Kestlik ettevõtlus algab juhist, mitte turundussõnumist
Kestlikkusteemasid tõsiselt võtvate ettevõtete ring kasvab hoogsalt ja see valdkond pole enam sugugi pelgalt kiiretest kohanejatest teerajajate erahobi. 5. septembril Tartu Ülikooli raamatukogus toimunud arutelul „Kestlik ettevõtlus – kas igaüks saab hakkama?“ leiti, et kestlikkuspõhimõtete järgimisest saab loomulik ettevõtluskultuuri osa siis, kui juhid teadvustavad selle strateegilist tähtsust.
Kestlik ettevõtlus tähendab, et ettevõtte tulemusnäitajates on majandusliku eduga samaväärne kahjuliku keskkonnamõju vähendamine ja positiivse ühiskondliku mõju suurendamine. Vastutustundlik ja kestlik ettevõtlus, mis tugineb rahvusvahelistele keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimispõhimõtetele (ingl environmental, social, and governance, ESG-põhimõtted), eeldab ennekõike tugevat muutust organisatsiooni strateegilisel juhtimistasandil.
Turundussõnumist strateegilise juhtimiseni
Kestliku arengu keskuse vestlusringis osalenud ettevõtjatest tõdesid nii masina- ja metallitööstusettevõtte AS Estanc juht Priit Haldma kui ka puitmajaettevõtte Welement AS juht ning Rand & Tuulberg Grupi nõukogu liige Lauri Tuulberg, et nad jõudsid oma ettevõtetes kestlikkuse juurde klientide survel. Kui algul piirdus nende huvi üksnes turundusküsimustega, siis teemasse süvenedes jõuti arusaamisele, et tegemist on ettevõtluskultuuri sügavama muutusega, milleta ei sooviks oma toimimist enam ettegi kujutada.
„Rohesertifikaadid olid ehitussektoris veel kümme aastat tagasi nišiteema, aga nüüd on näha, et olgu kliendiks ettevõte või eraklient, ikka valitakse võimalusel rohelisem toode,“ rääkis Tuulberg. Sel on väga praktilised põhjused, sest keskkonnasäästlikuma hoone energiakulud on edaspidi väiksemad, mistõttu tasub esialgu suurem investeering end lõpuks rahaliselt ära. Muutust on tema sõnul viimasel ajal näha ka ettevõtete puhul, kelle juhid on olnud kestlikkusteemade suhtes skeptilised, kuid on nõudluse survel lõpuks otsustanud keskkonnasertifikaadid ikkagi ära teha.
Ka Priit Haldma juhtis tähelepanu tõsiasjale, et tõsine suhtumine kestlikkusse on ettevõtetele majanduslikult kasulik, sest avab tee väärtuslikumatele turgudele. Estanc on tema sõnul pööranud viimastel aastatel palju tähelepanu keskkonnamõju vähendamisele, kasutades näiteks tootmises vihmavett ja päikeseenergiat ning hinnates muu hulgas ka oma töötajate CO2 jälge. Ümberkorralduste tulemusel on saavutatud kvaliteedistandard, mis teeb neist ahvatleva partneri paljudele rahvusvahelistele suurtegijatele, kellele on oluline kestlikkuspõhimõtete järgimine kogu tarneahelas.
Haldma tõdes, et hea on töötada turgude ja klientidega, kes jagavad samu väärtusi. ESG-põhimõtete eiramine jätab paljud konkurendid võistlema odaval allhanketurul teiste vähempakkujatega riikidest, kus kestlikkust veel tõsiselt ei võeta ja hinnatase võimaldab teha teistest soodsamaid pakkumisi. Haldma hinnangul on sellistel ettevõtetel Eestis peagi väga raske ja terendamas võib olla pankrotilaine.
Tartu Ülikooli majandusteaduskonna külalisteadur Liina Joller, kes on oma teadustöös tegelenud ökoinnovatsiooniga, tõdes, et kestlikkuslaine loob häid võimalusi väikestele uuenduslikele ettevõtetele, kes võtavad üle turunišid, mida ei suuda täita vanad suurettevõtted, kes muutustele nii avatud pole.
Muutuse kolm sammast
Ettevõtlusmudeli kestlikuks muutmine on Tartu Ülikooli ettevõtlus- ja innovatsioonikeskuse juhi Mihkel Tammo kogemuse põhjal võrdlemisi pikaajaline protsess. Ettevõttes tähendab see esmalt juhtkonna strateegilist otsust, seejärel tehnoloogilist üleminekut tõhusamale lahendusele ja lõpuks toetavat teavitustööd, mis aitaks väärtustel jõuda tippjuhtkonnast iga üksiku töötajani.
Ka Lauri Tuulberg tõdes, et oluline muutus organisatsioonikultuuris algab tippjuhtkonnast. Altpoolt sündinud algatused surevad ilma juhtkonna toeta varem või hiljem. Juhtide seas on aga vaja mõistmist, et tegemist pole pelgalt tüütu aruandlusega, mis tuleb linnukese pärast täita, vaid sisulise suunavalikuga.
Tema sõnul nõuab muutuv ühiskondlik kontekst varem või hiljem kõigilt muutust – ka ülikoolilt. Arutelus osalejad olid ühel meelel, et ülikool peaks kõrgharidusasutusena rääkima nii oma põhimõtetes kui ka tegevuses sama keelt, mis on kasutusel ühiskonnas ja majanduses laiemalt. Nii tuleks siduda kestlikkusteemad julgelt õppekavadega ja innustada akadeemilisi töötajaid oma uurimisvaldkondi kestlikkuse vallas senisest rohkem avardama.
Vestlusring oli osa kestliku arengu keskuse vestlussarjast „Tulevikupiirid“, mis toob kord kuus kokku eksperdid ülikoolist ja mujalt, et arutleda kestlikkusega seotud katsumuste ja nende lahendusvõimaluste üle. Seni on sarjas toimunud kaks üritust, mida saab järelvaadata UTTV veebilehelt.
Varem on sarjas toimunud järgmised üritused:
- 6. juuni kohtumine „Milline on meedia roll ühiskonna kestliku kursi kujundamisel?“
- 2. mai kohtumine „Kas peaksime kliimakriisis teadusele lootma jääma?“
