Kuidas püstitada SMART eesmärke?

Esimene eesmärk on seada eesmärk. Meil kõigil on unistused ja sihid, kuid tihtipeale on need umbmäärased ja muutlikud. Nii on eesmärkideni jõudmine keeruline ning me ei pruugi liikuda soovitud suunas ja kiirusel. Eesmärkide seadmine aitab mõtteid konkreetsemaks vormida ja suurendab tõenäosust, et need saavaks teoks. Lisaks aitab see paremini mõista, mida me tegelikult tahame ja kuidas me võrreldes algseisuga edenenud oleme.

Mida eesmärkide seadmisel meeles pidada?

  • Ära sea liiga palju eesmärke. See võib tekitada killustatuse ja ülekoormatuse tunde. Vähem on rohkem!
  • Pane eesmärk kirja. Kirjutamine aitab eesmärki paremini läbi mõelda, meeles pidada ja näha seda kõrvalseisja pilguga. Eesmärgi võib kirja panna paberile või tahvlile, mille saab asetada kuskile nähtavale kohale, et see püsiks kogu aeg silma all.
  • Jaota peaeesmärk julgelt vahe-eesmärkideks. Vahe-eesmärk aitab tunnetada töö jõukohasust ning hoida motivatsiooni töö käigus. Sel juhul on lihtsam ka tegevuskava üles ehitada.
  • Eesmärgist üksi ei piisa. Selle saavutamiseks tasub sõnastada ka realistlik tegevuskava ehk panna kirja sammud, mida mööda eesmärgini jõuda. Hinda iga natukese aja tagant tegevuskava täitmist ning tee vajaduse korral selles või vahe-eesmärkides kohandusi.

Milline on hästi sõnastatud eesmärk?

  • Konkreetne. Sõnasta eesmärk kindlas kõneviisis ja selgepiiriliselt. „Ma tahan olla oma õpingutes edukas“ on küll sobivas kõneviisis, kuid ei kirjelda, mida edukas tegelikult tähendab. Mõne inimese jaoks võib see olla kõikide ainete läbimine esimesel katsel, teise jaoks on see suurepäraste tulemuste saavutamine igas aines, kolmas peab selle all silmas hoopis õpitava põhjalikku mõistmist. Lisaks võib edukuse mõiste kanda eri ajahetkedel eri tähendusi. Hea eesmärk on sõnastatud ühemõtteliselt ja selgepiiriliselt.
  • Mõõdetav. Hea eesmärgi korral peab olema võimalik hinnata, kas see on täidetud või mitte. Tähtajad ja arvnäitajad suurendavad mõõdetavust: kui näiteks eesmärk on läbida aine hindele A, siis on selle saavutamist lihtne kontrollida. Samas ei pruugi see kriteerium alati sobida. Teisalt, kui eesmärk on näiteks aines omandatut põhjalikult mõista, on mõõtmine juba keerulisem. Siis võib mõõta aega, mis tõenäoliselt kulub õppimisele.
  • Saavutatav. Eesmärgini peab olema võimalik jõuda. Kui inimesel on kalduvus püstitada liiga kõrgelennulisi eesmärke, võib see tekitada ebaõnnestumistunde ning murendada enesekindlust ja motivatsiooni. Liiga lihtsad eesmärgid võivad samuti olla takistuseks, sest siis on motivatsiooni raske hoida ja saavutusega ei kaasne erilist eduelamust. Siiski tasub valida esialgu pigem veidi kergem kui liiga raske eesmärk. Kui ühel semestril on kodutööde esitamine olnud vaevaline ja jäänud pidevalt viimasele minutile, siis võib kõikide tööde esitamine nädal enne tähtaega olla liiga ambitsioonikas. Jõukohane võib aga olla eesmärk esitada viis tööd kolm päeva enne tähtaega ja ülejäänud tööd tähtajaks.
  • Asjakohane. Eesmärk ja selle saavutamine peab olema Sulle oluline ning seotud Sinu tegelike püüdlustega. Iga eesmärgi juures tuleks kontrollida, kas see on kooskõlas Sinu väärtuste ja pikaajaliste eesmärkidega. Oma aja kulutamine ebaolulisele viib tähelepanu peamiselt eemale.
  • Ajaliselt piiritletud. Eesmärgi seadmisel tuleb otsustada ka selle saavutamise aeg. See on abiks tegevuskava koostamisel, võimaldab hoiduda looderdamisest ja aitab ka kontrollida, kas oled oma püüdlustes realistlik.

Näiteks: 2. septembri õhtuks kell 17:00 koostan käesoleva semestri õppeplaani, lähtudes ainekavades toodud tähtaegadest ja nõuetest.

Artikli autor: Koolipsühholoog ja psühholoog-nõustaja Tõnu Jürjen