Mihkel Zilmer pälvis teaduse elutööpreemia
Vabariigi Valitsus kinnitas teaduspreemiate tänavused laureaadid. Elutööpreemia pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest pälvisid Tartu Ülikooli meditsiinilise biokeemia professor Mihkel Zilmer ja keeleteadlane Asta Õim. Aastapreemia said Tartu Ülikooli teadlased neljas kategoorias.
Mihkel Zilmer on mitmekülgne meditsiinilise biokeemia ja neuroteaduste ekspert ning tunnustatud toitumisspetsialist. Ta on kliinilise ja alusteaduse ühendaja ning siirdemeditsiini eestvedaja, kes on toonud molekulaarse vaate kliinilistesse erialadesse kardioloogiast pediaatria ja psühhiaatriani ning õpetanud mitut põlvkonda uusi arstiteadlasi. Mihkel Zilmeri koostööoskuse, sõnaseadmise selguse ja innustava tegutsemise tulemusel on saadud arvukalt patente, kirjutatud häid õpikuid ja loodud kogu ühiskonda kõnetavaid sõnumeid.
Asta Õim on keeleteadlane ja rahvusliku kujundkõne uurija. Ta on pühendunult ja süsteemselt analüüsinud eesti keele sõna- ja väljendivara ning koostanud arvukalt sõnaraamatuid.
Aastapreemia (20 000 eurot) viimase nelja aasta jooksul valminud ja avaldatud parima teadustöö eest pälvisid viis Tartu Ülikooli teadlast.
Täppisteadused
Täppisteadustes said preemia Tartu Ülikooli teoreetilise füüsika kaasprofessor Tomi Sebastian Koivisto ja Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi teadur Luca Marzola tööde tsükli „Füüsika metageomeetriline alus“ eest.
Laureaadid püüdlevad gravitatsiooni kui looduse ühe sügavaima saladuse kooskõlalise kirjelduse poole. Teooriaid tuletavad nad süstemaatiliselt elementaarsetest aksioomidest. Selline minimalistlik lähenemine on loonud hea aluse eri teooriate võrdlemiseks, tavamaailma füüsikaliste nähtuste peegeldamiseks, seni käsitletamatute olukordade kirjeldamiseks ja vajalike vaatluste kavandamiseks.
Arstiteadused
Arstiteaduste preemia pälvisid Tartu Ülikooli meditsiinilise mikrobioloogia professor Irja Lutsar ja Tartu Ülikooli Kliinikumi laste intensiivravi ja farmakoteraapia professor Tuuli Metsvaht tööde tsükli „Vastsündinute sepsise interdistsiplinaarne käsitlus“ eest.
Lutsar ja Metsvaht käsitlevad igakülgselt vastsündinu sepsise kujunemist, ennetamist ja ravi. Nad on välja töötanud antibakteriaalsete ravimite optimaalse annuse vastsündinute ja väikelaste raskete nakkushaiguste ravimiseks. Kliinilistes tingimustes kontrollitud ravijuhendite abil saab nüüd pakkuda tõenduspõhist efektiivset ravi, päästa hulga vastalanud elusid ja vältida või leevendada läbipõetud nakkuste tagajärgi.
Geo- ja bioteadused
Geo- ja bioteaduste alal premeeriti loomaökoloogia kaasprofessorit Tuul Seppa tööde tsükli „Inimtekkelised keskkonnamuutused ja vabalt elavate loomade tervis“ eest.
Sepp analüüsib, mil viisil saab hinnata tsivilisatsiooni ja keskkonnamuutuste mõju metsloomadele ja kaladele ning kuidas parandada selle teadmise kaudu meie elukvaliteeti. Loomade vähihaiguste analüüs aitab kaasa ka inimeste tervise tagamisele. Muutused vabalt elavate liikide käitumises ning loomade tervise ja heaolu uued mõõdikud lasevad prognoosida populatsioonide saatust ja vajaduse korral reageerida.
Humanitaarteadused
Humanitaarteadustes pälvis tunnustuse Eesti ajaloo kaasprofessor Enn Küng tööde tsükliga „Tallinna ja Stockholmi keskvõimude poliitilised, sõjalised, õiguslikud ning majanduslikud suhted 16. sajandi teisest poolest kuni 17. sajandi alguseni“.
Küng vaatleb ajalugu tervikliku süsteemina alates poliitilistest oludest ja sõjandusest kuni õiguskorralduse ja kommunikatsioonini. Keskmes on vanadele vabadustele tugineva hansalinna ja moodsa militaarriigi huvide lahknemine. Töö annab aimu sellest, kui keerukas osa oli vaidluses keskvõimuga verbaalsetel nüanssidel. Uue materjali asetamine laiemasse konteksti paigutab omaaegse Ida-Baltikumi kindlalt Euroopa varauusaja majanduskaardile.
Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas õnnitles preemiate saajaid ja tänas neid Eesti teadusesse antud panuse eest. „Nende tööpõld on olnud teadusest veelgi laiem – kogu ühiskond. Elutööpreemiate laureaadid Asta Õim ja Mihkel Zilmer on kahtlemata muutnud mitte ainult Eesti teadust, vaid mõjutanud ka paljude Eesti inimeste elusid. Sügav kummardus teie ees.“
Riigi teaduspreemiate komisjoni esimees, Eesti teaduse akadeemia president Tarmo Soomere sõnul on selle aasta riigi teaduspreemiate nominentide tase meeldivalt ja üllatavalt ühtlaselt kõrge. „Pea kõigi valdkondade tööde tsüklitega aidati kaasa inimeste tervise säilitamisele või käsitleti ühiskonda sügavalt puudutavaid aspekte. Tipptasemel süvenemine riigi, ühiskonna ja inimeste jaoks olulistesse teemadesse on iseloomulik küpsele ja enesekindlale teaduskogukonnale.“
Preemiad antakse pidulikult üle vabariigi aastapäeva tähistamise ajal.
Loe riigi teaduspreemiate 2023. aasta laureaatide lühitutvustusi.
Teised tänavused aastapreemiate laureaadid on
- Tuuli Käämbre (keemia ja molekulaarbioloogia, tööde tsükkel „Keemilise sideme energia tootmisest ja ülekande regulatsioonist mitokondrites patoloogiate korral“);
- Vitali Sõritski (tehnikateadused, tööde tsükkel „Molekulaarselt jäljendatud polümeerid: kaasaegsed biomimeetilised sensormaterjalid meditsiiniliseks diagnostikaks ja keskkonnaseireks“);
- Veiko Uri (põllumajandusteadused, tööde tsükkel „Süsinikuringe majandatavates Eesti metsaökosüsteemides“);
- Mall Leinsalu (kollektiivi juht), Rainer Reile ja Aleksei Baburin (sotsiaalteadused, tööde tsükkel „Ühiskondlike muutuste ja kriiside mõju tervisele ja tervise ebavõrdsusele“).
