JÄRELVAADATAV: Germanistika professor Reet Bender räägib inauguratsiooniloengul baltisaksa mälupaikadest eesti ja läti kultuuriruumis

Neljapäeval, 9. märtsil pidas Tartu Ülikooli germanistika professor Reet Bender ülikooli aulas inauguratsiooniloengu „Entel-tentel-trikatrei-kümmel-pirte-kardavoi. Baltisaksa-eesti-läti mälupaigad“. 

Mälupaik võib olla näiteks geograafiline koht, sündmus, objekt, teos, isik või traditsioon, mis kannab mingi kollektiivse rühma jaoks ühist ja erilist tähendust ning laetust. Viimased võivad ajas muutuda, areneda ja ka kaduda. 

Reet Bender uurib, millised olid baltisaksa mälupaigad ning kuidas suhestusid ja suhestuvad nendega eestlased ja lätlased. „Mida arvaks keskmine eestlane, kui keegi väidaks talle, et kogelmogel ja jaanipäev on baltisaksa mälupaigad? Ja kui seepeale selguks, et tegelikkuses oli asi veel palju hullem, sest saun ja hapupiim ju veel ka...“ vihjas professor teemadele, millest inauguratsiooniloengul juttu tuleb. Tema sõnul on mälupaigad taas tõusnud ühiskondlike diskussioonide ja poliitiliste võitluste tulipunkti ning seda mitte ainult praeguste sõjasündmuste osana. 

Teaduslikust küljest on baltisaksa kultuuri hakatud viimase enam kui 30 aasta jooksul tasapisi käsitlema orgaanilise osana Eesti ja Läti kultuurist, mille puhul vaadeldakse siinset kultuurilugu ühise kultuuriruumi perspektiivist. Kas baltisaksa mälupaikadel on eesti ja läti omadega ühisosa ja missugune see võiks olla? Millise rühma jaoks need tänapäeval laetust kannavad? Neile küsimustele vastab professor Bender oma inauguratsiooniloengul, kus käsitleb baltisaksa mälupaiku sellisena, nagu need paistsid pärast Teist maailmasõda läände jõudnud baltisakslastele, ja nii, nagu need kontsentreeritult ka graafilisel kujul paberile pandi. 

Reet Bender on lõpetanud Tartu Ülikooli saksa filoloogia eriala 2000. aastal ning kaitsnud 2002. aastal magistri- ja 2009. aastal doktorikraadi. 2016. aastal sai ta magistrikraadi tõlkeõpetuses. Alates 2005. aastast on ta töötanud Tartu Ülikoolis lektori, dotsendi ja kaasprofessorina. Aastast 2020 juhib Reet Bender germanistika osakonda ja alates 1. septembrist 2022 on ta germanistika professor. Muu hulgas on ta õppinud ja end täiendanud mitmes Saksamaa ülikoolis. Ta on teinud kaasa nii mõneski rahvusvahelises uurimisvõrgustikus ja töörühmas, avaldanud arvukalt teadusartikleid ning juhendanud üliõpilasi. Reet Bender kuulub Balti Ajaloo Komisjoni (Göttingen), Baltisaksa Kultuuri Seltsi Eestis ja Õpetatud Eesti Seltsi. 

Professor Benderi uurimistöö keskmes on baltisaksa kultuur selle eri avaldumisvormides – baltisaksa keelest argikultuurini. Ta on baltisaksa keele uurimisloo annoteeritud bibliograafia (2016) kaasautor ning tema juhtimisel jõudis 2018. aastal avalikkuse ette baltisaksa kultuuri populariseeriv kakskeelne virtuaalkaart „Saksa Tartu / Deutsches Dorpat“ ja 2019. aastal „Baltisaksa sõnastik“. Samuti on Reet Bender avaldanud kommenteeritud tõlkeid.  

Loengut saab vaadata videoportaalist UTTV. Rohkem infot inauguratsiooniloengute kohta on ülikooli veebilehel.