Laura Viidik kaitseb doktoritööd „3D printing in pharmaceutics: a new avenue for fabricating therapeutic drug delivery systems“

15. märtsil kell 15.00 kaitseb Laura Viidik farmaatsia erialal doktoritööd „3D printing in pharmaceutics: a new avenue for fabricating therapeutic drug delivery systems“ („3D printimine farmaatsias – tee uudsete ravimkandursüsteemideni“).

Juhendajad:
kaasprofessor Ivo Laidmäe, Tartu Ülikool
kaasprofessor Karin Kogermann, Tartu Ülikool
professor Jyrki Tapio Heinämäki, Tartu Ülikool

Oponent:
professor Thomas De Beer, Genti Ülikool (Belgia)

Kokkuvõte
Personaal- ehk täppismeditsiini abil soovitakse haiguseid ennetada, diagnoosida ja ravida viisil, mis saavutaks parima tulemuse konkreetsel patsiendigrupil. Mitmekülgsete teadmiste kasutamine sobivaima raviaine, annuse ja ravimvormi valimisel aitab kaasa oodatud ravitulemuse saavutamisele. Neid teadmisi aitab rakendada kolmemõõtmeline (3D) printimine. Tegu on meetodiga, kus arvuti abil disainitud mudel ehitatakse kiht kihi haaval soovitud objektiks. Sõltuvalt kihi lisamise viisist jaguneb 3D printimine erinevateks meetoditeks. Meetodi valik aga omakorda võib seada materjalide valikule lisatingimusi. 3D printimine sai alguse 1980ndatel ning on viimastel aastatel jõudnud ka meditsiinivaldkonda. Kirjandusest leiab põhjalikke ülevaateid selle kasutamisest nt kardioloogias, hambaravis, plastilises kirurgias, bioprintimisel. Ravimitööstuses nähakse 3D printimises võimalikku abimeest personaliseeritud ravimite tootmisel. Aastal 2015 sai müügiloa esimene 3D prinditud ravim Spritam®. Doktoritöös kasutati mikroekstrusioonil ning sulatatud sadestusega modelleerimisel põhinevaid printimistehnoloogiaid. Mõlema meetodi jaoks disainiti sobilik ravi- ja abiainete kombinatsioon. Sobivateks kandurpolümeerideks osutusid polüetüleenoksiid ja polükaprolaktoon, raviaineteks indometatsiin ja teofülliin. Sarnaselt klassikalisele ravimiarendusele vajab ka uudsete tehnoloogiate kasutuselevõtt põhjalikku eeltööd, et õppida tundma kasutatavate materjalide omadusi ning võimalikke protsessi ajal toimuvaid muutuseid. Seetõttu uuritigi doktoritöös nii materjalide printimiseelseid omadusi, näiteks viskoossus, füüsikalised omadused, sobivus filamentide tootmiseks jt kui ka saadud ravimkandursüsteemi printimisjärgseid omadusi nagu raviaine vabanemine, reageerimine kuumutamisele ja kiiritamisele. Lisaks töötati välja uudne meetod pooltahkete materjalide 3D-prinditavuse hindamiseks. Töö tulemused kinnitavad, et 3D printimine on farmaatsiateaduse jaoks paljulubav abimees tulevikuravimite arendamisel.

Kaitsmine toimub Teamsis.

Carlos Pérez Carmona

Vähe-uuritud taimejuured aitavad mõista tulevikumaastiku ilmet

Geoinformaatika professor Evelyn Uuemaa räägib inauguratsiooniloengul tehisaru potentsiaalist looduskeskkonna seisundi jälgimisel

Geoinformaatika professor Evelyn Uuemaa peab oma inauguratsiooniloengu „Ruumiandmete ja tehisaru kasutamine keskkonnaseires“ kolmapäeval, 13. märtsil kell 16.15 ülikooli aulas.
Vareslased puulatvadel

Hakid ja varesed kogunevad hiidparvedesse seltsi ja ohutuse pärast