Sotsiaalteadused

• vähemalt 4-aastase nominaalkestusega (enne 1. juunit 2002 Eesti Hariduse Infosüsteemi kantud) bakalaureuseõppekava läbimisel välja antud diplom, mis tõendab bakalaureusekraadi;
• vähemalt 4-aastase nominaalkestusega õppekava läbimisel välja antud bakalaureusediplom ilma bakalaureusekraadita;
• ülikooli kraadita diplom;
• diplomeeritud spetsialisti ülikoolidiplom;
• kõrgharidusel põhineva õpetajakoolituse tunnistus või diplom, mis on välja antud vähemalt 1-aastase nominaalkestusega õppekava läbimisel;
• NSV Liidus saadud spetsialisti diplom kõrgema kutsekvalifikatsiooni kohta (vt lisainfot Eesti Vabariigi kvalifikatsioonide ja enne 20. augustit 1991 antud endise NSV Liidu kvalifikatsioonide vastavuse kohta)

Doktoritöö teema valimine:

Vaata infot juunis 2024 toimuva vastuvõtu ja teemade kohta konkursside lehel

Teema võib valida majandusteaduskonna potentsiaalsete juhendajate poolt eelnevalt välja pakutud teemade hulgast, aga võib kandideerida ka muu teemaga. Teema peaks olema seotud majandusteaduskonna peamiste uurimisvaldkondadega.

Doktoriõppesse kandideerijatel (ka nendel, kes valivad teema teaduskonna poolt eelnevalt välja pakutud teemade hulgast) on soovitav enne dokumentide esitamist kontakteeruda potentsiaalse juhendajaga.

Doktoritöö kavand tuleb koostada  A4-formaadis, kirjasuurusega 12 punkti. Doktoritöö kavandi pikkus on soovitatavalt 5-8 lk. ühese reavahega (koos kirjanduse loeteluga). Kavand peab sisaldama järgmist:

• töö pealkiri;
• teema püstitus, olulisus ja aktuaalsus;
• eesmärk, peamised uurimisülesanded ja, kui see on töö eesmärgi täitmise jaoks otstarbekas, siis võimalikud tööhüpoteesid;
• teemakohase kirjanduse ülevaade, kus põhjendatakse töö eesmärgi ja uurimisülesannete täitmiseks vajalikku teoreetilist raamistikku ja uurimismetoodika valikut ning tuuakse selgelt välja oma uurimisnišš;
• kavandatav metoodika ja andmed, nende uudsus võrreldes varasemate uuringutega;
• uurimistöö võimalikud oodatavad tulemused, nende uudsus, publitseerimise võimalused.
• viidatud kirjandus
• lühike selgitus, kuidas on kandidaadi varasem akadeemiline ja/või ametialane tegevus seotud uurimisteemaga.
   

Kavandi hindamiskriteeriumid:

• uurimistöö eesmärgid, uurimisülesanded ning (kui see on eesmärgi täitmise jaoks otstarbekas, siis) võimalikud tööhüpoteesid, nende seostamine erialakirjanduse ja uurimismetoodika valikuga (25%);
• teemakohase erialakirjanduse ülevaade (sh viidatud kirjandus), uurimistöö teoreetilise raamistiku avamine, selle seostamine kavandatava uurimismetoodikaga,  oma uurimisniši selge väljatoomine (25%);
• kavandatava uurimismetoodika ja andmete tutvustamine, uurimismetoodika valiku põhjendamine, selle uuenduslikkus võrreldes varasemate uuringutega (25%);
• uurimistöö võimalikud oodatavad tulemused (sh võimalusel ka kavandatavate artiklite teemad), nende uudsus võrdluses varasemate uuringutega (25%).
   

Sisseastumisintervjuu (kestab kuni 30 minutit) eesmärgiks on  kujundada hinnang doktoritöö teostatavusele ning doktoriõpingute edukusele, arvestades ka kandidaadi varasemat erialast tausta (curriculum vitae alusel). Vestluse käigus hinnatakse:

• doktorandi võimekust selgelt esile tuua plaanitava doktoritöö idee ja selle olulisemad rõhuasetused;
• kandidaadi motiveeritust ja võimalusi doktoriõppe edukaks ja tähtaegseks läbimiseks, sealhulgas oskust iseloomustada oma senist õppe- ja teaduslikku tegevust ja selle võimalikku seost kavandatava doktoritööga ning üldist analüüsi-, arutlus- ja esinemisoskust.

Sisseastumisintervjuu hindamiskriteeriumid:

• kandidaadi oskus selgelt välja tuua kavandatava uurimistöö idee ja olulisemad rõhuasetused ning nende uudsus võrreldes varasemate uuringutega (50%);
• kandidaadi motiveeritus ja võimalused doktoriõpingute tähtaegseks ja edukaks läbimiseks, sh kandidaadi valmisolek statsionaarseteks õpinguteks, tema võimalused Tartus õppetööl osalemiseks, kandidaadi edasised karjääriplaanid, doktoriõppes omandatud pädevuste kasutamise edasises töös jne (50%).
   

Eriala esindaja: Eve Parts, eve.parts@ut.ee

Doktoritöö teema valimine:

Vaata infot juunis 2024 toimuva vastuvõtu ja teemade kohta konkursside lehel

Teema võib valida ühiskonnateaduste instituudi potentsiaalsete juhendajate poolt eelnevalt välja pakutud teemade hulgast, aga võib kandideerida ka muu teemaga. Teema peaks olema seotud instituudi peamiste uurimisvaldkondadega. 

Doktoriõppesse kandideerijatel (ka nendel, kes valivad teema instituudi poolt eelnevalt välja pakutud teemade hulgast) on soovitav enne dokumentide esitamist kontakteeruda potentsiaalse juhendajaga.
 

Vastuvõtu käigus hinnatakse kandidaadi motiveeritust ja sobivust doktoriõpinguteks meedia ja kommunikatsiooni erialal.

Doktoritöö kavandi pikkus on soovitatavalt 5 lk, kuid mitte üle 10 lk (ilma kirjanduse loeteluta).
Kavand peaks sisaldama:

1. doktoritöö teemat koos lühikokkuvõttega uurimisprobleemist ja kõige olulisematest sellealastest uuringutest;
2. töö eesmärki ja ülesandeid;
3. kasutatava uurimismetoodika kirjeldust;
4. ootusi tulemuste suhtes (sh nende uudsus ja olulisus);
5. hinnangut isiklikule valmisolekule teemaga tegelemiseks: materjali tundmine, eelneva teadustöö või erialase tööga seotus jne;
6. informatsiooni planeeritava töö juhendaja/juhendajate kohta.

Kui kandideerijal on ilmunud varasemalt teaduspublikatsioone või on olemas avaldamisvalmis käsikirju, siis tuleks need kavandile lisada. 

Doktoritöö kavandi puhul hinnatakse:

• püstitatud uurimisprobleemi olulisust ja uudsust (25%);
• uurimisprobleemi seostatust asjakohase teaduskirjandusega (valdkonna olulisimate teoreetiliste ja empiiriliste töödega) (25%);
• selge uurimisplaani olemasolu (25%);
• metoodika kohasust ning uurimuse teostatavust (25%).
   

Sisseastumisintervjuu põhineb doktoritöö kavandil ja kandidaadi CV-l. Sisseastumisintervjuu küsimused võivad puudutada:

• kandidaadi varasemat õpi- ja töökogemust ning erialaga seotud akadeemilist tegevust (sh osalemine konverentsidel, teaduspublikatsioonid);
• kandidaadi arvamusi ja ootusi akadeemiliste erialaõpingute ja teadustöö suhtes;
• doktoritöö teemavaldkonna üldist tundmist;
• doktoritöös planeeritud uurimismetoodika üldist tundmist;
• kandidaadi motiveeritust valitud teemaga tegeleda;
• erialase tööga seotud tulevikuplaane.

Kandidaadid, kes elavad alaliselt mõnes välisriigis, saavad sisseastumisintervjuu teha videokõne vormis (Zoomi, Teamsi vms vahendusel); konkreetne kommunikatsioonikanal lepitakse kokku iga kandidaadiga eraldi.

Sisseastumisintervjuu kestus on kuni 30 minutit ning selle viib läbi ühiskonnateaduste instituudi doktorikraadiga õppejõududest ja teaduritest koosnev komisjon.

Sisseastumisintervjuu puhul hinnatakse:

• kandidaadi orienteerumist valdkonna põhiseisukohtades ja aktuaalsetes probleemides (25%);
• motiveeritust ja ettevalmistust õppimiseks doktoriastmel (25%);
• potentsiaali doktoriõpingute edukaks lõpetamiseks (25%);
• analüüsi-, arutlus- ja üldistusoskust ning eneseesitluse sisukust ja stiili (25%).

Eriala esindaja: Andra Siibak, andra.siibak@ut.ee

Doktoritöö teema valimine:

Vaata infot juunis 2024 toimuva vastuvõtu ja teemade kohta konkursside lehel

Teema võib valida Johan Skytte poliitikauuringute instituudi potentsiaalsete juhendajate poolt eelnevalt välja pakutud teemade hulgast, aga võib kandideerida ka muu teemaga. Teema peab olema seotud instituudi peamiste uurimisvaldkondadega. 

Palume vastava teema juhendajaga enne taotlustähtaega doktoritöö kavandi kooskõlastamiseks ühendust võtta! Palun arvestage, et kandidaatide suure hulga tõttu ei saa potentsiaalne juhendaja taotluste koostamise faasis anda põhjalikku tagasisidet või abistada projektikirjelduste koostamisel.

Doktoritöö kavand (vähemalt 5 lk, sh kasutatud kirjanduse loetelu) peab olema kirjutatud inglise keeles ja sisaldama järgmisi elemente:

• doktoritöö teema (uurimisprobleemi kirjeldus, asetatud varasema teaduskirjanduse konteksti);
• doktoritöö eesmärgid;
• andmestiku ja metoodika kirjeldus;
• oodatavad tulemused, nende uudsus ja olulisus;
• kasutatud kirjanduse loetelu;
• lühike selgitus, kuidas varasem akadeemiline või tööalane kogemus on seotud uurimisvaldkonnaga.

Doktoritöö kavandi hindamiskriteeriumid:

• valitud teoreetilise raamistiku ja metoodika sobivus ja põhjendatus (40%);
• kavandatava teadustöö uudsus ja olulisus (30%);
• kavandi teostatavus (30%).

Sisseastumisintervjuu eesmärk on hinnata kandidaadi motivatsiooni ja akadeemilist potentsiaali doktoriõppes õppimiseks.

Intervjuus käsitletakse järgmiseid teemasid:

• kandidaadi varasem õppe- ja töökogemus (CV alusel);
• küsimused teemavaliku ja uurimistöö kavandi kohta, eriti teema olulisuse ja teostatavuse kohta;
• kandidaadi motivatsioon doktorikraadi omandamiseks politoloogias ja edasised karjääriplaanid;
• valmidus kohaneda (uue) akadeemilise ja kultuurilise keskkonnaga.

Intervjuu kestab umbes 20 minutit ja seda on vajadusel võimalik pidada elektroonilisel teel. Kutse saadetakse kandidaadile 5-7 päeva enne intervjuu toimumist.

Sisseastumisintervjuu hindamiskriteeriumid:

• kandidaadi motivatsioon ja valmisolek politoloogia doktoriõppes osalemiseks (30%);
• varasema õppe- ja töökogemuse seotus politoloogiaga ning kavandatava uurimistöö teemaga (30%);
• suutlikkus põhjendada kavandis tehtud uurimisvalikuid, sh orienteerumine asjassepuutuvas teaduskirjanduses (30%);
• väljendus- ja suhtlemisoskus (10%).

Eriala esindaja: Piret Ehin, piret.ehin@ut.ee

Doktoritöö kavandi pikkus on soovitatavalt 2-3 lk, kuid mitte üle 5 lk.

Kavandis kirjeldatakse:

1. doktoritöö teemat, andes lühikese kokkuvõtte probleemi olemusest ja kõige olulisematest sellealastest uuringutest;
2. töö eesmärke - millist ülesannet või konkreetset probleemi kavatsetakse tööga lahendada;
3. uurimismetoodikat või -võtteid, mida kavatsetakse rakendada probleemi lahendamiseks ja milliseid vahendeid töö tegemine nõuab;
4. ootusi tulemuste suhtes - nende uudsust ja olulisust;
5. valmisolekut teemaga tegelemiseks, materjalitundmist, eelneva teadustööga või erialase tööga seotust.
6. antakse informatsiooni töö juhendaja kohta.

Sisseastumisintervjuu tugineb doktoritöö kavandile. Intervjuu käigus võib komisjon kontrollida võõrkeelteoskust

Kavandi ja intervjuu puhul hinnatakse:

• uurimisidee uudsust ja originaalsust;
• vahendite ja tingimuste olemasolu kavandatava töö teostamiseks;
• kaasaegse psühholoogia tundmist;
• taotleja senise uurimistöö kogemust ja saavutusi;
• taotleja pühendumust ja võimeid uurimise läbiviimiseks.

Publikatsioone arvestatakse soodustava tegurina võrdse punktiarvuga kandideerijate puhul.
 

Eriala esindaja: Jüri Allik, jyri.allik@ut.ee

Doktoritöö teema valimine:

Vaata infot juunis 2024 toimuva vastuvõtu ja teemade kohta konkursside lehel

Juunis kandideerides: teema võib valida ühiskonnateaduste instituudi potentsiaalsete juhendajate poolt eelnevalt välja pakutud teemade hulgast, aga võib kandideerida ka muu teemaga. Teema peaks olema seotud instituudi peamiste uurimisvaldkondadega. 

Doktoriõppesse kandideerijatel (ka nendel, kes valivad teema instituudi poolt eelnevalt välja pakutud teemade hulgast) on soovitav enne dokumentide esitamist kontakteeruda potentsiaalse juhendajaga.
 

Doktoritöö kavandi pikkus on soovitatavalt 5 lk, kuid mitte üle 10 lk (ilma kirjanduse loeteluta). Kavand peaks sisaldama:

1. doktoritöö teemat koos lühikokkuvõttega uurimisprobleemist ja kõige olulisematest sellealastest uuringutest;
2. töö eesmärki ja ülesandeid;
3. kasutatava uurimismetoodika kirjeldust;
4. ootusi tulemuste suhtes (sh nende uudsus ja olulisus);
5. hinnangut isiklikule valmisolekule teemaga tegelemiseks: materjali tundmine, eelneva teadustöö või erialase tööga seotus jne;
6. informatsiooni planeeritava töö juhendaja/juhendajate kohta.

Kui kandideerijal on ilmunud varasemalt teaduspublikatsioone või on olemas avaldamisvalmis käsikirju, siis tuleks need kavandile lisada.

Doktoritöö kavandi puhul hinnatakse:

• püstitatud uurimisprobleemi olulisust ja uudsust (25%);
• uurimisprobleemi seostatust asjakohase teaduskirjandusega (valdkonna olulisimate teoreetiliste ja empiiriliste töödega) (25%);
• selge uurimisplaani olemasolu (25%);
• metoodika kohasust ning uurimuse teostatavust (25%).

Sisseastumisintervjuu põhineb doktoritöö kavandil ja kandidaadi CV-l. Sisseastumisintervjuu küsimused võivad puudutada:

• kandidaadi varasemat õpi- ja töökogemust ning erialaga seotud akadeemilist tegevust (sh osalemine konverentsidel, teaduspublikatsioonid);
• kandidaadi arvamusi ja ootusi akadeemiliste erialaõpingute ja teadustöö suhtes;
• doktoritöö teemavaldkonna üldist tundmist;
• doktoritöös planeeritud uurimismetoodika üldist tundmist;
• kandidaadi motiveeritust valitud teemaga tegeleda;
• erialase tööga seotud tulevikuplaane.

Kandidaadid, kes elavad alaliselt mõnes välisriigis, saavad sisseastumisintervjuu teha videokõne vormis (Zoomi, Teamsi vms vahendusel); konkreetne kommunikatsioonikanal lepitakse kokku iga kandidaadiga eraldi.

Sisseastumisintervjuu kestus on kuni 30 minutit ning selle viib läbi ühiskonnateaduste instituudi doktorikraadiga õppejõududest ja teaduritest koosnev komisjon.

Sisseastumisintervjuu puhul hinnatakse:

• kandidaadi orienteerumist valdkonna põhiseisukohtades ja aktuaalsetes probleemides (25%);
• motiveeritust ja ettevalmistust õppimiseks doktoriastmel (25%);
• potentsiaali doktoriõpingute edukaks lõpetamiseks (25%);
• analüüsi-, arutlus- ja üldistusoskust ning eneseesitluse sisukust ja stiili (25%).
   

Eriala esindaja: Veronika Kalmus, veronika.kalmus@ut.ee

Doktoritöö kavand peab sisaldama:

• töö pealkirja, teema valiku põhjendust ja uurimiseesmärki;
• töö põhiprobleeme ja soovitavalt näitlikku struktuuri;
• lühiülevaadet samas valdkonnas teostatud olulisematest uurimustest;
• uurimismetoodika tutvustust;
• kirjandusallikate näitlikku loetelu;
• töö teostamise kalenderplaani.
   

Sisseastumisintervjuu raames hinnatakse:

• doktoritöö teema aktuaalsust;
• doktoritöö teema tähtsust õigusteadusele;
• doktoritöö teema praktilist väärtust Eesti ühiskonna jaoks;
• doktoriõppesse kandideerija orienteeritust doktoritöö teemas;
• doktoriõppesse kandideerija motivatsiooni (eelkõige doktoriõppesse astumise põhjuseid, õppekava täitmise ajalist perspektiivi, omandatud teadmiste rakendamise tulevikuväljavaateid).

Intervjuule kutsutakse kandidaadid, kelle doktoritöö kavandile annab vastuvõtukomisjon positiivse hinnangu (vähemalt 42 punkti 60-st). Sisseastumisintervjuud on hinnatud positiivselt, kui selle eest on saadud vähemalt 28 punkti.
 

Eriala esindaja: Merike Ristikivi, merike.ristikivi@ut.ee

Doktoritöö teema valimine:

Vaata infot juunis 2024 toimuva vastuvõtu ja teemade kohta konkursside lehel

Teema võib valida majandusteaduskonna potentsiaalsete juhendajate poolt eelnevalt välja pakutud teemade hulgast, aga võib kandideerida ka muu teemaga. Teema peaks olema seotud majandusteaduskonna peamiste uurimisvaldkondadega.

Doktoriõppesse kandideerijatel (ka nendel, kes valivad teema teaduskonna poolt eelnevalt välja pakutud teemade hulgast) on soovitav enne dokumentide esitamist kontakteeruda potentsiaalse juhendajaga.
 

Doktoritöö kavand tuleb koostada  A4-formaadis, kirjasuurusega 12 punkti. Doktoritöö kavandi pikkus on soovitatavalt 5-8 lk. ühese reavahega (koos kirjanduse loeteluga). Kavand peab sisaldama järgmist:

• töö pealkiri;
• teema püstitus, olulisus ja aktuaalsus;
• eesmärk, peamised uurimisülesanded ja, kui see on töö eesmärgi täitmise jaoks otstarbekas, siis võimalikud tööhüpoteesid;
• teemakohase kirjanduse ülevaade, kus põhjendatakse töö eesmärgi ja uurimisülesannete täitmiseks vajalikku teoreetilist raamistikku ja uurimismetoodika valikut ning tuuakse selgelt välja oma uurimisnišš;
• kavandatav metoodika ja andmed, nende uudsus võrreldes varasemate uuringutega;
• uurimistöö võimalikud oodatavad tulemused, nende uudsus, publitseerimise võimalused;
• viidatud kirjandus;
• lühike selgitus, kuidas on kandidaadi varasem akadeemiline ja/või ametialane tegevus seotud uurimisteemaga.

Doktoritöö kavandi hindamiskriteeriumid:

• uurimistöö eesmärgid, uurimisülesanded ning (kui see on eesmärgi täitmise jaoks otstarbekas, siis) võimalikud tööhüpoteesid, nende seostamine erialakirjanduse ja uurimismetoodika valikuga (25%);
• teemakohase erialakirjanduse ülevaade (sh viidatud kirjandus), uurimistöö teoreetilise raamistiku avamine, selle seostamine kavandatava uurimismetoodikaga, oma uurimisniši selge väljatoomine (25%);
• kavandatava uurimismetoodika ja andmete tutvustamine, uurimismetoodika valiku põhjendamine, selle uuenduslikkus võrreldes varasemate uuringutega (25%);
• uurimistöö võimalikud oodatavad tulemused (sh võimalusel ka kavandatavate artiklite teemad), nende uudsus võrdluses varasemate uuringutega (25%).

Sisseastumisintervjuu (kestab kuni 30 minutit) eesmärgiks on kujundada hinnang doktoritöö teostatavusele ning doktoriõpingute edukusele, arvestades ka kandidaadi varasemat erialast tausta (curriculum vitae alusel). Vestluse käigus hinnatakse:

• doktorandi võimekust selgelt esile tuua plaanitava doktoritöö idee ja selle olulisemad rõhuasetused;
• kandidaadi motiveeritust ja võimalusi doktoriõppe edukaks ja tähtaegseks läbimiseks, sealhulgas oskust iseloomustada oma senist õppe- ja teaduslikku tegevust ja selle võimalikku seost kavandatava doktoritööga ning üldist analüüsi-, arutlus- ja esinemisoskust.

 Intervjuu hindamiskriteeriumid: 

• kandidaadi oskus selgelt välja tuua kavandata uurimistöö idee ja olulisemad rõhuasetused ning nende uudsus võrreldes varasemate uuringutega (50%).
• kandidaadi motiveeritus ja võimalused doktoriõpingute tähtaegseks ja edukaks läbimiseks, sh kandidaadi valmisolek statsionaarseteks õpinguteks,  tema võimalused Tartus õppetööl osalemiseks, kandidaadi edasised karjääriplaanid, doktoriõppes omandatud pädevuste kasutamise edasises töös jne. (50%).

Eriala esindaja: Tiia Vissak, tiia.vissak@ut.ee

Esitada tuleb

• elektrooniline avaldus SAIS-is;
• doktoritöö kavand;
• elulookirjeldus (CV). Selle koostamisel on abiks näidisvorm. CV peab kajastama näidisvormis nimetatud teemasid, aga selle kujundus on vaba;
• lõpudiplom koos akadeemilise õiendiga (ainult siis, kui SAIS-is avaldust esitades ei lisandu haridusandmete lehele infot omandatud magistrikraadi või sellele vastava kvalifikatsiooni kohta).

Alates 2004. aastast Eestis omandatud hariduse andmed on Eesti Hariduse Infosüsteemis (EHIS) olemas, kuid varem lõpetanud ja välisriigis magistrikraadi omandanud peavad arvestama lõpudiplomi ja akadeemilise õiendi esitamisega. Kui haridust tõendavad dokumendid on vaja esitada paberil, anname pärast avalduse ja elektroonsete dokumentide ülevaatamist sellest SAIS-i kaudu teada.
 

Kui oled magistrikraadi omandanud välisriigis

Kui oled magistrikraadi omandanud välisriigis, tuleb avalduse juurde laadida diplomi ja akadeemilise õiendi (hinnetelehe) koopia. Avalduse saad ära esitada nii, et esialgu puudub süsteemis info magistriõppe kohta. Lisame need andmed sinna ise hiljem, pärast haridusdokumentide menetlemist. Kui haridusdokumentide originaalid või kinnitatud koopiad on vaja esitada paberil, anname sellest SAIS-i kaudu teada. Kui oled bakalaureusekraadi samuti välisriigis omandanud, siis tuleb SAIS-i lisada ka koopiad bakalaureuseõppe lõpudokumentidest.

Välisriigis magistrikraadi omandanutel on soovitatav esitada Eesti ENIC/NARIC Keskuse hinnang kvalifikatsiooni vastavuse kohta doktoriõppesse astumiseks. Võime vastuvõtu käigus teha otsuse kvalifikatsiooni vastavuse kohta ka ilma ENIC/NARIC Keskuse hinnanguta või saata ise dokumendid keskusesse hindamisele. Hinnangu saamine võib aega võtta kuni 30 päeva.
 

Kui magistriõpe on veel lõpetamata

Kandideerida on võimalik ka siis, kui magistriõpe on alles lõpetamisel. Kvalifikatsiooni tõendavad dokumendid tuleb esitada vähemalt kaks nädalat enne õppe algust.

Kui lõpetad magistriõppe Eestis ja avalduse esitamise ajal ei ole lõpetamise infot veel SAIS-is, saad avalduse siiski ära esitada. Värskendame lõpetamise andmeid avaldusel hiljem ise, tehes päringu Eesti Hariduse Infosüsteemile (EHIS).

Kui õpid välisriigis ja saad magistrikraadi pärast kandideerimistähtaega, lisa avaldusele kinnitus magistriõppes õppimise kohta koos oma õppetulemuste viimase väljavõttega. Diplom ja akadeemiline õiend tuleb esitada esimesel võimalusel pärast õpingute lõpetamist.

Avaldused staatusega „Suunatud hindamisele“ või „Lubatud sisseastumiskatsele“ lähevad hindamisele. Instituudi vastuvõtukomisjon alustab doktoritöö kavandite hindamist pärast kandideerimistähtaja lõppu. Kirjaliku töö punktid lisame SAIS-i niipea, kui kõik sellele erialale kandideerinute tööd on hinnatud.

Kandidaadid, kelle doktoritöö kavandit on hinnatud positiivselt, kutsutakse sisseastumisintervjuule. Intervjuu täpse aja lepivad kandidaat ja intervjuud korraldav instituut kokku omavahel. Sisseastumisintervjuu võib toimuda kohapeal või veebi teel (loe videointervjuu kohta).

Ülikool teavitab kandidaate vastuvõtust SAIS-i kaudu. Kui oled saanud SAIS-i kaudu vastuvõtuotsuse, pead kinnitama õppimatuleku sealsamas SAIS-is seitsme päeva jooksul vastuvõtuotsuse tegemisest. Kui jätad õppima tuleku kinnitamata, siis loobud õppekohast ja võimaluse korral pakume seda pingereas järgmisele kandidaadile.

Kui oled vastu võetud õppekohale, millega kaasneb töötamine Tartu Ülikoolis nooremteaduri ametikohal, siis tuleb sul enne õpingute algust sõlmida tööleping. Töölepingu sõlmimiseks võtab ülikool vastu võetud kandidaadiga ühendust paari nädala jooksul pärast õppima tuleku kinnitamist. 2024. aastal on nooremteaduri töötasu täiskoormusega töötades 1830 eurot kuus (brutotasuna).

Üldjuhul eeldatakse, et nooremteadur asub teadus- ja õppetööle täiskoormusega konkursi infos avalikustatud kuupäevast. Koormuse ja õppetöö alguse kuupäeva üle on võimalik pidada läbirääkimisi, kuid tuleb arvestada, et kui ülikool ja vastuvõetu ei saavuta töölepingu osas üksmeelt, siis on ülikoolil õigus vastuvõtuotsus tühistada. Nooremteaduri töökohaks on Tartu, kui töölepingus ei lepita kokku teisiti. 

Veebruari ja mai-juuni kandideerimisperioodil vastuvõetud kandidaadid immatrikuleeritakse õppeaasta alguses. Septembri ja novembri perioodil vastuvõetud kandidaadid immatrikuleeritakse sügissemestri jooksul, hiljemalt kevadsemestri alguseks.

Doktorandile vajaliku info leiad siit.

2024/2025. õppeaastal ei saa ülikooli kandideerida Venemaa Föderatsiooni kodanikud, kellel ei ole Eesti Vabariigi õigusaktide kohaselt võimalik taotleda pikaajalist viisat või elamisluba õppimiseks või kellel ei ole kehtivat õiguslikku alust õppekavajärgse nominaalse õppeaja lõpuni Eesti Vabariigis viibida. Kehtiva pikaajalise elaniku elamisloaga kandidaadid saavad kandideerida.

Hetkel kehtivate õigusaktide kohaselt saavad Valgevene kodanikud taotleda pikaajalist viisat ja elamisluba Eestis õppimiseks, seega võivad nad ka doktoriõppesse kandideerida.