuse lõimimine õppetöösse (ajurünnak rühmades)
15:00 - 17:00 Probleemipõhine lähenemine õpetamisel (näited, näited, näited)
17:00 - 17:30 G-STEAM õppematerjalide tutvustus

II õppepäev 12.04
9:00 - 9:30 Eelmise koolituspäeva kokkuvõtted, sissejuhatus teise päeva õppetegevustesse
9:30 - 10:30 Kestlikkus ja eetika: dilemmade lahendamine
10:30 - 12:30 Töötuba I: Paber kannatab kõike (paberi omaduste uurimine, paberi valmistamine, konserveerimine; III-IV kooliaste; fookus keemial, ajalool, bioloogial, tehnoloogiaõpetusel)
10:30 - 12:30 Töötuba II: Appi, puud said otsa! (Moodul keskendub päikesepatareide kasutamisele jätkusuutlike majade kavandamisel, fookus loodusõpetusel I-II kooliaste)
13:30 - 15:30 Töötuba III: Ujub või upub (Moodul, mis keskendub üleujutustega seotud lahenduste leidmisele; fookus on loodusõpetusel, füüsikal, geograafial, tehnoloogiaõpetusel, I, II ja III kooliaste)

III õppepäev 18.08

IV õppepäev 19.08

Täiendusõppe programm loetakse positiivselt lõpetatuks kui õppijal on täidetud hindamiskriteeriumid ning esitatud neid kriteeriume kinnitavad tööd.

Eristamata (arv, m.arv, mi)

Õppetöös osalemine, rühmaprojekti väljatöötamine ja esitlemine.

Aktiivne osavõtt (min 75% kontaktõppest) ning õpiväljundite saavutamine. Õpiväljundite saavutamist demonstreerib eelkõige koolituse tulemusena valmiv rühmaprojekt: Kestlikku arengut toetav STEAM-õppe materjal (sisaldab õpetaja juhendit ning õpilase töölehti), mida kaitstakse koolituse lõpus kaaslaste ja õppejõudude ees ning mida täiendatakse vastavalt saadud tagasisidele. Rühmaprojekti väljatöötamist hõlbustab vastav hindamismudel. Antud mudelit kasutatakse nii projekti arendamisel, vastastikusel tagasisidestamisel kui ka lõpptulemuse hindamisel. Koolituse õppejõud pakuvad tagasisidet õpetajate poolt loodavatele õppematerjalide nii suuliselt (koolituse ajal) kui koolitusevahelisel ajal (kirjalikult).

tunnistus/tõend

10.04.2025

Kristel Uiboupin, kristel.uiboupin@ut.ee, +372 +372 5229310