Humanitaarteadused

• vähemalt 4-aastase nominaalkestusega (enne 1. juunit 2002 Eesti Hariduse Infosüsteemi kantud) bakalaureuseõppekava läbimisel välja antud diplom, mis tõendab bakalaureusekraadi;
• vähemalt 4-aastase nominaalkestusega õppekava läbimisel välja antud bakalaureusediplom ilma bakalaureusekraadita;
• ülikooli kraadita diplom;
• diplomeeritud spetsialisti ülikoolidiplom;
• kõrgharidusel põhineva õpetajakoolituse tunnistus või diplom, mis on välja antud vähemalt 1-aastase nominaalkestusega õppekava läbimisel;
• NSV Liidus saadud spetsialisti diplom kõrgema kutsekvalifikatsiooni kohta (vt lisainfot Eesti Vabariigi kvalifikatsioonide ja enne 20. augustit 1991 antud endise NSV Liidu kvalifikatsioonide vastavuse kohta)

Doktoritöö kavandi (3-5 lk) struktuuri elementideks on:

1. doktoritöö teema: uuringu eesmärk ja ülevaade - millist ülesannet või konkreetset probleemi kavatsetakse tööga  lahendada;
2. doktorandi poolt soovitud juhendaja nimi;
3. teoreetiline kontekst: lühike kokkuvõte probleemi olemusest ja kõige olulisematest sellealastest uuringutest;
4. uurimismeetodid: uurimismetoodika või -võtted, mida kavatsetakse rakendada probleemi lahendamiseks ja milliseid vahendeid töö tegemine nõuab;
5. hüpoteesid: ootused tulemuste suhtes; nende uudsus ja olulisus;
6. doktoritöö kavandatav vorm;
7. allikad;
8. doktoriõppe planeeritav ajakava: teadus- ja õppetöö läbiviimine, välisõpingud, koostöö- ja teadusprojektid, jms erialaga seotud tegevused ülikoolis sees ja väljaspool.

Kavandi hindamisel arvestatakse teema aktuaalsust ning CV-d kasutatakse kandidaadi eelduste hindamiseks.

Doktoritöö kavandi ja selle teostatavuse hindamise kriteeriumid:

• töö teema uudsus (originaalsus, tulemuste algupärasus või esmakordsus);
• autori oskus leida ja sõnastada uurimisprobleem (selge uurimiseesmärk ning hüpoteesid, mida autor töö kirjutamisel aluseks võtab);
• uurimismeetodite adekvaatsus;
• orienteerumine allikates;
• valitud teema teostatavus ja seotus kandidaadi senise uurimistööga;
• planeeritud ajakava teostatavus ja läbimõeldus.

Kandidaadi curriculum vitae alusel arvestatakse:

• kandidaadi varasemat töökogemust ning hariduslikku tausta;
• kandidaadi professionaalset arengut;
• kandidaadi motiveeritust.
   

Intervjuul hinnatakse:

• oskust seostada kavandit oma senise teadusliku tegevusega ja seost akadeemilise karjääriga (sh hinnatakse ilmunud publikatsioonide hulka ja kvaliteeti);
• oskust esile tuua plaanitava doktoritöö idee, probleemistik ja töö põhietapid;
• kandidaadi valmisolekut doktoriõppe edukaks ja tähtaegseks läbimiseks.
   

Eriala esindaja: Janet Laidla, janet.laidla@ut.ee.

Doktoritöö kavandi (5000-9000 tähemärki) struktuuri elementideks on:

1. Doktoritöö teema: uuringu eesmärk ja ülevaade - millist ülesannet või konkreetset probleemi kavatsetakse tööga  lahendada.
2. Teoreetiline kontekst: lühike kokkuvõte probleemi olemusest ja kõige olulisematest sellealastest uuringutest.
3. Uurimismeetodid: uurimismetoodika või -võtteid, mida kavatsetakse rakendada probleemi lahendamiseks ja milliseid vahendeid töö tegemine nõuab.
4. Hüpoteesid: ootused tulemuste suhtes; nende uudsus ja olulisus.
5. Doktoritöö kavandatav vorm.
6. Allikad.

Doktoritöö kavandi teostatavuse hindamisel võetakse arvesse:

• kandidaadi senise uurimistöö ja kavandatava doktoritöö suhet;
• kandidaadi üldist erialast pädevust ja senist teaduslikku tegevust tuginedes CV-s kirjeldatud varasemale töökogemusele ja professionaalsele arengule;
• eelkokkuleppe olemasolu TÜ-poolse juhendajaga.
   

Intervjuu toimub suulise vestlusena eriala aktuaalsetest probleemidest lähtuvalt doktoritöö kavandist.

Kandidaadi hindamisel võetakse arvesse:

• erialaseid teadmisi;
• probleemipüstituse ja tööhüpoteeside selgust, sügavust ja haaret;
• eeldusi erialaseks teaduslikuks tööks;
• suulist ja kirjalikku eneseväljendusoskust;
• kandidaadi motiveeritust, valmisolekut doktoriõppe edukaks ja tähtaegseks läbimiseks.
   

Eriala esindaja: Kristin Kuutma, kristin.kuutma@ut.ee.

Doktoritöö kavand (3–5 lehekülge + viited)

1. Esitage uurimisküsimus või –küsimuste grupp, millele Te doktoritöös vastate.
2. Avage uurimisküsimus(t)e konteksti: kirjeldage debati hetkeseisu teemakohases kirjanduses ja selgitage selle põhjal, miks on tähtis antud küsimus(t)ega tegeleda – näidake, et oma doktoritööga Te annate väärtusliku panuse vastavasse arutellu.
3. Selgitage, kuidas Te oma uurimisküsimus(t)e vastusteni jõuate. Kui Teil on ideid, millised need vastused on, siis selgitage, kuidas neid vastuseid kaitsta.
4. Esitage töökava: selgitage, mil viisil paigutub Teie uurimisküsimus(t)ega töötamise strateegia Tartu Ülikooli doktoriõppe ajakavva: kuidas Te järgite doktoriõppe iga etapi nõudeid ja tähtaegu. Teie kava peab olema usutav. Oma kava esitamisel peate Te näitama, et Te tõepoolest mõistate, mida on vaja teha selleks, et täita doktoriõppe nõuded ettenähtud ajaks.

Doktoritöö kavandit hinnatakse järgnevate kriteeriumite alusel:

• kandidaadi võime mõista ja adekvaatselt sõnastada uurimisküsimust või –küsimusi;
• kas uurimisküsimus(t)ele vastamine annab olulise panuse vastavateemalisse kirjandusse;
• kandidaadi teadmised teemakohasest filosoofilisest kirjandusest;
• kas kandidaadi strateegia uurimisküsimus(t)ele vastamisel on selge ja veenev;
• kas kandidaadi töökavast on näha, et ta saab aru Tartu Ülikooli doktoriõppe nõuetest sellisel määral, mis on vajalik õppe õigeaegseks läbimiseks;
• kas doktoritöö kavand annab aluse arvata, et kandidaat on suuteline mitte üksnes rahuldavaks, vaid kõrgetasemeliseks teadustööks, kujundades nii kandidaadi enda kui ka Tartu Ülikooli filosoofia osakonna head mainet;
• töö teostatavus, arvestades Tartu Ülikooli filosoofia osakonna sisulise juhendamise võimalusi.

Kirjatöö näidis

Kandidaadi CV peab sisaldama teadustööde loetelu. Filosoofia eriala doktoriõppesse kandideerides on tungivalt soovituslik, et kandidaat lisaks oma CV-le kirjatöö näidise, millega arvestatakse kavandi hindamisel. Kirjatöö näidise pikkus peaks vastama tüüpilise filosoofiaajakirja artikli pikkusele selles valdkonnas, milles kandidaat soovib oma doktoritööd kirjutada (kuid kindlasti mitte pikem kui 50 lehekülge).

Kirjatöö näidise puhul arvestatakse järgmisi kriteeriume:

• kaitstava väite selge esitus;
• väidet tõestava argumentatsiooni selgus;
• argumentatsiooni paikapidavus, põhjendatus ja veenvus;
• kui hästi on kirjatöö näidis struktureeritud;
• kas kirjatöö näidis näitab kursisolekut teemakohases kirjanduses;
• kas kirjatöö on avaldatud või avaldamisel kõrgetasemelises ajakirjas;
• seos väljapakutud doktoritööga: kandidaat, kelle kirjatöö näidis näitab, et ta on pädev valdkonnas, millesse tema doktoritöö panustab, saab kõrgema punktisumma kui kandidaat, kelle kirjatöö näidis seda ei näita.
   

Intervjuud hinnatakse järgmiste kriteeriumite põhjal:

• mil määral sobivad kandidaadi huvid, eelnev haridus ja/või töökogemus doktoriõppe eesmärkide ja õpiväljunditega;
• analüüsi-, argumentatsiooni- ja eneseväljendusoskused;
• mil määral on näha, et kandidaadist saab aktiivne Tartu Ülikooli filosoofia osakonna intellektuaalse kogukonna liige;
• mil määral tundub kandidaat olema võimeline Tartu Ülikooli filosoofia doktoriõppekavas etteantud ajakavast kinni pidama ja vastama selle eriala kõrgetele standarditele;
• valmisolek järjepidevaks õppimiseks ja professionaalseks arenguks.
   

Eriala esindaja: Alexander Stewart Davies, alexander.stewart.davies@ut.ee.

Doktoritöö kavand (3-5 lk) sõnastab selge uurimisküsimuse, põhjendab selle relevantsust ja päevakajalisust uurimisvaldkonnas, tutvustab plaanitavat andmestikku (sh selle kogumise põhimõtteid) ja peamisi sekundaarallikaid ning uurimisküsimuse lahendamiseks valitud metoodikat.

Nõuded doktoritöö kavandile:

1. teema on kooskõlas erialaga seotud uurimisrühmade prioriteetidega;
2. sisaldab selgesti sõnastatud uurimisküsimust;
3. sisaldab probleemiasetuse uudsuse põhjendust;
4. näitab uurimisvaldkonna põhiprobleemistiku tundmist ning oskust oma tööd selles positsioneerida;
5. tutvustab kasutatavat metoodikat;
6. annab ülevaate peamistest allikatest ja kirjandusest;
7. näitab võimalikke teid probleemi lahenduseni jõudmiseks.

Kavand viitab varasemale uurimistöö kogemusele (magistritöö, teaduslikud ettekanded, publikatsioonid) ning võimalikele eelkokkulepetele juhendamise kohta.

Doktoritöö kavandit hinnatakse kolmest põhikriteeriumist lähtudes:

• oskus püstitada uurimisvaldkonnas relevantseid uurimisprobleeme
• teoreetiline ja metodoloogiline asjatundlikkus
• teostatavus.

Need on olulised ka intervjuu hindamisel, kus tulevad lisaks sellele arvesse ka kandidaadi motiveeritus ja senine õppimis‐ ja töökogemus.
 

Intervjuu koosneb kandidaadi esinemisest 10-minutilise ettekandega komisjoni ees ning diskussioonist eriala aktuaalsetel probleemidel lähtuvalt doktoritöö kavandist.

Intervjuu aluseks on on avaldusega koos esitatud CV, mis näitab kandidaadi hariduslikku tausta ja ettevalmistust iseseisvaks teadustööks. Intervjuul hinnatakse ka kandidaadi motivatsiooni eriala õppida ja selgitatakse välja tema ootused doktoriõppele.
 

Punktide jaotus hindamisel:

Doktoritöö kavand max 50 p:

• relevantsus uurimisvaldkonnale ja seos erialaga seotud uurimisrühmade prioriteetidega max 20 p;
• teoreetiline ja metodoloogiline asjatundlikkus max 20 p;
• teostatavus max 10 p.

Sisseastumisintervjuu max 50 p:

• motiveeritus õppimiseks ja tööks antud erialal max 15 p;
• erialane töö‐ ja õppimiskogemus (CV alusel) max 15 p;
• oskus tutvustada oma uurimismaterjali ning selgitada töö teoreetilisi ja metodoloogilisi aluseid max 20 p.
   

Eriala esindaja: Raili Marling, raili.marling@ut.ee.

Doktoritöö kavand (kuni 3 lk) peab sisaldama:

1. teema valiku põhjendust ja uurimiseesmärki;
2. töö põhiprobleeme ja soovitavalt näitlikku struktuuri;
3. lühiülevaadet samas valdkonnas teostatud olulisematest uurimustest;
4. uurimismetoodika tutvustust;
5. kirjandusallikate näitlikku loetelu;
6. töö teostamise kalenderplaani.

Kavandit hinnatakse lähtudes selle teaduslikust kvaliteedist, mh hinnatakse kuivõrd ja kas:

• teema on kooskõlas eesti ja soome-ugri keeleteaduse uurimistöö põhisuundadega ja on juhendaja poolt heaks kiidetud;
• sisaldab probleemiasetuse uudsuse põhjendust;
• annab ülevaate peamistest allikatest ja kirjandusest;
• näitab teema põhiprobleemistiku tundmist;
• näitab võimalikke teid probleemi lahenduseni jõudmiseks.

Intervjuu:

Doktoritöö kavandi kaitsmine viiakse läbi vestluse vormis. Kandidaat tutvustab doktoritöö kavandit ja vastab vastuvõtukomisjoni liikmete küsimustele. Kavandi kaitsmise hinnangu kujunemisel võetakse arvesse:

• oskust seostada kavandit oma senise teadusliku tegevusega ja seost akadeemilise karjääriga (sh hinnatakse ilmunud publikatsioonide hulka ja kvaliteeti);
• oskust esile tuua plaanitava doktoritöö idee, probleemistik ja töö põhietapid;
• kandideerija motiveeritust doktoriõppe edukaks ja tähtaegseks läbimiseks.

Doktoritöö kavandi teostatavuse hindamisel võetakse arvesse:

• kavandi seost suuremate teaduslike projektidega;
• doktoritööks vajaliku taristu jm ressursside olemasolu;
• kandidaadi senise uurimistöö ja kavandatava doktoritöö suhet;
• kandidaadi üldist erialast pädevust ja senist teaduslikku tegevust tuginedes CV-s kirjeldatud varasemale töökogemusele ja professionaalsele arengule.
   

Eriala esindaja: Ann Veismann, ann.veismann@ut.ee.

Doktoritöö kavandis peab olema ära toodud doktoritöö teema eesti ja inglise keeles ning originaalkeeles, kui originaalkeel on muu kui eesti või inglise keel, koos valdkondliku klassifikaatori Common European Research Classification Scheme alusel teemale määratud eriala(de)ga (kuni kolm eriala).

Doktoritöö kavand peaks sisaldama järgmist infot:

1. teema;
2. teema valiku põhjendamine, teema piiritlemine teadusvaldkonnas ja uurimiseesmärk;
3. lühiülevaade probleemi senisest uuritusest;
4. uurimismetoodika tutvustamine;
5. töö esialgse ülesehituse tutvustamine;
6. vajadusel tööhüpoteeside tutvustamine;
7. võimalike allikate loetelu;
8. Töö kirjutamise ajakava.

Kavandi soovitatav pikkus on kuni 5 lk (12 500 tähemärki koos tühikutega), varustatud nime, allkirja ja kuupäevaga.

Doktoritöö kavandi ja selle teostatavuse hindamisel lähtutakse järgmistest kriteeriumidest:

• töö teema uudsus;
• autori oskus leida ja sõnastada uurimisprobleemi ja –eesmärki;
• uurimismeetodite adekvaatsus;
• orienteerumine allikates;
• valitud teema teostatavus ja seotus kandidaadi senise uurimistööga.

Kandidaadi curriculum vitae alusel arvestatakse:

• kandidaadi varasemat töökogemust ning hariduslikku tausta;
• kandidaadi motiveeritust.
   

Intervjuu usuteaduskonna vastuvõtukomisjoniga kestab 15 minutit. Kandidaadil on 5 minutit aega oma motiivide ja varem esitatud kavandi tutvustamiseks. Ülejäänud 10 minuti vältel esitatakse kandidaadile tema motivatsiooni ja töö kavandi kohta küsimusi. Intervjuu võib toimuda kandidaadi valikul kas eesti või inglise keeles. 

Intervjuul hinnatakse:

• oskust seostada kavandit oma senise teadusliku tegevuse ja akadeemilise karjääriga;
• kandidaadi valmisolekut doktoriõppe edukaks ja tähtaegseks läbimiseks.
   

Eriala esindaja: Urmas Nõmmik, urmas.nommik@ut.ee

Doktoritöö kavandis kirjeldatakse:

1. doktoritöö teema;
2. kokkuvõtte probleemi olemusest ja kõige olulisematest sellealastest uuringutest;
3. töö eesmärgid – millist ülesannet või konkreetset probleemi kavatsetakse tööga lahendada;
4. oskus leida ja sõnastada uurimisprobleem (selge uurimiseesmärk ning hüpoteesid);
5. uurimismetoodika, mida kavatsetakse rakendada probleemi lahendamiseks; uurimismeetodite adekvaatsus;
6. töö teema uudsus (originaalsus; oodatavate tulemuste algupärasus);
7. ootused tulemuste suhtes – nende uudsus ja olulisus;
8. valmisolek teemaga tegelemiseks, materjalitundmine;
9. eelneva teadustööga erialase tööga seotus;
10. allikates orienteerumise oskus;
11. eelkokkulepped juhendamise kohta;
12. võimelisus õpinguajal Eestis viibida.
     

Intervjuus selgitatakse:

• motivatsioon erialale astumiseks;
• suulise eneseväljenduse oskus;
• projekti suuline põhjendus lühikokkuvõttena oma kavandist.
   

Eriala esindaja: Alexander Stewart Davies, alexander.stewart.davies@ut.ee.

Esitada tuleb

• elektrooniline avaldus SAIS-is;
• doktoritöö kavand;
• elulookirjeldus (CV). Selle koostamisel on abiks näidisvorm. CV peab kajastama näidisvormis nimetatud teemasid, aga selle kujundus on vaba;
• lõpudiplom koos akadeemilise õiendiga (ainult siis, kui SAIS-is avaldust esitades ei lisandu haridusandmete lehele infot omandatud magistrikraadi või sellele vastava kvalifikatsiooni kohta).

Alates 2004. aastast Eestis omandatud hariduse andmed on Eesti Hariduse Infosüsteemis (EHIS) olemas, kuid varem lõpetanud ja välisriigis magistrikraadi omandanud peavad arvestama lõpudiplomi ja akadeemilise õiendi esitamisega. Kui haridust tõendavad dokumendid on vaja esitada paberil, anname pärast avalduse ja elektroonsete dokumentide ülevaatamist sellest SAIS-i kaudu teada.
 

Kui oled magistrikraadi omandanud välisriigis

Kui oled magistrikraadi omandanud välisriigis, tuleb avalduse juurde laadida diplomi ja akadeemilise õiendi (hinnetelehe) koopia. Avalduse saad ära esitada nii, et esialgu puudub süsteemis info magistriõppe kohta. Lisame need andmed sinna ise hiljem, pärast haridusdokumentide menetlemist. Kui haridusdokumentide originaalid või kinnitatud koopiad on vaja esitada paberil, anname sellest SAIS-i kaudu teada. Kui oled bakalaureusekraadi samuti välisriigis omandanud, siis tuleb SAIS-i lisada ka koopiad bakalaureuseõppe lõpudokumentidest.

Välisriigis magistrikraadi omandanutel on soovitatav esitada Eesti ENIC/NARIC Keskuse hinnang kvalifikatsiooni vastavuse kohta doktoriõppesse astumiseks. Võime vastuvõtu käigus teha otsuse kvalifikatsiooni vastavuse kohta ka ilma ENIC/NARIC Keskuse hinnanguta või saata ise dokumendid keskusesse hindamisele. Hinnangu saamine võib aega võtta kuni 30 päeva.
 

Kui magistriõpe on veel lõpetamata

Kui kandideerid veebruaris või juunis ja õpe algab sügissemestril, tuleb magistrikraad omandada 1. augustiks. Septembris ja novembris kandideerides peavad magistriõpingud olema lõpetatud kandideerimise tähtajaks. Kui kandideerid veebruaris ja õpe algab samal kevadsemestril, peavad magistriõpingud olema lõpetatud kandideerimise tähtajaks.

Kui lõpetad magistriõppe Eestis ja avalduse esitamise ajal ei ole lõpetamise infot veel SAIS-is, saad avalduse siiski ära esitada. Värskendame lõpetamise andmeid avaldusel hiljem ise, tehes päringu Eesti Hariduse Infosüsteemile (EHIS).

Kui õpid välisriigis ja saad magistrikraadi pärast kandideerimistähtaega, lisa avaldusele kinnitus magistriõppes õppimise kohta koos oma õppetulemuste viimase väljavõttega. Kandideerides veebruaris või mais, tuleb lõpudokumendid vastuvõtutalitusele esitada 7. augustiks.

Avaldused staatusega „Suunatud hindamisele“ või „Lubatud sisseastumiskatsele“ lähevad hindamisele. Instituudi vastuvõtukomisjon alustab doktoritöö kavandite hindamist pärast kandideerimistähtaja lõppu. Kirjaliku töö punktid lisame SAIS-i niipea, kui kõik sellele erialale kandideerinute tööd on hinnatud.

Kandidaadid, kelle doktoritöö kavandit on hinnatud positiivselt, kutsutakse sisseastumisintervjuule. Intervjuu täpse aja lepivad kandidaat ja intervjuud korraldav instituut kokku omavahel. Sisseastumisintervjuu võib toimuda kohapeal või veebi teel (loe videointervjuu kohta).

Ülikool teavitab kandidaate vastuvõtust SAIS-i kaudu. Kui oled saanud SAIS-i kaudu vastuvõtuotsuse, pead kinnitama õppimatuleku sealsamas SAIS-is seitsme päeva jooksul vastuvõtuotsuse tegemisest. Kui jätad õppima tuleku kinnitamata, siis loobud õppekohast ja võimaluse korral pakume seda pingereas järgmisele kandidaadile.

Kui oled vastu võetud õppekohale, millega kaasneb töötamine Tartu Ülikoolis nooremteaduri ametikohal, siis tuleb sul pärast õppima tuleku kinnitamist sõlmida tööleping. 2023. aastal on nooremteaduri töötasu täiskoormusega töötades 1720 eurot kuus (brutotasuna). 

Töölepingu sõlmimiseks võtab ülikool vastu võetud kandidaadiga ühendust hiljemalt nädala jooksul pärast seda kui vastu võetud kandidaat on oma õppima tulekut kinnitanud. 

Üldjuhul eeldatakse, et nooremteadur asub teadus- ja õppetööle täiskoormusega konkursi infos avalikustatud kuupäevast. Koormuse ja õppetöö alguse kuupäeva üle on võimalik pidada läbirääkimisi, kuid tuleb arvestada, et kui ülikool ja vastuvõetu ei saavuta töölepingu osas üksmeelt, siis on ülikoolil õigus vastuvõtuotsus tühistada. Nooremteaduri töökohaks on Tartu, kui töölepingus ei lepita kokku teisiti. 

Veebruari ja mai kandideerimisperioodil vastuvõetud immatrikuleeritakse õppeaasta alguses. Septembri ja novembri perioodil vastuvõetud immatrikuleeritakse sügissemestri jooksul, hiljemalt kevadsemestri alguseks.

Doktorandile vajaliku info leiad siit.

2023/2024. õppeaastal ei saa ülikooli kandideerida Venemaa Föderatsiooni kodanikud, kellel ei ole Eesti Vabariigi õigusaktide kohaselt võimalik taotleda pikaajalist viisat või elamisluba õppimiseks või kellel ei ole kehtivat õiguslikku alust õppekavajärgse nominaalse õppeaja lõpuni Eesti Vabariigis viibida. Kehtiva pikaajalise elaniku elamisloaga kandidaadid saavad kandideerida.

Hetkel kehtivate õigusaktide kohaselt saavad Valgevene kodanikud taotleda pikaajalist viisat ja elamisluba Eestis õppimiseks, seega võivad nad ka doktoriõppesse kandideerida.