13.10.2025
õppimine õpetamine

Akadeemiline ausus

Akadeemilise aususe (ingl academic integrity) kultuuri defineeritakse kui organisatsiooni vaimu ja õhkkonda, mis kujundab ja edendab eetilist käitumist ning käsitleb eetilisi rikkumisi tõhusalt ja tulemuslikult. Aususe kultuur haridus- ja teadusasutuses aitab luua usaldusväärsuse, mis mõjutab organisatsioonisiseseid strateegiaid, käitumist ja tegevusi. Akadeemiline hea tava on vajalik ka selleks, et üliõpilased tõepoolest õpiksid ning nende kraadidel oleks väärtus. Diplom ülikoolist, kus eetilist teadust ja akadeemilist ausust ei hinnata, ei pruugi olla väljapool ülikooli nt tööandjate silmis väärtuslik, sest ei pruugi kajastada täpselt üliõpilaste omandatud pädevusi.

Teaduse eetika

Tartu Ülikoolis põhineb teadus- ja arendustegevus Heal teadustaval (avaneb uues aknas)(TÜ senatis vastu võetud 27.10. 2017).

Hea teadustava rakendamise juhend (avaneb uues aknas) markeerib hea teadustava toetussüsteemi ja rikkumiste menetlemise protseduurireeglite olemasolu teadusorganisatsiooni kvaliteeti (viide sellele dokumendile).

Tihtilugu on akadeemilise aususega seotult esiplaanil akadeemilise aususe ja teaduseetika vastu eksimine ehk akadeemiline petturlus (ingl academic fraud, academic dishonest).

Akadeemilise petturluse definistioon

Tartu Ülikooli õppekorralduseeskirjas (ÕKE, p 141) määratletakse, et akadeemiline petturlus on vääritu käitumine nt üldtunnustatud käitumisnormide ja tavade vastu olulisel määral eksimine, dokumentide võltsimine ja üliõpilasena tahtlikult toime pandud kuritegu.

ÕKE järgmises punktis (ÕKE, p 142) leiab loetelu, millal on tegemist akadeemilise petturlusega.

  • õpiväljundite hindamisel sellise materjali või abi kasutamine, mida õppejõud ei ole sõnaselgelt lubanud;
  • lubamatu abi küsimine ja tarvitamine, näiteks etteütlemine, mahakirjutamine, individuaalsel hindamisel kaaslase abi tarvitamine;
  • selline teadmiste vahetamine, mis ei ole õppejõu poolt lubatud;
  • teise üliõpilase hindamisel osalemine, kui see ei ole lubatud;
  • kellegi teise töö esitamine oma nime all või selle osade tahtlik kasutamine nõuetekohase akadeemilise viitamiseta;
  • generatiivse tehisaru koostatud töö esitamine oma nime all ilma nõuetekohase akadeemilise viitamiseta või selle tahtlik kasutamine enda töö osana ilma nõuetekohase akadeemilise viitamiseta; [jõustunud 02.09.2024)
  • iseenda töö uuesti esitamine samas või teises õppeaines, välja arvatud juhul, kui õppejõud on seda lubanud. (ÕKE, p 142)

Akadeemilise petturluse ennetamisel mängivad olulist rolli teadlikkuse tõstmine ja õpetamine. Seetõttu on soovitatav integreerida akadeemilise aususe teemad õppetöösse — näiteks arutada, miks tuleb vältida plagiaati, kuidas korrektselt viidata ning kuidas kasutada erinevaid plagiaadituvastuse tööriistu selle ennetamiseks.

Akadeemilise hea tava edendamisel on keskne roll õppejõududel, kes oma õpetamise kaudu annavad eeskuju eetiliseks käitumiseks. Näiteks viitamine õppematerjalides ja slaididel näitab tudengitele, kuidas korrektselt allikaid kasutada. Samuti aitavad soovimatut käitumist ennetada õpetamispädevused, nagu arutelude, rühmatööde ja reflekteerimist soodustavate tegevuste kasutamine.

Oluline on ka koostöö kolleegidega ning teadlikkus sellest, kust vajadusel tuge saada — näiteks õppeosakonnast, eetikakomiteest või Tartu Ülikooli eetikakeskuse kodulehelt. Akadeemilise aususe kultuuri toetab õiglane ja läbipaistev rikkumiste menetlus. Seetõttu on soovitatav dokumenteerida kõik akadeemilise petturluse juhtumid ning suhelda eksinud üliõpilasega professionaalselt ja toetavalt, järgides ülikooli kehtestatud distsiplinaarprotseduure.

Juhised, kuidas toimida akadeemilist petturlust kahtlustades

Akadeemilise petturluse motiivid

Akadeemilise petturluse käsitlemist reguleeritakse Tartu Ülikooli õppekorralduseeskirjaga.

Akadeemilise petturluse erinevate motiivide mõistmine aitab rakendada sihipäraseid strateegiaid akadeemilise ebaaususe vähendamiseks.

Igapäevases õppetegevuses puutub õppejõud tõenäoliselt kõige rohkem kokku plagiaadi ehk loomevargusega, mis on teiste autorite teoste (sh ideede) või ka nende osade avaldamist enda omadena või nende ulatuslikku kasutamist originaalallikale viitamata.

Plagiaat on iseenesest mitmetahuline probleem, mille põhjused võivad olla erinevad. Strittmatter ja Bratton (2016) järgi on kolm plagiaadi levinumat põhjust:

  • Tahtmatu plagiaat: üliõpilased ei tunne viitamistavasid.
  • Tahtlik plagiaat: ülipilane esitab teadlikult kellegi teise ideede enda omadena.
  • Kontekstuaalne plagiaat: üliõpilased tunnevad survet suure töökoormuse ja lühikeste tähtaegade tõttu.

Plagiaat: Teise isiku töö või ideede esitamine enda omana ilma viiteta.

Spikerdamine: Lubamatute abivahendite kasutamine eksamil või hindamisolukorras.

Tellitud pettus: Töö tellimine teiselt isikult või teenuselt (nt lõputöö kirjutamise tellimine).

Andmete võltsimine: Valeandmete esitamine teadustöös või analüüsis.

Allikate fabritseerimine: Väljamõeldud või eksitavate allikate kasutamine. Muutub aktuaalseks, kui kasutada tehisaru teksti kirjutamisel ning allikate otsimisel.

Töö korduv esitamine: Sama töö esitamine mitmes aines ilma loata.

Rühmatöö väärkasutus: Rühmatöö tulemuste esitamine individuaalse tööna või vastupidi.

Ebaõiglane eelis: Ligipääs eksamimaterjalidele või hindamiskriteeriumidele enne tähtaega.

Dokumentide võltsimine: Õppe- või hindamistulemuste, allkirjade või tõendite võltsimine.

Akadeemilise petturluse ennetamine õppetöös

Üliõpilased õpivad õppejõudude tegelikust käitumisest!

Üliõpilaste ebaausa käitumise ennetamisel ja tekkinud olukordade lahendamisel on õppejõul oluline roll. Kõige parem viis akadeemilise aususe tagamiseks ja akadeemilise petturluse vältimiseks on eeskuju, näiteks igapäevases õppetöös on õppematerjalides, slaididel hea tava osundada kasutatud materjalidele, samuti on oluline märkida, kui ülesannete, teemade või hindamise juures on kasutatud tehisaru.

1. Selged juhised ja avatud suhtlus

  • Selged ootused ja juhised igas aines.
  • Kirjeldage täpselt hindamiskriteeriumid ja seletage akadeemilise aususe põhimõtteid arusaadavas keeles. Esitage kursuse alguses selged reeglid viitamise, TI kasutamise ja üliõpilaste omavahelise koostöö kohta.
  • Võimalusel arutlege reeglite üle. Nii on paremini tagatud, et üliõpilased saavad teema olulisusest aru. Kasutage näiteid, mis aitavad üliõpilasel mõista, mida neilt oodatakse. Küsige üliõpilastelt, kas nad teavad, kus on teemakohane info (nt ülikoolil kodulehel).
  • Struktureerige kodutööde tähtajad mõistlikult, et vähendada ajapuudusest tingitud plagiaadiriski.
  • Julgustage üliõpilasi rääkima raskustest ja küsima abi.

2. Hindamismeetodite mitmekesistamine

  • Kasutage avatud küsimusi, suulisi eksameid, projektipõhist hindamist.
  • Vähendage standardseid esseesid, mis on kergesti kopeeritavad või tellitavad.
  • Kasutage turvalisi eksamikeskkondi (nt Moodle'is Safe Exam Browseri kasutamine).
  • Mitmekesistage hindamist: projektid, laboritööd, välitööd, esitlused, refleksioonid, suulised eksamid.
  • Vajadusel tooge igas ülesandes välja TI kasutamise lubatavus ja piirid.
  • Kohandage hindamismeetodid TI-ajastule sobivaks.
  • Valikvastustega testides on soovitatav kasutada lisamaterjale (nt graafikud, tabelid, pildid), mis raskendavad TI-l automaatset tõlgendamist.

3. Teadlik TI kasutamine ja aususe kultuuri kujundamine aitab vähendada akadeemilise petturluse riski, selleks rõhutage läbipaistvust TI kasutamisel ja seda nii õppejõudude, kui ka üliõpilaste poolt.

  • Jagage, kuidas teie ise TI-d kasutate, see innustab üliõpilasi looma autentset tööd.
  • Paluge alati üliõpilastel avaldada kasutatud TI tööriistad ja nende kasutusviisid (nt ideede genereerimine, mustandi loomine, kokkuvõtte tegemine loetud allikatest, materjali otsimine) ning säilitada algne tekst, mis sisestati AI tööriista.
  • Koostage ülesandeid, milles on TI kasutamine sees, nt erinevate tekstide võrdlemine, materjali otsimine, teemakohaste küsimuste väljamõtlemine ning TI-lt küsimine.