Autor:
Andres Tennus

Mis on valgus? Georg Friedrich Parroti füüsikakabinet

Tartu Ülikooli muuseumis saab alates 27. jaanuarist näha uut püsinäitust „Mis on valgus? Professor Georg Friedrich Parroti füüsikakabinet“. Ajaloolist pärandit ja tänapäevaseid füüsikateadmisi ühendavas teemaruumis võetakse luubi alla optika ehk valgusõpetus. 

Näitus on külastajatele avatud alates 27. jaanuarist 2023. Avastamisrõõmu jagub nii suurele kui ka väiksele teadushuvilisele.
 

Stiilsed kakssada aastat vanad teadusriistad

Optika põhitõed – valguse murdumine ja peegeldumine – pandi paika juba 17. sajandil. Valguse olemuse üle käis professor Parroti ajal 19. sajandi algul küll suur vaidlus, kuid see ei seganud edusamme optikatööstuses. Hakati valmistama täiesti uuel tasemel optikariistu, näiteks akromaatilisi mikroskoope, teleskoope ja sekstante. Parrot oli kõigi uuendustega hästi kursis ja tellis Tartu ülikooli füüsikalaborisse teadusriistu parimatelt meistritelt. Tema füüsikakabinetti kuulunud teadusinventar on Tartu Ülikooli muuseumi kollektsiooni väärtuslikemaid osi. Näitusel näeb külastaja neid stiilseid ja ainulaadseid kakssada aastat vanu teadusriistu täies eheduses.

Kiirteoptikale käed külge

Paljud optikanähtuste esitlemise vahendid on põhimõtteliselt ikka samasugused nagu 19. sajandi algul, tänu millele saab Parroti füüsikakabineti näitusel iga külastaja ise katsetada ajalooliste demoriistade koopiaid, nagu camera obscura, camera lucida ja anamorfoosid. Samuti tutvustatakse seda, kuidas rakendada optikat eri tüüpi teleskoopides ja valguspiltide projitseerimisel. Näitusel saab vastused küsimustele, kuidas me valguse abil maailma tajume, kuidas värvid tekivad ja segunevad ning kuidas kiirteoptika üldiselt töötab. 

Parroti füüsikakabinetis näidatakse, kuidas loodusseaduste tundmine meie elu paremaks ja põnevamaks teeb ning tutvustatakse optikat kui olulist füüsika valdkonda atraktiivsel ja mängulisel viisil. Kabinetis saab uurida ja avastada mõne loodusnähtuse põhjuslikke seoseid ja inimteadmiste kogunemist sajandite jooksul.

Näituse valmimisel on rakendatud kogemusi, mille TÜ muuseumi töötajad omandasid Erasmus+ projekti „Muuseumitöötajate õpiränne muuseumihariduse arendamiseks ja avardamiseks teadusmuuseumis“ (projekt nr 2020-1-EE01-KA104-077728) raames käidud õppereisidel Rootsi ja Hollandi teadusmuuseumitesse 2022. aastal. Lähtutud ajaloolise ja moodsa ühendamise printsiibist – näiteks lahendustest, kus ajaloolised teadusinstrumendid on eksponeeritud koos koopiatega, mida saab rakendada käed-külge õppevahenditena nagu Teylersi muuseumis ning võetud eeskujuks Stockholmi Tehnikamuuseumis nähtud optika-alaseid eksponaate. Näitus on valminud Kultuurkapitali ja Eesti Teadusagentuuri toel.

Näituse meeskond

Kuraatorid: Lea Leppik, Kärt Soieva 

Kunstnik: Mari Kurismaa 

Graafiline kujundaja: Mari Kaljuste 

Projektijuht: Ken Ird 

Meister ja projektijuht: Tanel Nõmmik 

Konsultandid: Jaak Jaaniste, Jaak Kikas 

Toimkond: Anne Arus, Karoliina Kalda, Madis Kasemaa, Ele Loonde, Külli Lupkin, Netty Muld, Kristiina Ribelus, Maris Tuuling 

Keeletoimetaja: Sirje Toomla 

Tõlkija: tõlkebüroo Scriba 

Video: Tartu Ülikooli visuaalmeedia talitus

Trükitööd: reklaamibüroo Salibar 

Valgus: Heiki Taal 

Inventar: Akka Disain, Ingemar Maasikmäe (Restaureerimiskeskus), reklaamibüroo Salibar 

Museaalid ja materjal: Tartu Ülikooli muuseum, Tartu Ülikooli füüsika instituut, Tartu Ülikooli raamatukogu, Rahvusarhiiv, Läti riiklik ajalooarhiiv, Epi Tohvri „Georges Frédéric Parrot. Tartu Keiserliku Ülikooli esimene rektor“ (Tartu, 2019); „XIX sajandi alguse füüsikariistu Tartu Ülikooli ajaloo muuseumis“, koostaja Erna Kõiv (Tartu, 1989) 

Täname: Paul Erik Olli (Teadusbuss), Andres Tennus, Maarja Roosi 

Toetajad: Eesti Kultuurkapital, Eesti Teadusagentuur 

Ligipääsetavus

Liikumine 

  • Näitus asub Tartu Ülikooli muuseumi seitsmendal korrusel, kuhu pääseb liftiga. 

  • Näitusesaalis on piisavalt ruumi, et ratastooliga manööverdada. 

  • Puhkamiseks on näitusesaali paigutatud mitu seljatoega tooli, millel on võimalik istuda. 

Valgus ja heli 

  • Ruumi tuleb piisavalt valgust nii lae- kui ka vitriinide sisevalgustitest. Päevasel ajal on ruumis ka rohkelt loomulikku valgust. Soovi korral on võimalik paluda külastusjuhil ruumi valgust lisada. 

  • Näitusetekstid on valges kirjas tumedal taustal või tumedas kirjas heledal taustal ja hästi loetavad. 

  • Ruumis puudub helitaust. 

 

Tutvu kogu maja ligipääsetavust puudutava infoga siin

Vanuseaste: III ja IV kooliaste

Toimumiskoht: Tartu Ülikooli muuseum (ajalooline Parroti kabinet ja õpilabor)

Haridusprogrammis käsitletakse erinevaid lihtsamaid optilisi süsteeme. Uurime, milline on valguse käik erinevates optilistes elementides ja konstrueerime nende abil silma ja teleskoobi mudeli. Õpilased saavad oma kätega katsetada, kuidas töötavad prillid. Programmi osana uurime Parroti kabinetis, kuidas on meie teadmised valgusest arenenud.

Märksõnad: Valgus, värvid, läätsed, peeglid, teleskoop, füüsika

Kestus: 60-90 min

Hind: 6 € õpilase kohta

Õpitulemused

Haridusprogrammi läbinud õpilane:

·      selgitab, millega tegeleb optika;

·      kirjeldab lihtsamaid optilisi süsteeme;

·      oskab läätsedest kokku panna lihtsaima teleskoopi;

·      saab aru, kuidas töötavad prillid;

mõistab, kust tuleb vikerkaar.

Seos õppekavaga:

Haridusprogramm toetab riikliku põhikooli füüsika ainekava teemat „Valgusõpetus“ ja gümnaasiumi „Optika“ teemat. Haridusprogramm arendab arusaama füüsika ja tehnoloogia seostest ning seda, kuidas kasutada probleemide lahendamisel füüsikateadmisi.

Üldpädevustest arendab haridusprogramm suhtlus-, matemaatika ja loodusteaduste pädevust.

Läbiviija: Kärt Soieva

üritus Tartus - Loodusloovusfestival

Linnupesade sari: Tartu linnakirjanik Maarja Pärtna ja ning duo Carlotta Põdra ja Veljo Runnel

Mäng botaanikaaias

Botaanikaaias saab osaleda Loodusloovusfestivali otsimismängus

Hourglass

Millised on kuuenda väljasuremislaine tahud?