Doktorandi staatus ja doktoriõppe rahastus
Sellelt lehelt saad ülevaate doktorandi staatusest ja doktoriõpingute rahastamise võimalustest. Tartu Ülikoolis ei ole doktorantidel õppetasu maksmise kohustust, kuid erineva staatusega kaasnevad erinevad tingimused ja võimalused.
Doktoriõppe korraldus muutus oluliselt alates 2022/2023. õppeaastast. Täpsed tingimused olenevad doktorandi immatrikuleerimise ajast.
2022/2023. õppeaastal või hiljem immatrikuleeritud doktorandid
Alates 2022/2023. õppeaastast on doktoriõppekoht enamasti riigi toetusega nooremteaduri ametikoht. Valdkonnapoolse rahastuse ja juhendamisvalmiduse olemasolul on võimalik doktoriõpet läbida ka töölepinguta doktorandina (üliõpilase staatuses). Õppekoha tingimused on täpsustatud konkursiinfos.
Doktorant on vastu võetud nii õppekohale kui ka nooremteaduri ametikohale: tal on üliõpilase ja ülikooli töötaja staatus. Üliõpilase staatus võimaldab doktorandil taotleda üliõpilastele mõeldud stipendiume ja toetusi. Rahvusvahelise kogemuse omandamiseks on soovitatav tutvuda õpirände stipendiumidega.
Tähtis teada
Nooremteaduri palk on võrreldav Eesti keskmisega ja vastavuses Tartu Ülikooli nooremteaduri palga miinimummääraga (2024. aastal täiskoormusega töötades 1830 eurot kuus). Juhendaja või instituut võib maksta riiklikule palgale lisa või määrata doktorandile stipendiumi.
Nooremteaduril ei ole õigust saada doktoranditoetust ega tulemusstipendiumi.
Nooremteaduriga sõlmitakse tähtajaline tööleping nominaalse õppeaja lõpuni, mille töökoormus lähtub individuaalplaanis kavandatud õppeajast. Doktoriõppe programmi nominaalkestus on neli aastat ja tavapärane töökoormus on 1,0. Minimaalne töökoormus võib olla 0,5.
Doktorandi õppeaeg koos doktoriõppe peatamisega ei või ületada kaheksat aastat, välja arvatud juhul, kui doktoriõpe on peatatud kuni kolmeaastase lapse hooldamiseks või aja- või asendusteenistuseks kaitseväes.
Nooremteaduri tööülesanded lepitakse täpsemalt kokku individuaalplaanis. Nooremteadur peab tegelema teadus-, arendus- ja loometegevusega vähemalt 80% ulatuses oma tööajast.
Doktorandi atesteerimise tulemuse alusel otsustatakse töölepingu jätkumine.
Kui doktorant eksmatrikuleeritakse, siis tööleping lõpetatakse.
Nooremteaduril on õigus saada töölepingu kohast puhkust. Nooremteaduri doktoriõpe peatatakse tema taotluse alusel ajaks, mil ta viibib lähtudes töölepingu seadusest ja ülikooli töösuhteid käsitlevatest õigusaktidest emapuhkusel, vanemapuhkusel, aja- või asendusteenistuses või lepingupoolte kokkuleppel tasustamata puhkusel.
Teadmussiirdedoktorant võib olla selle ettevõtte või asutuse töötaja, millega on sõlmitud asjakohane koostööleping. Sellisel juhul on ta ülikoolis üliõpilase staatuses.
Töölepingus pannakse paika intellektuaalse omandi õigustega seotud tingimused: üldjuhul kuuluvad autori isiklikud õigused töötajale, tööülesannete käigus loodud intellektuaalse omandi varalised õigused aga Tartu Ülikoolile.
Nooremteaduri ametikohal tuleb täita instituudiga seotud tööülesandeid ja -kohustusi ning ühtlasi tagab tööleping teiste ülikooli töötajatega samad õigused. Töölepinguga kaasnevad sotsiaalsed tagatised: lisaks stabiilsele sissetulekule, riiklikule tervisekindlustusele ja iga-aastasele tasustatud puhkusele on nooremteaduril õigus haigushüvitisele, talle kohalduvad töötervishoiu ja -ohutuse nõuded, talle tagatakse ligipääs tööruumidele ja seadmetele ning hüvitatakse lähetuskulud, tal on võimalik osa võtta sisekoolitustest ning kasutada tugiüksuste teenuseid.
Ülikooli siseveebist leiab täpsema info töölepingute ja stipendiumite määramise kohta.
Doktorant on võetud vastu õppekohale ja tal on üliõpilase staatus. See võimaldab tal taotleda üliõpilastele mõeldud stipendiume ja toetusi. Rahvusvahelise kogemuse omandamiseks on soovitatav tutvuda õpirände stipendiumidega.
Tähtis teada
- Üliõpilasena doktoriõppe läbimise eelduseks on, et akadeemiline üksus tagab doktorandi uurimistööks vajaliku finantseerimise (nt uurimisprojektist) ja juhendamise.
Õppeaeg ning õppe- ja teadustöö kava kinnitatakse individuaalplaani alusel.
Programmi nominaalkestus on neli aastat. Doktorandi õppeaeg koos doktoriõppe peatamisega ei või ületada kaheksat aastat, välja arvatud juhul, kui doktoriõpe on peatatud kuni kolmeaastase lapse hooldamiseks või aja- või asendusteenistuseks kaitseväes.
Doktorandil ei ole õigust saada doktoranditoetust ega tulemusstipendiumi ning ülikoolil ja riigil ei ole kohustust talle stipendiume maksta.
2021/2022. õppeaastal või varem immatrikuleeritud doktorandid
Kuni 2021/2022. õppeaastani vastu võetud doktorandil on üliõpilase staatus. See võimaldab tal taotleda üliõpilastele mõeldud stipendiume ja toetusi. Rahvusvahelise kogemuse omandamiseks on soovitatav tutvuda õpirände stipendiumidega.
Kõikidel täiskoormusega õppivatel doktorantidel on õigus saada õppekava nominaalkestuse ulatuses (neli aastat) doktoranditoetust 660 eurot kuus.
Toetust on õigus saada doktorandil, kes
- õpib täiskoormusega või õppekulusid hüvitamata osakoormusega;
- on Eesti kodanik või viibib Eestis pikaajalise elaniku elamisloa, tähtajalise elamisloa või alalise või tähtajalise elamisõiguse alusel;
- on toetuse määramisele eelnenud õppeaasta jooksul positiivselt atesteeritud või on esimese aasta doktorant;
- ei viibi akadeemilisel puhkusel.
Tartu Ülikool määrab tulemusstipendiumi 400 eurot kuus suurepäraste õpitulemustega doktorantidele. Tulemusstipendiumi makstakse lisaks doktoranditoetusele.
Stipendiumi on õigus saada doktorandil, kes
- õpib täiskoormusega ja on täitnud atesteerimise põhjal õppekava 100%;
- ei viibi akadeemilisel puhkusel;
- ei ole oma õppeajaga ületanud õppekava nominaalkestust, st ei ole võtnud pikendusaastat;
- on esimese aasta doktorant ega ole veel atesteerimist läbinud;
- ei tee ülikoolis töölepingu alusel sellist tööd, mis toetab tema doktoriõpingute läbimist;
- ei saa tegevuse Dora Pluss või muud doktorandistipendiumi.
Doktorandid võivad lisaks doktoranditoetusele ja tulemusstipendiumile saada ka teisi stipendiume või toetusi, kuid sealjuures tuleb arvestada eri rahastusallikate tingimusi ja piiranguid.
2021/2022. õppeaastal või varem Tartu Ülikooli immatrikuleeritud doktorant saab kandideerida nooremteaduri ametikohale. Ametikoha rahastaja võib olla nii riik kui ka valdkond või instituut.
Tähtis teada
- Ametikoha loomise ja täitmise tähtaja otsustab struktuuriüksuse juht.
- Nooremteaduriga sõlmitakse tööleping doktoriõppekava täitmiseks ning vähemalt 80% tööajast peab olema seotud teadus-, arendus- ja loometööga.
- Nooremteaduril on õigus töölepingu kohasele puhkusele; üliõpilasena on tal lisaks õigus võtta akadeemilist puhkust.
- Nooremteaduri töölepinguga kaasneb ravikindlustus töötajana. Loe lähemalt
- Nooremteadur peab olema immatrikuleeritud Tartu Ülikooli doktoriõppesse. Eksmatrikuleerimise korral nooremteaduri tööleping lõpetatakse töölepingu seadusest tulenevatel üldistel alustel.
- Nooremteaduril ei ole õigust saada tulemusstipendiumi.
Nooremteaduri ametikohade kohta saab infot valdkonna doktoriõppe keskusest ja instituudist. Täpsema info töölepingute kohta leiab siseveebist.
Õppetasu
Õppetasu maksmise kohustust doktoriõppes üldjuhul ei ole. Õppetasu tuleb maksta
- osakoormusega õppival doktorandil 100 eurot semestris;
- doktoriõppe eksternidel 100 eurot semestris.
Kas stipendium või töötasu?
Doktorandile võib maksta töötasu või määrata stipendiumi. Sobiva maksmisviisi valikul tuleb silmas pidada tulumaksuseaduses sätestatut.
Töötasu on töö tegemise eest makstav tasu, mis makstakse välja pärast töö tegemist. Loe lähemalt
Stipendium on tulevikku suunatud toetus, mida makstakse teadmiste või oskuste omandamise, võimete arendamise ning loomingulise või teadusliku tegevuse soodustamiseks. Stipendiumina ei käsitata väljamakset, millega tunnustatakse või tasustatakse mingit tegevust või mille tegemisega väljamakse tegija omandab õigused teosele. Loe lähemalt