Mart Saarma

Image

Et tunnustada professor Mart Saarmat väljapaistvate saavutuste eest neuroteadusealases teadus- ja arendustöös ning pikaajalise tulemusliku koostöö eest Tartu Ülikooli teadlastega, on Tartu Ülikool nimetanud ta neuroteaduse audoktoriks.

Mart Saarma on sündinud 29. juunil 1949 Tartus tunnustatud arstide perekonnas. 1972. aastal lõpetas ta Tartu Riikliku Ülikooli bioloogia-geograafiateaduskonna biokeemikuna ja 1975. aastal kaitses samas bioloogiakandidaadi kraadi. 1987. aastal jõudis ta NSVL-i Teaduste Akadeemia molekulaarbioloogia instituudis bioloogiadoktori kraadi eduka kaitsmiseni.

1977. aastal suundus Mart Saarma Tallinna, kus ta sai Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi molekulaarse geneetika osakonna juhatajaks. Alates 1986. aastast töötas ta Tartu Riiklikus Ülikoolis osakoormusega professorina. 1990. aastal valiti ta Helsingi Ülikooli biotehnoloogia instituudi direktoriks ja professoriks. Sellest ajast ongi Helsingi Ülikool olnud tema põhiline tööandja. Alates 2020. aastast on Mart Saarma Helsingi Ülikooli biotehnoloogia instituudi teadusdirektor.

Professor Mart Saarma on mainekas teadlane, kes on pidevalt tegutsenud teaduse eesliinil. Tal on molekulaarse neuroteaduse taust ning viimasel ajal on ta palju uurinud neurotroofsete faktorite bioloogiat ja nende raviotstarbelist rakendamist. Ta on avastanud mitu gliiarakkudest pärineva neurotoofse faktori (GDNF) retseptorit. Tema uurimisrühm oli esimene, kes lahendas GDNF-GFRα1 retseptori kompleksi kristallstruktuuri iseärasused. Ta on arendanud väikemolekulaarseid GDNF-i mimeetikume, mis suudavad kaitsta närvirakke. Tema osalusel on avastatud aju dopamiini neurotroofne faktor CDNF, mis moodustab koos homoloogse valgu MANF-iga (keskaju astrotsüütidest pärinev neurotroofne faktor) uue evolutsiooniliselt konserveerunud neurotroofsete faktorite perekonna.

Mart Saarma uurimistöödele on Google Scholari andmetel viidatud 28 802 korda ja tema h-indeks on 79. Ta on olnud aktiivne uurimistulemuste praktilisel rakendamisel biotehnoloogia- ja farmaatsiatööstuses ning tal on hulk patente ja patendiperekondi, aga ka mitu uurimis- ja litsentsilepingut rahvusvaheliste farmaatsia- ning biotehnoloogiaettevõtetega. Ta on olnud või on praegu mitme riikliku ja rahvusvahelise institutsiooni teadusliku nõukogu liige või esimees: Euroopa Teadusnõukogu asepresident, Eesti Teadus- ja Arendusnõukogu liige, Heidelbergi Neuroteaduse Keskuse nõuandva kogu esimees ja Euroopa Liidu inimaju projekti liige. Lisaks on ta Eesti Teaduste Akadeemia, Soome Tehnikateaduste Akadeemia ja Academia Europaea liige ning Soome Teaduste Akadeemia ja Rootsi Kuningliku Teaduste Akadeemia välisliige. Teda on tunnustatud Eesti Vabariigi Valgetähe II klassi teenetemärgi, Soome Valge Roosi Rüütelkonna I järgu teenetemärgi ja Soome Lõvi Rüütelkonna komandöriristiga.

Professor Saarma tegevuses on erilisel kohal olnud koostöö Tartu Ülikooliga. Ta on korduvalt pidanud loenguid Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonnas ning andnud suure panuse Tartu Ülikooli genoomika ja siirdemeditsiini tippkeskuse rahvusvahelise teadusliku nõuandva kogu esimehena. Olulisel kohal on Tartu Ülikooli keemia instituudiga, eelkõige professor Mati Karelsoni ja professor Jaanus Harroga tehtud koostöö, mille keskmes on uute GDNF-i mimeetikumide arendamine ja uurimine. Võib julgelt väita, et ilma Mart Saarma aastatepikkuse tegevuseta koostööpartnerina, koolitajana, nõuandjana ja meie teadlaste eestkõnelejana ei oleks Tartu Ülikool praegu Euroopas sedavõrd tuntud ja kõrgelt tunnustatud genoomika ja personaalse meditsiini keskus.