Humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna dekaanikandidaat

Humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna dekaaniks kandideerib praegune dekaan ja keskaja professor Anti Selart. 

Dekaanikandidaat kohtus oma valdkonna töötajate ja üliõpilastega 26. septembril kl 16.00 (Lossi 3 fuajee). Kohtumine on järelvaadatav UTTV-s.

 

Image
Dekaanikandidaat Anti Selart

Anti Selart

Humanitaar ja kunstide valdkonna dekaan ja keskaja professor

Kandidatuuri esitasid Viljandi kultuuriakadeemia nõukogu, maailma keelte ja kultuuride instituudi nõukogu, ajaloo ja arheoloogia instituudi nõukogu ning valdkonna kümme akadeemilist töötajat. 

CV (ETIS)
 

Valdkonna kolleegide tehtud ettepanek kandideerida tagasi dekaaniks kohustab. See on ka suuresti tunnustus kogu valdkonna inimestelt viimase nelja aasta jooksul üheskoos tehtud tööle. Selle aja sisse on mahtunud pandeemiakriis ja Venemaa senisest ulatuslikum agressioon Ukraina vastu. Ülikool on pidanud ikka ja jälle reageerima sündmustele, mida keegi ei olnud suuteline ennustama. Leian, et suures pildis oleme tulnud hästi toime, aga see on tähendanud vajadust ikka ja jälle tormata seniteadmata suunas. Kindlasti pole kõik kulgenud veatult või ladusalt. 

Tahan väga loota, et järgmised aastad pakuvad stabiilsema arengu võimalusi. Üha uued ja uued väljakutsed ülikoolile ja valdkonnale pole kusagile kadunud ning edukuse võti on kahtlemata ühises tegutsemises. Instituutide ja valdkondade ühised mured jõuavad kas otse või ringiga suurel määral välja teaduse ja kõrghariduse rahastamise küsimuse juurde. Ka heade üliõpilaskandidaatide pärast ei konkureeri me enam mitte niivõrd Eesti sees, kuivõrd majanduslikult hoopis teises seisus välismaiste kõrgkoolidega. Eesti oma tudengite vähesus tõstab esiplaanile teadlaste järelkasvu küsimuse, mis on ühtlasi keelemure. Kui meil pole piisavalt omamaist järelkasvu, tuleb korraga lahendada kaks ülesannet: tuua hea välismaalane meile õppima ja tööle ning ühtlasi siduda teda meie eestikeelse ülikoolipere ja maaga. On rõõm tõdeda, et meie valdkonnas on selles vallas palju eeskujulikke näiteid. 

Arenguruumi on valdkonna rahvusvahelise teaduspotentsiaali täielikumas ärakasutamises. Eriti nende teadlaste ees, kes uurivad Eesti maad ja rahvast, seisab endiselt sugugi mitte lihtne ülesanne: teenida oma tööga emakeelset lugejaskonda ja arendada emakeelset teadust, aga levitada ühtlasi kõrgetasemelise teaduse kaudu teadmisi Eesti kohta kogu maailmas. Ka erialade paljususe ja paindliku süvenemisvõimaluse õppetöös saab samal ajal tagada vaid vastastikune koostöö teadlaste, üliõpilaste, osakondade, instituutide ja valdkondade vahel.