Teema: teadus

Tartu Ülikooli 2024. aasta teadustegu on füüsika instituudi kliimauuringute keskuse teadlaste erakordne avastus, et inimtekkeline õhusaaste tekitab tööstuspiirkondades lund ja vähendab pilvede hulka.

7. märtsil kell 12.15 kaitseb Alessandra Dezi vene keele erialal doktoritööd „Функции иноязычных вкраплений в интернет-дискурсе русскоязычных жителей Италии и Эстонии: сопоставительный аспект“ („Itaalia ja Eesti venekeelse diasporaa internetisuhtluse võõrkeelsete keelendite funktsioonid: võrdlev analüüs“).

29. juunist kuni 4. juulini 2025. a. toimub rahvusvaheline 12. INTECOL Wetlands märgalade konverents.

21. märtsil kell 14.15 kaitseb Piret Upser doktoritööd „Eesti hädaabikõned: tüübid, teemad ja suhtlusprobleemid“ („Estonian emergency calls: types, topics, and interactional problems“).

2025. aasta veebruarist tegutseb Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituudis mitmekeelsuse keskus, mis liitub peatselt rahvusvahelise võrgustikuga Bilingualism Matters. Keskuse avaüritus toimub 4. aprillil 2025 Tartus.

Tartu teadlased arendavad bakteritel põhinevat tehnoloogiat elektroonikajäätmete ümbertöötlemiseks, mille tööstuslik rakendamine võimaldab jäätmeid keskkonnasõbralikumalt taaskasutada ning parandada kriitiliste toormete kättesaadavust.

21. veebruaril kell 10.15 kaitseb Eleonora Beccari botaanika ja mükoloogia erialal doktoritööd „Mapping and exploring trait spaces across the tree of life“

Kolmapäeval, 19. veebruaril algusega kell 18 toimub Eesti Teaduste Akadeemia korraldatava konkursi „Teadus 3 minutiga“ pidulik lõppvõistlus, kus 18 noore teadlase seast valitakse viis parimat.

Hiljutisest uuringust selgub, et Eestis levinud arusaamad saarlaste, mulkide ja teiste piirkondade elanike isiksuseerinevustest ei pea teaduslikult paika. Kuigi väikseid piirkondlikke erinevusi leidub, ei ole need märkimisväärsed ega mõjuta inimese iseloomu kujunemist, kirjutab Novaator.

31. märtsil kell 10.15 kaitseb Lona Päll semiootika ja kultuuriteooria erialal doktoritööd „Bridging the Disconnections: An Ecosemiotic Approach to Place-Lore in Environmental Conflict Communication” („Semiootiliste ühenduste taastamine: ökosemiootiline vaade kohapärimuse rollile keskkonnakonfliktides”).