Algas vaimse tervise uuringu kolmas etapp

Jaanuarist veebruarini viib Tervise Arengu Instituut (TAI) koos Tartu Ülikooliga ellu kolmanda ja ühtlasi viimase küsitluslaine ulatuslikus Eesti rahvastiku vaimse tervise uuringus. Kolme lainena enam kui aasta aega kestev uuring võimaldab jälgida vaimse tervise hinnangute muutust ajas, selgitada probleemide levimust ja pakkuda lahendusi, kuidas inimeste vaimset heaolu toetada.

„Vaimne tervis mõjutab inimeste elukvaliteeti, ühiskonda ja majandust üha enam. Seetõttu vajame tarkade otsuste tegemiseks häid vaimse tervise uurimise meetodeid selle valdkonna järjepidevaks monitoorimiseks ka tulevikus. Sellise mõõtmissüsteemi väljatöötamine on meie uuringu üks olulisi eesmärke,“ selgitas uuringu elluviimist TAI juhtiv vanemteadur Kenn Konstabel.

Uuringus osalema on juhuvaliku teel kutsutud 20 000 vähemalt 15-aastast inimest üle Eesti. Uuringu esimesele, möödunud aasta alguses korraldatud küsitlusele vastas ligikaudu 5700 ja teisele, mais ja juunis tehtud küsitlusele enam kui 4500 inimest. 

Esimeste uuringulainete esmased tulemused täheldavad elupiirkonna ja vanuse olulist mõju vaimsele tervisele. Oma eluga on rohkem rahul näiteks Harju-, Lääne-, Rapla-, Saare- ja Tartumaa inimesed.  Kõrge depressiooniriskiga oli enesekohase testi järgi 28% vastajatest ja suurima riskirühma siin moodustasid 18–29 aastased naised, kelle seas kõrget depressiooniriski täheldati pooltel osalejatest. Samas oli möödunud aastal kokkuvõttes oma eluga rahul või väga rahul 76% uuringus osalejatest. 

„Kui esialgsete tulemuste pinnal öelda üks üllatav asjaolu, siis selgub, et piirkondlikud erinevused heaolus on suuremad, kui oleksime ennustanud,“ ütles Konstabel ja märkis, et üksikasjalikult on tulemustest praegu veel vara rääkida. „Uuringu lõppedes saame ka tulemustest põhjalikuma ülevaate anda. Väga oluline on näiteks 2021. aasta alguse tulemuste võrdlemine meie varasemate teiste uuringutega, kus oleme küsinud sarnaseid küsimusi, ja praegu algava kolmanda küsitluslainega,“ lisas Konstabel.

Alanud kolmandas laines on uuendusena lisatud küsimused spetsiifiliste traumade kogemise kohta ja isiksuseomaduste plokk. Lisaks küsitlusele tehakse väiksemas valimis intervjuud.

Eestis ainulaadse mastaabi ja ulatusega vaimse tervise uuring aitab saada teadmisi tervisepoliitika kujundamiseks ja töötada välja järjepidev vaimse tervise monitoorimise süsteem. Uuringust saadav teave aitab paremini planeerida vaimse tervise poliitikat ning on vajalik vaimse tervise spetsialistidele, et probleeme kiiremini ära tunda ja nende ennetamiseks nõu anda.

Uuringu esialgsed tulemused avaldatakse 2022. aasta II kvartalis.