Martti Antero Koskenniemi

Et tunnustada professor Martti Antero Koskenniemit silmapaistvate saavutuste eest õigusteaduses ja pikaajalise eduka koostöö eest Tartu Ülikooli õigusteaduskonnaga uue põlvkonna õigusteadlaste kujundamisel, on Tartu Ülikool nimetanud ta audoktoriks õigusteaduse alal. 

Martti Antero Koskenniemi on sündinud 18. märtsil 1953 Soomes Turu linnas. Seal sai ta ka oma õigushariduse, omandades Turu Ülikoolis 1977. aastal bakalaureuse- ja 1982. aastal magistrikraadi. Aasta hiljem sai ta ka Oxfordi Ülikooli diplomi õigusteaduse alal ja aastal 1989 kaitses Turu Ülikoolis doktorikraadi.  

Aastatel 1978–1994 töötas Koskenniemi rahvusvahelise õiguse eksperdina Soome Välisministeeriumis, sealjuures aastatel 1989–1991 Soome alalises esinduses ÜRO juures New Yorgis. Soome Välisministeeriumi rahvusvahelise õiguse osakonna tegevdirektorina aastatel 1991–1994 pidas ta läbirääkimisi ka Eesti Välisministeeriumiga. ÜRO struktuuris on ta olnud aktiivne hiljemgi, näiteks sealse rahvusvahelise õiguse komisjoni liikmena aastail 2002–2006. 

Aastal 1994 valiti Martti Antero Koskenniemi Helsingi Ülikooli rahvusvahelise õiguse professoriks. Ta asutas sealses õigusteaduskonnas Erik Castréni rahvusvahelise õiguse ja inimõiguste instituudi ning oli selle esimene direktor. Erik Castréni instituudis on rahvusvahelist õigust õppinud ka eestlased. Koskenniemi on olnud kahel korral valitud Soome Akadeemia professoriks ja aastal 2021 sai temast Helsingi Ülikooli emeriitprofessor. 

Martti Antero Koskenniemit on tihti peetud oma põlvkonna tunnustatuimaks rahvusvahelise õiguse teadlaseks kogu maailmas. Ta on selles õigusharus üks enim viidatud teadlasi ja üle maailma nõutud esineja, kes on õpetanud rahvusvahelist õigust, selle teooriat ja ajalugu Helsingi kõrval ka Austraalia, Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikide juhtivates ülikoolides. Juba tema 1989. aastal ilmunud teos „From Apology to Utopia: The Structure of International Legal Argument“ pälvis üleilmse tuntuse, kuna ta juhatas selles nägema rahvusvahelist õigust vähem deterministlikult, kui see oli senises Euroopa õigusmõtlemise ajaloos tavaks olnud. 

Koskenniemi on olnud üks põhilisi teadlasi, kes on pannud aluse historiograafilisele pöördele rahvusvahelise õiguse uurimises. Tema monograafiad „The Gentle Civilizer of Nations. The Rise and Fall of International Law 1870–1960“ (2001) ja „To the Uttermost Parts of the Earth. Legal Imagination and International Power 1300–1870“ (2021) on märkimisväärselt mõjutanud ning mõjutavad ka tulevikus arusaamist rahvusvahelise õiguse ajaloost ja laiemalt mõtteloost. 

Martti Antero Koskenniemi side Eesti ja Tartu Ülikooliga ulatub kaudselt juba tema ülikooliaastatesse Turus. Nimelt oli tollal üks tema lähedasi sõpru Juhan Kristjan Talve, kes oli samuti õppinud juurat ning tegutses publitsisti ja poliitilise aktivistina Eesti iseseisvuse taastamise nimel. Juhan Kristjan Talve isa Ilmar Talve oli Turu Ülikooli etnoloogiaprofessor ja ühtlasi Tartu Ülikooli vilistlane (1942). 

Helsingi Ülikooli rahvusvahelise õiguse professorina on Martti Antero Koskenniemi aidanud heatahtlikult kaasa Tartu Ülikooli rahvusvahelise õiguse teadlaste karjäärile, kutsudes neid kaasa rahvusvahelistesse võrgustikesse ja innustades muu hulgas uurima rahvusvahelise õiguse ajalugu, millega tegelemisel on Tartu Ülikooliski auväärsed traditsioonid juba 19. sajandist. Aastal 2011 esines ta Tallinnas Euroopa Rahvusvahelise Õiguse Ühingu uurimisfoorumil, aidates kaasa Tartu Ülikooli õigusteaduskonna korraldatud ürituse edukusele.  

Oma üleilmse karjääriga rahvusvahelise õiguse alal on Koskenniemi tõestanud, et ka väikeriigist on võimalik tõusta oma valdkonna absoluutsesse tippu. Sellisena on tema saavutused inspireerivad Eestiski, kus tema mõju rahvusvahelise õiguse kui teadusharu arengule on viimasel paaril aastakümnel olnud hästi tuntav.