Humanitaarteadused

• vähemalt 4-aastase nominaalkestusega (enne 1. juunit 2002 Eesti Hariduse Infosüsteemi kantud) bakalaureuseõppekava läbimisel välja antud diplom, mis tõendab bakalaureusekraadi;
• vähemalt 4-aastase nominaalkestusega õppekava läbimisel välja antud bakalaureusediplom ilma bakalaureusekraadita;
• ülikooli kraadita diplom;
• diplomeeritud spetsialisti ülikoolidiplom;
• kõrgharidusel põhineva õpetajakoolituse tunnistus või diplom, mis on välja antud vähemalt 1-aastase nominaalkestusega õppekava läbimisel;
• NSV Liidus saadud spetsialisti diplom kõrgema kutsekvalifikatsiooni kohta (vt lisainfot Eesti Vabariigi kvalifikatsioonide ja enne 20. augustit 1991 antud endise NSV Liidu kvalifikatsioonide vastavuse kohta)

Doktoritöö kavandi (3-5 lk) struktuuri elementideks on:

1. doktoritöö teema (uuringu eesmärk ja ülevaade - millist ülesannet või konkreetset probleemi kavatsetakse tööga lahendada);
2. doktorandi poolt soovitud juhendaja nimi;
3. teoreetiline kontekst (lühike kokkuvõte probleemi olemusest ja kõige olulisematest sellealastest uuringutest);
4. uurimismeetodid (uurimismetoodika või -võtted, mida kavatsetakse rakendada probleemi lahendamiseks ja milliseid vahendeid töö tegemine nõuab);
5. hüpoteesid (ootused tulemuste suhtes, nende uudsus ja olulisus);
6. doktoritöö kavandatav vorm;
7. allikad;
8. doktoriõppe planeeritav ajakava (sh teadus- ja õppetöö läbiviimine, välisõpingud, koostöö- ja teadusprojektid, jms erialaga seotud tegevused ülikoolis sees ja väljaspool).

Kavandi hindamisel arvestatakse teema aktuaalsust ning CV-d kasutatakse kandidaadi eelduste hindamiseks.

Doktoritöö kavandi ja selle teostatavuse hindamise kriteeriumid:

• töö teema uudsus (originaalsus, tulemuste algupärasus või esmakordsus);
• autori oskus leida ja sõnastada uurimisprobleem (selge uurimiseesmärk ning hüpoteesid, mida autor töö kirjutamisel aluseks võtab);
• uurimismeetodite adekvaatsus;
• orienteerumine allikates;
• valitud teema teostatavus ja seotus kandidaadi senise uurimistööga;
• planeeritud ajakava teostatavus ja läbimõeldus:
• kooskõla üksuse peamiste uurimissuundadega.

Kandidaadi curriculum vitae alusel arvestatakse:

• kandidaadi varasemat töökogemust ning hariduslikku tausta;
• kandidaadi professionaalset arengut;
• kandidaadi motiveeritust.
  

Intervjuul hinnatakse:

• oskust seostada kavandit oma senise teadusliku tegevusega ja seost akadeemilise karjääriga (sh hinnatakse ilmunud publikatsioonide hulka ja kvaliteeti);
• oskust esile tuua plaanitava doktoritöö idee, probleemistik ja töö põhietapid;
• kandidaadi valmisolekut doktoriõppe edukaks ja tähtaegseks läbimiseks.
  

Erialade juht: Janet Laidla, janet.laidla@ut.ee

Humanitaarteaduste ja kunstide valdkonnas toimub vastuvõtt ühele digihumanitaaria nooremteaduri kohale, mis on rahastatud Euroopa Liidu projektist “Digitekstide uurimiskeskus” (DigiTS). Kandideerijal peab olema humanitaar- või sotsiaalteaduse magistrikraad ja mõningane kogemus tekstiandmete analüüsil digivahenditega, samuti kogemus programmeerimiskeeltega Python või R. Valituks osutunud nooremteadur asub tööle eesti ja üldkeeleteaduse instituudis, ent tema eriala sõltub sellest, milline on tema uurimuse laiem taust. Nooremteaduri kohale kandideerimiseks palume eelnevalt ühendust võtta projekti juhiga külalisprof. Maciej Ederiga või prof. Liina Lindströmiga.

Doktoritöö kavand (kuni 3 lk) peab sisaldama:

1. teema valiku põhjendust ja uurimiseesmärki;
2. töö põhiprobleeme ja soovitavalt näitlikku struktuuri;
3. lühiülevaadet samas valdkonnas teostatud olulisematest uurimustest;
4. uurimismetoodika tutvustust;
5. kirjandusallikate näitlikku loetelu;
6. töö teostamise kalenderplaani.

Kavandit hinnatakse lähtudes selle teaduslikust kvaliteedist, mh hinnatakse kuivõrd ja kas:

• teema on kooskõlas digihumanitaaria või arvutilingvistika uurimistöö põhisuundadega ja on juhendaja poolt heaks kiidetud;
• sisaldab probleemiasetuse uudsuse põhjendust;
• annab ülevaate peamistest allikatest ja kirjandusest;
• näitab teema põhiprobleemistiku tundmist;
• näitab võimalikke teid probleemi lahenduseni jõudmiseks.

Intervjuu:

Doktoritöö kavandi kaitsmine viiakse läbi vestluse vormis. Kandidaat tutvustab doktoritöö kavandit ja vastab vastuvõtukomisjoni liikmete küsimustele. Kavandi kaitsmise hinnangu kujunemisel võetakse arvesse:

• oskust seostada kavandit oma senise teadusliku tegevusega ja seost akadeemilise karjääriga (sh hinnatakse ilmunud publikatsioonide hulka ja kvaliteeti);
• oskust esile tuua plaanitava doktoritöö idee, probleemistik ja töö põhietapid;
• kandideerija motiveeritust doktoriõppe edukaks ja tähtaegseks läbimiseks.

Doktoritöö kavandi teostatavuse hindamisel võetakse arvesse:

• kavandi seost suuremate teaduslike projektidega;
• doktoritööks vajaliku taristu jm ressursside olemasolu;
• kandidaadi senise uurimistöö ja kavandatava doktoritöö suhet;
• kandidaadi üldist erialast pädevust ja senist teaduslikku tegevust tuginedes CV-s kirjeldatud varasemale töökogemusele ja professionaalsele arengule.

Täpsem info: professor Liina Lindström, liina.lindstrom@ut.ee

Lisaks oma teemaga kandideerimisele on etnoloogia erialal võimalik kandideerida väljakuulutatud teemadele. Loe lähemalt alltpoolt.

Doktoritöö kavandi (5000-9000 tähemärki) struktuuri elementideks on:

1. doktoritöö teema (uuringu eesmärk ja ülevaade - millist ülesannet või konkreetset probleemi kavatsetakse tööga lahendada);
2. teoreetiline kontekst (lühike kokkuvõte probleemi olemusest ja kõige olulisematest sellealastest uuringutest);
3. uurimismeetodid (uurimismetoodika või -võtteid, mida kavatsetakse rakendada probleemi lahendamiseks ja milliseid vahendeid töö tegemine nõuab);
4. hüpoteesid (ootused tulemuste suhtes; nende uudsus ja olulisus);
5. doktoritöö kavandatav vorm;
6. allikad.

Doktoritöö kavandi teostatavuse hindamisel võetakse arvesse:

• kandidaadi senise uurimistöö ja kavandatava doktoritöö suhet;
• kandidaadi üldist erialast pädevust ja senist teaduslikku tegevust tuginedes CV-s kirjeldatud varasemale töökogemusele ja professionaalsele arengule;
• eelkokkuleppe olemasolu TÜ-poolse juhendajaga;
• kooskõla üksuse peamiste uurimissuundadega.
  

Intervjuu toimub suulise vestlusena eriala aktuaalsetest probleemidest lähtuvalt doktoritöö kavandist.

Kandidaadi hindamisel võetakse arvesse:

• erialaseid teadmisi;
• probleemipüstituse ja tööhüpoteeside selgust, sügavust ja haaret;
• eeldusi erialaseks teaduslikuks tööks;
• suulist ja kirjalikku eneseväljendusoskust;
• kandidaadi motiveeritust, valmisolekut doktoriõppe edukaks ja tähtaegseks läbimiseks.
  

Erialade juht: Elo-Hanna Seljamaa, elo-hanna.seljamaa@ut.ee

Teema „Kvalitatiivne uuring Eesti elanike elulõpu mõtteloost“ ja teema „Elu lõpu ja surmateadlikkuse kirjaoskus Eestis: mõõdikupõhine statilistiline uuring“. Mõlema teema juhendaja on kaasprofessor Piret Paal. Kandideerimisel tuleb doktoritöö kavandi asemel esitada motivatsioonikiri.

Motivatsioonikiri (eesti või inglise keeles, maksimaalselt 6000 tähemärki koos tühikutega) peab sisaldama:

• doktoriprojekti valiku põhjendust;
• lühiülevaadet varasemast kogemusest selles valdkonnas (kuidas varasem haridus- ja ametialane
  taust on seotud projektiga, kuhu kandideeritakse);
• ülevaadet kasutatavatest analüütilistest / teaduslikest meetodidest;
• ülevaadet varasemast uurimistegevusest, sealhulgas teaduspublikatsioone ja konverentsiettekandeid ning kirjeldust magistritööst, kui need on olemas.

Motivatsioonikirja hindamiskriteeriumid:

• motivatsioon ja oskuste argumenteerimine;
• asjakohane õppe- ja töökogemus ning muud asjakohased tegevused (artiklid, projektijuhtimine
  jne);
• uurimismeetodika sobivus.

Intervjuu

Kandidaat peab komisjoni poolt läbi viidud sisseastumisvestluse käigus kirjeldama oma motivatsiooni asuda doktoriõppesse selle projektiga, doktoriprojekti laiemat teaduslikku tausta ja tulemuste võimalikku rakendatavust.

Intervjuul hinnatakse:

• mil määral sobivad kandidaadi huvid, eelnev haridus ja/või töökogemus doktoriõppe eesmärkideja õpiväljunditega;
• analüüsi-, argumentatsiooni- ja eneseväljendusoskust;
• oskust seostada kavandatavat uurimisprojekti oma senise teadusliku tegevuse ja töökogemusega;
• kandidaadi valmisolekut ja motivatsiooni doktoriõppe edukaks läbimiseks.

Täpsem info: kaasprofessor Piret Paal, piret.paal@ut.ee

Doktoritöö kavand (3–5 lehekülge + viited):

1. esitage uurimisküsimus või –küsimuste grupp, millele doktoritöös vastate;
2. avage uurimisküsimus(t)e konteksti: kirjeldage debati hetkeseisu teemakohases kirjanduses ja selgitage selle põhjal, miks on tähtis antud küsimus(t)ega tegeleda – näidake, et oma doktoritööga annate väärtusliku panuse vastavasse arutellu;
3. selgitage, kuidas oma uurimisküsimus(t)e vastusteni jõuate. Kui on ideid, millised need vastused on, siis selgitage, kuidas neid vastuseid kaitsta;
4. esitage töökava: selgitage, mil viisil paigutub uurimisküsimus(t)ega töötamise strateegia Tartu Ülikooli doktoriõppe ajakavva: kuidas järgite doktoriõppe iga etapi nõudeid ja tähtaegu. Kava peab olema usutav. Oma kava esitamisel peate näitama, et tõepoolest mõistate, mida on vaja teha selleks, et täita doktoriõppe nõuded ettenähtud ajaks.

Doktoritöö kavandit hinnatakse järgnevate kriteeriumite alusel:

• kandidaadi võime mõista ja adekvaatselt sõnastada uurimisküsimust või –küsimusi;
• kas uurimisküsimus(t)ele vastamine annab olulise panuse vastavateemalisse kirjandusse;
• kandidaadi teadmised teemakohasest filosoofilisest kirjandusest;
• kas kandidaadi strateegia uurimisküsimus(t)ele vastamisel on selge ja veenev;
• kas kandidaadi töökavast on näha, et ta saab aru Tartu Ülikooli doktoriõppe nõuetest sellisel määral, mis on vajalik õppe õigeaegseks läbimiseks;
• kas doktoritöö kavand annab aluse arvata, et kandidaat on suuteline mitte üksnes rahuldavaks, vaid kõrgetasemeliseks teadustööks, kujundades nii kandidaadi enda kui ka Tartu Ülikooli filosoofia osakonna head mainet;
• töö teostatavus, arvestades Tartu Ülikooli filosoofia osakonna sisulise juhendamise võimalusi.

Kirjatöö näidis

Kandidaadi CV peab sisaldama teadustööde loetelu. Filosoofia eriala doktoriõppesse kandideerides on tungivalt soovituslik, et kandidaat lisaks oma CV-le kirjatöö näidise, millega arvestatakse kavandi hindamisel. Kirjatöö näidise pikkus peaks vastama tüüpilise filosoofiaajakirja artikli pikkusele selles valdkonnas, milles kandidaat soovib oma doktoritööd kirjutada (kuid kindlasti mitte pikem kui 50 lehekülge).

Kirjatöö näidise puhul arvestatakse järgmisi kriteeriume:

• kaitstava väite selge esitus;
• väidet tõestava argumentatsiooni selgus;
• argumentatsiooni paikapidavus, põhjendatus ja veenvus;
• kui hästi on kirjatöö näidis struktureeritud;
• kas kirjatöö näidis näitab kursisolekut teemakohases kirjanduses;
• kas kirjatöö on avaldatud või avaldamisel kõrgetasemelises ajakirjas;
• seos väljapakutud doktoritööga: kandidaat, kelle kirjatöö näidis näitab, et ta on pädev valdkonnas, millesse tema doktoritöö panustab, saab kõrgema punktisumma kui kandidaat, kelle kirjatöö näidis seda ei näita.
  

Intervjuud hinnatakse järgmiste kriteeriumite põhjal:

• mil määral sobivad kandidaadi huvid, eelnev haridus ja/või töökogemus doktoriõppe eesmärkide ja õpiväljunditega;
• analüüsi-, argumentatsiooni- ja eneseväljendusoskused;
• mil määral on näha, et kandidaadist saab aktiivne Tartu Ülikooli filosoofia osakonna intellektuaalse kogukonna liige;
• mil määral tundub kandidaat olema võimeline Tartu Ülikooli filosoofia doktoriõppekavas etteantud ajakavast kinni pidama ja vastama selle eriala kõrgetele standarditele;
• valmisolek järjepidevaks õppimiseks ja professionaalseks arenguks.
  

Eriala juht: Alexander Stewart Davies, alexander.stewart.davies@ut.ee

Doktoritöö kavand (3-5 lk) sõnastab selge uurimisküsimuse, põhjendab selle relevantsust ja päevakajalisust uurimisvaldkonnas, tutvustab plaanitavat andmestikku (sh selle kogumise põhimõtteid) ja peamisi sekundaarallikaid ning uurimisküsimuse lahendamiseks valitud metoodikat.

Nõuded doktoritöö kavandile:

1. teema on kooskõlas erialaga seotud uurimisrühmade prioriteetidega;
2. sisaldab selgesti sõnastatud uurimisküsimust;
3. sisaldab probleemiasetuse uudsuse põhjendust;
4. näitab uurimisvaldkonna põhiprobleemistiku tundmist ning oskust oma tööd selles positsioneerida;
5. tutvustab kasutatavat metoodikat;
6. annab ülevaate peamistest allikatest ja kirjandusest;
7. näitab võimalikke teid probleemi lahenduseni jõudmiseks.

Kavand viitab varasemale uurimistöö kogemusele (magistritöö, teaduslikud ettekanded, publikatsioonid) ning võimalikele eelkokkulepetele juhendamise kohta.

Doktoritöö kavandit hinnatakse kolmest põhikriteeriumist lähtudes:

• oskus püstitada uurimisvaldkonnas relevantseid uurimisprobleeme;
• teoreetiline ja metodoloogiline asjatundlikkus;
• teostatavus.

Need on olulised ka intervjuu hindamisel, kus tulevad lisaks sellele arvesse ka kandidaadi motiveeritus ja senine õppimis‐ ja töökogemus.

Intervjuu koosneb kandidaadi esinemisest 10-minutilise ettekandega komisjoni ees ning diskussioonist eriala aktuaalsetel probleemidel lähtuvalt doktoritöö kavandist.

Intervjuu aluseks on on avaldusega koos esitatud CV, mis näitab kandidaadi hariduslikku tausta ja ettevalmistust iseseisvaks teadustööks. Intervjuul hinnatakse ka kandidaadi motivatsiooni eriala õppida ja selgitatakse välja tema ootused doktoriõppele.

Punktide jaotus hindamisel:

Doktoritöö kavand (kuni 50 punkti):

• relevantsus uurimisvaldkonnale ja seos erialaga seotud uurimisrühmade prioriteetidega (kuni 20 punkti);
• teoreetiline ja metodoloogiline asjatundlikkus (kuni 20 punkti);
• teostatavus kuni (10 punkti).

Sisseastumisintervjuu (kuni 50 punkti):

• motiveeritus õppimiseks ja tööks antud erialal (kuni 15 punkti);
• erialane töö‐ ja õppimiskogemus (CV alusel; kuni 15 punkti);
• oskus tutvustada oma uurimismaterjali ning selgitada töö teoreetilisi ja metodoloogilisi aluseid (kuni 20 punkti).
  

Erialde juht: Raili Marling, raili.marling@ut.ee

Doktoritöö kavand (kuni 3 lk) peab sisaldama:

1. teema valiku põhjendust ja uurimiseesmärki;
2. töö põhiprobleeme ja soovitavalt näitlikku struktuuri;
3. lühiülevaadet samas valdkonnas teostatud olulisematest uurimustest;
4. uurimismetoodika tutvustust;
5. kirjandusallikate näitlikku loetelu;
6. töö teostamise kalenderplaani.

Kavandit hinnatakse lähtudes selle teaduslikust kvaliteedist, mh hinnatakse kuivõrd ja kas:

• teema on kooskõlas eesti ja soome-ugri keeleteaduse uurimistöö põhisuundadega ja on juhendaja poolt heaks kiidetud;
• sisaldab probleemiasetuse uudsuse põhjendust;
• annab ülevaate peamistest allikatest ja kirjandusest;
• näitab teema põhiprobleemistiku tundmist;
• näitab võimalikke teid probleemi lahenduseni jõudmiseks.

Intervjuu:

Doktoritöö kavandi kaitsmine viiakse läbi vestluse vormis. Kandidaat tutvustab doktoritöö kavandit ja vastab vastuvõtukomisjoni liikmete küsimustele. Kavandi kaitsmise hinnangu kujunemisel võetakse arvesse:

• oskust seostada kavandit oma senise teadusliku tegevusega ja seost akadeemilise karjääriga (sh hinnatakse ilmunud publikatsioonide hulka ja kvaliteeti);
• oskust esile tuua plaanitava doktoritöö idee, probleemistik ja töö põhietapid;
• kandideerija motiveeritust doktoriõppe edukaks ja tähtaegseks läbimiseks.

Doktoritöö kavandi teostatavuse hindamisel võetakse arvesse:

• kavandi seost suuremate teaduslike projektidega;
• doktoritööks vajaliku taristu jm ressursside olemasolu;
• kandidaadi senise uurimistöö ja kavandatava doktoritöö suhet;
• kandidaadi üldist erialast pädevust ja senist teaduslikku tegevust tuginedes CV-s kirjeldatud varasemale töökogemusele ja professionaalsele arengule.
  

Erialade juht: Ann Veismann, ann.veismann@ut.ee

Doktoritöö kavandis peab olema ära toodud doktoritöö teema eesti ja inglise keeles ning originaalkeeles, kui originaalkeel on muu kui eesti või inglise keel, koos valdkondliku klassifikaatori Common European Research Classification Scheme alusel teemale määratud eriala(de)ga (kuni kolm eriala).

Doktoritöö kavand peaks sisaldama järgmist infot:

1. teema;
2. teema valiku põhjendamine, teema piiritlemine teadusvaldkonnas ja uurimiseesmärk;
3. lühiülevaade probleemi senisest uuritusest;
4. uurimismetoodika tutvustamine;
5. töö esialgse ülesehituse tutvustamine;
6. vajadusel tööhüpoteeside tutvustamine;
7. võimalike allikate loetelu;
8. töö kirjutamise ajakava.

Kavandi soovitatav pikkus on kuni 5 lk (12 500 tähemärki koos tühikutega), varustatud nime, allkirja ja kuupäevaga.

Doktoritöö kavandi ja selle teostatavuse hindamisel lähtutakse järgmistest kriteeriumidest:

• töö teema uudsus;
• autori oskus leida ja sõnastada uurimisprobleemi ja –eesmärki;
• uurimismeetodite adekvaatsus;
• orienteerumine allikates;
• valitud teema teostatavus ja seotus kandidaadi senise uurimistööga;
• kooskõla üksuse peamiste uurimissuundadega.

Kandidaadi curriculum vitae alusel arvestatakse:

• kandidaadi varasemat töökogemust ning hariduslikku tausta;
• kandidaadi motiveeritust.
  

Intervjuu usuteaduskonna vastuvõtukomisjoniga kestab 15 minutit. Kandidaadil on 5 minutit aega oma motiivide ja varem esitatud kavandi tutvustamiseks. Ülejäänud 10 minuti vältel esitatakse kandidaadile tema motivatsiooni ja töö kavandi kohta küsimusi. Intervjuu võib toimuda kandidaadi valikul kas eesti või inglise keeles.

Intervjuul hinnatakse:

• oskust seostada kavandit oma senise teadusliku tegevuse ja akadeemilise karjääriga;
• kandidaadi valmisolekut doktoriõppe edukaks ja tähtaegseks läbimiseks.
  

Erialade juht: Urmas Nõmmik, urmas.nommik@ut.ee

Doktoritöö kavandis kirjeldatakse:

1. doktoritöö teema;
2. kokkuvõtte probleemi olemusest ja kõige olulisematest sellealastest uuringutest;
3. töö eesmärgid – millist ülesannet või konkreetset probleemi kavatsetakse tööga lahendada;
4. oskus leida ja sõnastada uurimisprobleem (selge uurimiseesmärk ning hüpoteesid);
5. uurimismetoodika, mida kavatsetakse rakendada probleemi lahendamiseks; uurimismeetodite adekvaatsus;
6. töö teema uudsus (originaalsus; oodatavate tulemuste algupärasus);
7. ootused tulemuste suhtes – nende uudsus ja olulisus;
8. valmisolek teemaga tegelemiseks, materjalitundmine;
9. eelneva teadustööga erialase tööga seotus;
10. allikates orienteerumise oskus;
11. eelkokkulepped juhendamise kohta;
12. võimelisus õpinguajal Eestis viibida.
    

Intervjuus selgitatakse:

• motivatsioon erialale astumiseks;
• suulise eneseväljenduse oskus;
• projekti suuline põhjendus lühikokkuvõttena oma kavandist.
  

Eriala juht: Alexander Stewart Davies, alexander.stewart.davies@ut.ee

Töö sisu:

Doktoritöö on osa Eesti Teadusagentuuri rahastatud viieaastasest projektist „ARS MORIENDI ESTONIA 2030: meditsiiniantroploogiline ja lingvistiline uuring elu lõpu ja surmaga seotud teadmiste tõstmiseks“ (2025–2029). Nooremteaduri ülesandeks on läbi viia kvantitatiivne uuring, mille eesmärk on hinnata Eesti elanike teadlikkust, arusaamu ja valmisolekut elu lõpu teemadega tegelemiseks. Uuringu tulemused vormistatakse tervikliku teaduspublikatsioonide kogumi ehk artikliväitekirjana.

Uurimuse põhifookus:

• Kvantitatiivse surmateadlikkuse mõõdiku kohandamine Eesti konteksti
• Andmekogumine (veebiküsitlus) ja statistiline analüüs (sh skaleerimine, faktoranalüüs, regressioonimudelid)
• Andmete tõlgendamine interdistsiplinaarses raamistikus (sh tervise-, kultuuri- ja haridusvaldkonnad)

Sobivalt kandidaadilt ootame:

• Magistrikraadi rahvatervises, statistikas, psühholoogias või sarnases valdkonnas
• Väga head kvantitatiivsete uurimismeetodite ja statistikatarkvara (nt SPSS, R, Stata või Python) valdamist ning eelnevat veebiküsitluste läbiviimise kogemust
• Head suhtlemisoskust eesti ja inglise keeles
• Täpsust, analüütilist mõtlemist ja võimet töötada iseseisvalt
• Huvi elulõpu temaatika vastu
• Valmidust kirjutada teadustekste ning osaleda teaduskommunikatsioonis

Motivatsioonikiri (maksimaalselt 6000 tähemärki koos tühikutega) peab sisaldama:

• doktoriprojekti valiku põhjendust (huvi elulõpu temaatika vastu;
• lühiülevaadet varasemast kogemusest selles valdkonnas (selgitada, kuidas varasem haridus- ja ametialane taust on valmistanud ette tööks interdistsiplinaarses uurimisrühmas; välja tuleks tuua varasemad kokkupuuted rahvatervise, statistika, psühholoogia või sarnaste erialadega);
• ülevaadet kasutatavatest analüütilistest / teaduslikest meetoditest (andmete kogumine veebiküsitluse teel ning analüüsimine kvantitatiivsete meetoditega (sh skaleerimine, faktoranalüüs, regressioonimudelid) statistikatarkvara toel (nt SPSS, R, Stata või Python));
• ülevaadet varasemast uurimistegevusest, sealhulgas teaduspublikatsioone ja konverentsiettekandeid ning kirjeldust magistritööst, kui need on olemas.

Motivatsioonikirja hindamiskriteeriumid:

• motivatsioon ja oskuste argumenteerimine;
• asjakohane õppe- ja töökogemus ning muud asjakohased tegevused (artiklid, projektijuhtimine, veebiküsitlus jne);
• uurimismetoodika sobivus.

Intervjuu

Kandidaat peab komisjoni poolt läbi viidud sisseastumisvestluse käigus kirjeldama oma motivatsiooni asuda doktoriõppesse valitud uurimisteemale, laiema teaduslikku tausta sobivust ja tulemuste võimalikku rakendatavust projekti AME2030 raames.

Intervjuul hinnatakse:

• mil määral sobivad kandidaadi huvid, eelnev haridus ja/või töökogemus doktoriõppe eesmärkidega õpiväljunditega;
• analüüsi-, argumentatsiooni- ja eneseväljendusoskust;
• oskust seostada kavandatavat uurimisprojekti oma senise teadusliku tegevuse ja töökogemusega;
• kandidaadi valmisolekut ja motivatsiooni doktoriõppe edukaks läbimiseks.

Täpsem info: kaasprofessor Piret Paal, piret.paal@ut.ee

Töö sisu:

Motiveeritud ja kriitiliselt mõtleva nooremteaduri ülesandeks on läbi viia kvalitatiivne uurimus, et kaardistada Eesti elanike arusaamu ja hoiakuid elu lõpu, surma ja leinaga seotud teemadel. Töö toimub osana Eesti Teadusagentuuri rahastatud projektist „ARS MORIENDI ESTONIA 2030: meditsiiniantroploogiline ja lingvistiline uuring elu lõpu ja surmaga seotud teadmiste tõstmiseks“ (2025–2029). Doktoritöö vormistatakse tervikliku teaduspublikatsioonide kogumi ehk artikliväitekirjana.

Peamised uurimissuunad:

• Elulõpu mõtteloo, väärtushinnangute ja kultuuriliste/usundiliste narratiivide analüüs
• Tervishoiu- ja kultuuripraktikate lõimimine elulõpu temaatikas
• Kogukondlike toetussüsteemide (compassionate communities) arendamine ja uurimine

Sobivalt kandidaadilt ootame:

• Huvi elu lõpu, surma ja leinaga seotud teemade vastu
• Valmidust töötada kvalitatiivsete uurimismeetoditega (nt intervjuud, narratiivanalüüs, diskursusanalüüs)
• Väga head eesti keele oskust nii kõnes kui kirjas
• Soovi panustada interdistsiplinaarsesse uurimisrühma
• Valmidust kirjutada teadustekste ning osaleda teaduskommunikatsioonis

Motivatsioonikiri (maksimaalselt 6000 tähemärki koos tühikutega) peab sisaldama:

• doktoriprojekti valiku põhjendust (huvi elulõpu temaatika vastu; selgitus, milline projekti AME2030 kolmest uurimissuunast pakub enim huvi ja miks: 1) Elulõpu mõtteloo, väärtushinnangute ja kultuuriliste/usundiliste narratiivide analüüs; 2) Tervishoiu- ja kultuuripraktikate lõimimine elulõpu temaatikas; 3 Kogukondlike toetussüsteemide (compassionate communities) arendamine ja uurimine);
• lühiülevaadet varasemast kogemusest selles valdkonnas (selgitada, kuidas varasem haridus- ja ametialane taust on valmistanud ette tööks interdistsiplinaarses uurimisrühmas;
• ülevaadet kasutatavatest analüütilistest / teaduslikest / kvalitatiivsetest meetoditest (nt intervjuud, narratiivanalüüs, diskursusanalüüs);
• ülevaadet varasemast uurimistegevusest, sealhulgas teaduspublikatsioone ja konverentsiettekandeid ning kirjeldust magistritööst, kui need on olemas.

Motivatsioonikirja hindamiskriteeriumid:

• motivatsioon ja oskuste argumenteerimine;
• asjakohane õppe- ja töökogemus ning muud asjakohased tegevused (artiklid, projektijuhtimine, veebiküsitlus jne);
• uurimismetoodika sobivus.

Intervjuu

Kandidaat peab komisjoni poolt läbi viidud sisseastumisvestluse käigus kirjeldama oma motivatsiooni asuda doktoriõppesse valitud uurimisteemale, laiema teaduslikku tausta sobivust ja tulemuste võimalikku rakendatavust projekti AME2030 raames.

Intervjuul hinnatakse:

• mil määral sobivad kandidaadi huvid, eelnev haridus ja/või töökogemus doktoriõppe eesmärkidega õpiväljunditega;
• analüüsi-, argumentatsiooni- ja eneseväljendusoskust;
• oskust seostada kavandatavat uurimisprojekti oma senise teadusliku tegevuse ja töökogemusega;
• kandidaadi valmisolekut ja motivatsiooni doktoriõppe edukaks läbimiseks.

Täpsem info: kaasprofessor Piret Paal, piret.paal@ut.ee

Esitada tuleb

• elektrooniline avaldus SAIS-is;
• doktoritöö kavand;
• elulookirjeldus (CV). Selle koostamisel on abiks näidisvorm. CV peab kajastama näidisvormis nimetatud teemasid, aga selle kujundus on vaba;
• lõpudiplom koos akadeemilise õiendiga (ainult siis, kui SAIS-is avaldust esitades ei lisandu haridusandmete lehele infot omandatud magistrikraadi või sellele vastava kvalifikatsiooni kohta).

Alates 2004. aastast Eestis omandatud hariduse andmed on Eesti Hariduse Infosüsteemis (EHIS) olemas, kuid varem lõpetanud ja välisriigis magistrikraadi omandanud peavad arvestama lõpudiplomi ja akadeemilise õiendi esitamisega. Kui haridust tõendavad dokumendid on vaja esitada paberil, anname pärast avalduse ja elektroonsete dokumentide ülevaatamist sellest SAIS-i kaudu teada.

Kui oled magistrikraadi omandanud välisriigis

Kui oled magistrikraadi omandanud välisriigis, tuleb avalduse juurde laadida diplomi ja akadeemilise õiendi (hinnetelehe) koopia. Avalduse saad ära esitada nii, et esialgu puudub süsteemis info magistriõppe kohta. Lisame need andmed sinna ise hiljem, pärast haridusdokumentide menetlemist. Kui haridusdokumentide originaalid või kinnitatud koopiad on vaja esitada paberil, anname sellest SAIS-i kaudu teada. Kui oled bakalaureusekraadi samuti välisriigis omandanud, siis tuleb SAIS-i lisada ka koopiad bakalaureuseõppe lõpudokumentidest.

Välisriigis magistrikraadi omandanutel on soovitatav esitada Eesti ENIC/NARIC Keskuse hinnang kvalifikatsiooni vastavuse kohta doktoriõppesse astumiseks. Võime vastuvõtu käigus teha otsuse kvalifikatsiooni vastavuse kohta ka ilma ENIC/NARIC Keskuse hinnanguta või saata ise dokumendid keskusesse hindamisele. Hinnangu saamine võib aega võtta kuni 30 päeva.

Kui magistriõpe on veel lõpetamata

Kandideerida on võimalik ka siis, kui magistriõpe on alles lõpetamisel. Kvalifikatsiooni tõendavad dokumendid tuleb esitada vähemalt kaks nädalat enne õppe algust.

Kui lõpetad magistriõppe Eestis ja avalduse esitamise ajal ei ole lõpetamise infot veel SAIS-is, saad avalduse siiski ära esitada. Värskendame lõpetamise andmeid avaldusel hiljem ise, tehes päringu Eesti Hariduse Infosüsteemile (EHIS).

Kui õpid välisriigis ja saad magistrikraadi pärast kandideerimistähtaega, lisa avaldusele kinnitus magistriõppes õppimise kohta koos oma õppetulemuste viimase väljavõttega. Diplom ja akadeemiline õiend tuleb esitada esimesel võimalusel pärast õpingute lõpetamist.

Instituudi vastuvõtukomisjon alustab doktoritöö kavandite hindamist pärast kandideerimistähtaja lõppu. Kirjaliku töö punktid lisame SAIS-i niipea, kui kõik sellele erialale kandideerinute tööd on hinnatud.

Kandidaadid, kelle doktoritöö kavandit on hinnatud positiivselt, kutsutakse sisseastumisintervjuule. Intervjuu täpse aja lepivad kandidaat ja intervjuud korraldav instituut kokku omavahel. Sisseastumisintervjuu võib toimuda kohapeal või veebi teel (loe videointervjuu kohta).

Ülikool teavitab kandidaate vastuvõtust SAIS-i kaudu. Kui oled saanud SAIS-i kaudu vastuvõtuotsuse, pead kinnitama õppimatuleku sealsamas SAIS-is seitsme päeva jooksul vastuvõtuotsuse tegemisest. Kui jätad õppima tuleku kinnitamata, siis loobud õppekohast ja võimaluse korral pakume seda pingereas järgmisele kandidaadile.

Kui oled vastu võetud õppekohale, millega kaasneb töötamine Tartu Ülikoolis nooremteaduri ametikohal, siis tuleb sul enne õpingute algust sõlmida tööleping. Töölepingu sõlmimiseks võtab ülikool vastu võetud kandidaadiga ühendust paari nädala jooksul pärast õppima tuleku kinnitamist. 2025. aastal on nooremteaduri töötasu täiskoormusega töötades 1950 eurot kuus (brutotasuna).

Üldjuhul eeldatakse, et nooremteadur asub teadus- ja õppetööle täiskoormusega konkursi infos avalikustatud kuupäevast. Koormuse ja õppetöö alguse kuupäeva üle on võimalik pidada läbirääkimisi, kuid tuleb arvestada, et kui ülikool ja vastuvõetu ei saavuta töölepingu osas üksmeelt, siis on ülikoolil õigus vastuvõtuotsus tühistada. Nooremteaduri töökohaks on Tartu, kui töölepingus ei lepita kokku teisiti.

Veebruari ja mai-juuni kandideerimisperioodil vastuvõetud kandidaadid immatrikuleeritakse õppeaasta alguses. Septembri ja novembri perioodil vastuvõetud kandidaadid immatrikuleeritakse sügissemestri jooksul, hiljemalt kevadsemestri alguseks.

Doktorandile vajaliku info leiad siit.

2025/2026. õppeaastal ei saa ülikooli kandideerida Venemaa Föderatsiooni kodanikud, kellel ei ole Eesti Vabariigi õigusaktide kohaselt õigust taotleda pikaajalist viisat ega elamisluba õppimiseks; kehtivat elamisluba või -õigust õppekavajärgse nominaalse õppeaja lõpuni Eestis elamiseks ega kehtivat elamisluba või -õigust Eesti alalisest elanikust või Euroopa Liidu kodanikust lähedase sugulase või muu perekonnaliikme juures Eestis elamiseks. Kehtiva pikaajalise elaniku elamisloaga kandidaadid saavad kandideerida.