Andra Annuka-Loik kaitseb doktoritööd „Naer ja naerev hääl eesti suulises suhtluses“

19. septembril 2023 kell 14.15 kaitseb Andra Annuka-Loik eesti keele erialal doktoritööd „Naer ja naerev hääl eesti suulises suhtluses“ („Laughter and smile voice in Estonian spoken interaction“).

Juhendaja:
dr Tiit Hennoste, Tartu Ülikool

Oponent:
dr Maria Frick, Oulu ülikool (Soome)

Kokkuvõte

Naer on akustiline konstruktsioon, millel eraldiseisvana tähendus puudub. Seda, mida kõneleja naeruga teeb, saame teada naeru ümbritsevast kontekstist. Naeru seostatakse sageli huumoriga - naeru ja nalja käsitletakse kui käsikäes käivad nähtuseid. Kuigi see sageli nii ka on, ei saa tähelepanuta jätta naeru olulist rolli probleemsetes olukordades. Inimesed naeravad ka siis, kui soovivad pehmendada nende jaoks delikaatseid olukordi – näiteks olukorras, kus keeldutakse kutsest või põhjendatakse, miks mõni asi on õigeks tähtajaks tegemata jäänud. Nii on naer vahend, millega saame pehmendada tekkinud piinlikkustunnet. Naerev hääl – selle töö teine peamine uurimisobjekt – on häälekvaliteedi muutus, mis sageli kaasneb naeratamisega. Varasemad uurimused on selgeks teinud, et sarnaselt naerule võib ka naerev hääl olla kasutusel nii humoorikates kui ka probleemsetes olukordades.

Väitekirjas analüüsitakse nii argi- kui ka ametivestluseid, et võrrelda kahe vestlustüübi naere omavahel. Argivestluste seas on sõprade ja tuttavate vahelised vestlused, mis toimuvad vestlejate kodudes. Ametivestluste, kus kõnelevad üksteisele võõrad, ametirollis olevad isikud, hulka kuulub nii infokõnesid kui ka telesaadete salvestusi. Töös uuritakse, millised on eesti suhtluses esinevad naerud, kui pikad on naerud ja naervad hääled, kus naer ja naerev hääl kõnevoorus asuvad, mis toimub vestluses pärast naeru ja naervat häält ning kuidas on naeru ja naerva häälega seotud naeratused ja liigutused. Kõigi teemade puhul võrreldakse ka seda, kuidas erinevad tulemused ameti- ja argivestluses ning humoorikates ja probleemsetes situatsioonis.

Tööst järeldub, et naer ja naerev hääl erinevad argi- ja ametivestluses küllaltki palju. Näiteks on argivestluste naerud pikemad kui ametivestluste naerud. Samuti on vestlustüübiti ja suhtlusolukorrati erinev see, kus naer ja naerev hääl voorus paiknevad. Kui humoorikates olukordades hõlmasid naerud ja naervad hääled enamasti kogu vooru, siis probleemsetes olukordades esinesid need pigem vooru lõppudes. Ka naeru ja naerva häälega kaasnevad kehaliigutused on erinevad – probleemsetes olukordades liigutavad kõnelejad naerdes oma keha palju väiksema amplituudiga, kui nad teevad seda humoorikate olukordade naerude puhul.

Doktoritöö kaitsmist on võimalik jälgida ka Zoomis aadressil https://ut-ee.zoom.us/j/93195633211?pwd=U3VrVXFWbEp4R3c0RmQxbGMxWUJiZz09 (kohtumise ID: 931 9563 3211, pääsukood: 389733).