Andre Leesment kaitseb doktoritööd „Quantitative studies of Brønsted acidity in biphasic systems and gas-phase“

9. juunil kell 10.15 kaitseb Andre Leesment keemia erialal doktoritööd „Quantitative studies of Brønsted acidity in biphasic systems and gas-phase“ („Kvantitatiivsed Brønstedi happelisuse mõõtmised kahefaasilistes süsteemides ning gaasifaasis“).

Juhendaja:
professor Ivo Leito, Tartu Ülikool

Oponent:
professor Kiyohiko Sugano, Ritsumeikani Ülikool (Jaapan)

Kokkuvõte
Kujutame ette klaasi, mis on pooles ulatuses täidetud vee ja pooles ulatuses toiduõliga. Õlikiht on peal ja veekiht on all. Need kihid, tüüpiliselt kasutatakse nende kohta väljendit “faas”, on üksteisest visuaalselt selgelt eraldatud. Samas, need faasid mõjutavad teineteist ning kõike, mis on nendes faasides lahustunud. Väga jämedalt võttes esineb midagi taolist ka inimrakkude välispiiril. Kui me tarbmine mõnda ravimit, näiteks võib tuua naprokseeni, tavalise apteegi käsimüügis oleva valuvaigisti, siis ka see interakteerub meie analoogis nii veefaasi, kui ka õlifaasiga. Seevastu eksperimendid, paljuski mille põhjal naprokseeni ja mitmete teiste ravimite toimemehhanisme selgitatakse, viiakse läbi tingimustes, kus esinebki vaid üks kiht või faas. Kui tuleme tagasi meie klaasi juurde, siis see vastab justkui olukorrale, kus klaas on täidetud ainult veega. Samas on teaduslikult tõestatud, et ka vastasmõjud niiöelda õlifaasiga mõjutavad olulisel määral keemiliste ühendite omadusi inimorganismis, samas ignoreerib ühes faasis läbi viidud eksperiment neid täielikult. Seda võib võrrelda ka silmaklapi kandmisega – suurt pilti enam-vähem justkui näeb, olulised detailid lähevad enamasti kaotsi. Seega, miks kasutatakse niivõrd pealiskaudset lähenemist niivõrd olulise rakenduse jaoks? Kuni viimase ajani ei esinenud sellist teoreetilist ja eksperimentaalselt lähenemist, mis saada usaldusväärseid tulemusi tingimustes, mis on lähedasemad inimorganismis esinevale. Praegu aga on. Minu doktoritöö keskendub sellele, et inimkonnal oleksid olemas tööriistad selleks, et paremini mõista ravimite, nagu ibuprofeen, ning ka paljude teiste keemiliste ühendite toimemehhanisme erinevates olulistes rakendustes. Loodetavasti aitab see tõsta nii ravimitööstuse, või ka tervikuna võttes, tööstuse efektiivsust.

Kaitsmist saab jälgida ka Teamsis.