tudengile juhtimine kooliõpilasele õppimine õpetamine võrdne kohtlemine vilistlane esmakursuslane välismaal õppija

Kuidas ennast kehtestada?

Enesekehtestamine on enda vajaduste, soovide, tunnete, uskumuste ja arvamuste otsekohene ja aus väljendamine viisil, mis on teiste inimeste suhtes arvestav. Selline otsene kommunikatsioon vähendab erimeelsusi, parandab enesehinnangut ning aitab hoida häid isiklikke ja tööalaseid suhteid.

Enesekehtestamise eesmärk ei ole tahtlikult kellegi tundeid riivata ega vaidluses peale jääda, vaid leida kuldne kesktee agressiivsuse ja liigse sõbralikkuse vahel. Ehkki jõuline otsekohesus võib anda kiireid tulemusi, õõnestab see pikaajalisi inimsuhteid, rääkimata mainekahjust, mis sellise käitumisega võib kaasneda. Ülemäära sõbralik olles võivad aga su enda vajadused tagaplaanile jääda ning vähendada teiste inimeste austust sinu suhtes.

Artiklist leiad näpunäiteid, kuidas end paremini kehtestada.

Enesekehtestamine kui õpitav oskus

Nagu iga teisegi oskuse puhul, võtab ka enesekehtestamise õppimine aega ja koosneb mitmest väiksemast sammust.

  • Võta vastu otsus käituda ennast kehtestavalt, mitte agressiivselt ega passiivselt. Oma hoiaku teadlik muutmine on õpiprotsessis oluline samm.
  • Tuleta meelde mõni hiljutine konflikt, kus sinu vajadusi, soove või tundeid ei arvestatud. Mõtle, kuidas oleksid saanud selle olukorra paremini lahendada ja end kehtestada.
  • Austa teiste inimeste mõtteid ja tundeid ning aktsepteeri, et nende seisukohad võivad sinu omadest erineda.
  • Lähene probleemidele lahenduskeskselt, otsides üheskoos kompromisse, mis arvestavad mõlema poole vajadustega. Püüa näha teist inimest kui koostööpartnerit, mitte vastast.
  • Ütle ausalt, kuidas end tunned, ilma et kedagi süüdistaksid või kellelegi süümepiinu tekitaksid.

  • Jälgi oma kehakeelt: vaata inimesele silma, hinga loomulikult ja ole sirge seljaga, aga samas lõõgastunud. Kasuta parajat hääletooni, ära karju ega sosista.

  • Harjuta kehtestavat suhtlemist kas üksi või koos sõbraga. Pööra tähelepanu väljendusviisile ja sõnakasutusele. Eelista kindlat kõneviisi (nt tahan, mitte tahaksin), räägi minavormis (ma tunnen, ma arvan, mitte sa ütlesid, sa tegid) ja väldi üldistamist. Nii võtad vestluses vastutuse ja saad enda mõtteid täpsemini väljendada.
  • Ära katkesta teist inimest. Harjuta aktiivset kuulamist: keskendu teise tunnete ja mõtete mõistmisele. Sõnastage inimesele tagasi tema seisukoht, mõtted ja tunded, et tema tunneks end mõistetuna.

  • Julgusta vestluskaaslast suhtlema samamoodi ka sinuga. Kui suhtlus ei kulge sujuvalt, õpi kogemusest ja mõtle, mida järgmine kord teisiti teeksid.

Rahu säilitamine raskeloomulise inimesega

Mõnikord võib vestluskaaslane käituda ebaviisakalt – karjuda, kritiseerida või mõnitada –, isegi kui sina oled rahulik ja otsekohene. Selles olukorras võib tunduda lihtne laskuda samale tasemele. Et jääda rahulikuks, kasuta järgmisi võtteid.

  • Hinga rahulikult ja võta vastamiseks aega.
  • Püüa mitte võtta kriitikat südamesse. Pea meeles, et teise inimese käitumine võib tuleneda teguritest, mis ei ole sinuga seotud.
  • Suuna vestlus tagasi algsele teemale ja püüa mõista vestluskaaslase seisukohta.
  • Kui olukord muutub liialt pingeliseks, paku välja vestlus lõpetada ja seda mõnel muul ajal jätkata.
  • Hiljem analüüsi toimunut. Püüa mõelda, kuidas sarnast olukorda tulevikus lahendada.