Värske teadus: ajakirjanike faktikontroll, joogivee kvaliteet, noorte usuline sallivus ja nutikad ravimikarbid

Sotsiaalteadused:

Ajasurve ja digitaalsete tööriistade napp kasutus ohustab ajakirjanike faktikontrolli

Ajakirjandus tugineb töövõtetel, mis aitavad eristada fakti valest. Infoülekülluses on järjest olulisem, aga ka keerulisem teavet kontrollida. Seepärast huvitas TÜ ajakirjandusuurijaid, milliseid oskusi kasutavad ajakirjanikud info õigsuses veendumiseks. Semistruktureeritud intervjuude ja konstrueeritud situatsioonilahenduste abil uuriti Eesti 20 ajakirjaniku faktikontrolli oskusi. Selgus, et ajakirjanike tuumoskused, mida nad oma tavapärase töörutiini käigus kasutavad, sobivad hästi ka valeinfoküllases ruumis toimimiseks. Oluline on, et ajakirjanikud kombineerivad kriitilist mõtlemist, keeleoskust, fakti- ja valdkonnateadmisi ning meeskonnatöö oskusi info topeltkontrollimiseks. See annab kindlustunde, et ajakirjandusväljaannetesse nii lihtsalt valeinfo ei jõua.

Siiski leidub ohte, mis võivad soodustada väärteabe jõudmist ajakirjandusse. Suurim neist on ajasurve, mille tõttu lüheneb faktikontrolliks olemasolev aeg ja ajakirjanik võib avaldada kontrollimata infot. Teine tähelepanu vajav koht on visuaalse materjali kontroll. Nimelt ei kasutanud uuringus osalenud ajakirjanikud digitaalseid tööriistu, mis aitaksid tuvastada foto- ja videomanipulatsioone või vales kontekstis esitatavat visuaalset desinformatsiooni. Selle asemel eelistati kriitilist ja kontekstuaalset visuaalse info hindamist, mis võib aidata teatud olukordades, kuid mitte alati. Veel keerulisem lugu on süvavõltsingutega, mida kriitilise vaatluse abil ei pruugi tuvastada.

Uuringu tulemused ilmusid ajakirjas Digital Journalism ja eesti keeles saab neist ülevaate Indrek Ojametsa bakalaureusetööst.

Artikliviide: „Debunking False Information: Investigating Journalists’ Fact-Checking Skills“

Lisateave:

Marju Himma-Kadakas, ajakirjandusuuringute teadur, marju.himma@ut.ee
Indrek Ojamets, raadio Kuku ajakirjanik, indrek@kuku.ee

Humanitaarteadused ja kunstid

Juutuuberid ja teleseriaalid kujundavad noorte usulist sallivust

Hiljutises rahvusvahelises uuringus analüüsiti Z-põlvkonna (1997–2012 sündinute) hoiakuid usuliste traditsioonide suhtes, meediatarbimise harjumusi ja nende kasutamise võimalusi noorte usulise sallivuse suurendamisel.

Selgus, et võimalused teha internetisisu noortele laiemalt kättesaadavaks on head. YouTube’ist võib leida arvukalt sisuloojaid, kelle toodetu on religioossete traditsioonide suhtes pigem salliv – nad võrdlevad ja suhestavad neid omavahel. Sallimatu hoiak naerdakse teravmeelselt välja. Sarnane lähenemine iseloomustab eri teenusepakkujate (Netflix, HBO jt) teleseriaale, mida noored vaatavad. Analüüsitud seriaalidest võis näha positiivsete tegelaste sallivat suhtumist ja sallimatute tegelaste kujutamist negatiivsete kangelastena. Kokkuvõttes leiti rakendusliku iseloomuga uuringus, et hoiakuid saab kujundada läbi huumoriprisma ja asjakohane internetisisu võiks täiendada traditsioonilisi õppematerjale koolitundides. Uuring oli osa projekti RETOPEA tulemusi kokku võtvast raamatust „Religious Diversity in Europe. Mediating the Past to the Young“.

Raamatuviide: https://www.bloomsbury.com/uk/religious-diversity-in-europe-9781350198586/

Novaatori ülevaateartikkel

Lisateave: Riho Altnurme, kirikuloo professor, riho.altnurme@ut.ee

Loodus- ja tehnikateadused

Eesti joogivesi võib olla loodusliku radioaktiivsuse allikas

Puhta joogivee olemasolu muutub aasta-aastalt järjest tähtsamaks. Enamikus Euroopa riikides kasutatakse joogiveeks põhjavett, mis võib aga olla ka kiirgusallikas, kuna aluspõhja kivimites looduslikult esinevad radioaktiivsed elemendid võivad lahustuda põhjavette. Looduslikud kiirgusallikad põhjustavad enam kui kolmveerandi inimese aastasest ioniseeriva kiirguse doosist. Põhjavesi suudab lahustada ümbritsevast keskkonnast näiteks uraani ja tooriumi radioaktiivse lagunemise käigus tekkinud radionukliide. Selle tagajärjel võib põhjavesi sisaldada radioaktiivseid elemente sellises koguses, mis ületab õigusaktidega joogiveele seatud norme.

Hoolimata Euroopa Liidu liikmesriikide sarnasest seadusruumist puudub ülevaatlik üleeuroopaline info radioaktiivsete ainete sisalduse kohta eri riikide joogivees. Koostöös kolleegidega Hispaaniast kogusid TÜ teadlased selle teabe kokku – nad uurisid teaduskirjandust ning küsitlesid eri riikide ametiasutusi ja veekäitlejaid. Normist suurema radioaktiivsete elementide sisaldusega põhjavett esineb näiteks Eestis, Prantsusmaal, Portugalis ja Rootsis.

Uuringu tulemused ilmusid ajakirjas Critical Reviews in Environmental Science and Technology.

Artikliviide: „Natural radioactivity in European drinking water: A review“

Lisateave

Siiri Salupere, füüsika instituudi kiirguskaitse teadur, siiri.salupere@ut.ee

Taavi Vaasma, füüsika instituudi keskkonnatehnoloogia teadur, taavi.vaasma@ut.ee

Maria Leier, füüsika instituudi kiirguskaitse nooremteadur, maria.leier@ut.ee

Meditsiiniteadused

Tervishoiutöötajad rõõmustaksid nutika ravimikarbi üle

Ravijärgimus näitab, kui suurel määral järgib patsient tervishoiutöötajaga paika pandud ravikokkuleppeid. Üldjuhul peetakse ravijärgivaks patsienti, kes on tarvitanud ravimit talle ettenähtud skeemi alusel vähemalt 80% ulatuses.

Nutikad ravijärgimust toetavad seadmed tuletavad patsiendile meelde, millal ravimit võtta, ning saadavad teateid ja hoiatusi lähedastele. Uuringus selgitati 112 Eesti tervishoiutöötaja (perearstid, -õed ja apteekrid) tagasiside abil välja nende hoiakud ravijärgimuse edendamise ja nutika ravimikarbi suhtes. Esialgsed tulemused näitasid, et umbes 50% eakatest patsientidest kasutab iga päev rohkem kui kolme ravimit ja 90%-l neist on probleeme nende võtmisega. Patsientidest 11%-l oli esinenud ravimite kasutamisel kõrvaltoimeid sageli või väga sageli, 23% oli mures ravimite pikaajalise kasutamise pärast ja 19% neist unustas õigel ajal ravimit võtta.

Tervishoiutöötajad pidasid väikest ravijärgimust probleemiks ning leidsid, et nutisüsteemidel on suur potentsiaal tõhustada ravimite võtmist ja anda spetsialistidele parem arusaam patsiendi ravimikasutusest. Nende arvates on nutiseadmete arendamisel oluline jälgida patsiendi vajaduste kõrval ka spetsialistide ootusi, mis on seotud tervisenäitajate mõõtmise ja info edastamisega.

Artikliviide: https://link.springer.com/article/10.1007/s11096-021-01373-5#Sec43

Lisateave:

Hanna Keidong, proviisoriõppe 5. aasta tudeng, keidong.hanna@gmail.com