JÄRELVAADATAV: Molekulaarse  biomeditsiini  professor Reet Kurg räägib inauguratsiooniloengul biomeditsiini võimalustest vähi avastamisel

17. veebruaril kell 16.15 peab molekulaarse biomeditsiini professor Reet Kurg Tartu Ülikooli muuseumi valges saalis inauguratsiooniloengu „Biomeditsiini võimalused ja väljakutsed vähi varajasel avastamisel“.

Elukvaliteedi üldise paranemise ja rahvastiku vananemisega on nii Eestis kui ka mujal maailmas kaasnenud suurem haigestumine vähki. Kasvajad on oma olemuselt erinevad ja seetõttu suureneb pidevalt vajadus täpselt suunatud diagnostika ja ravimite järele. Diagnostika ja uute bioloogiliste ravimite atraktiivseks märklauaks on kasvajaspetsiifilised valgud, mida normaalsetes kudedes ei esine.

Reet Kurg rääkis, et üks selliste valkude näiteid on vähi-testise antigeenid, mis on vajalikud sugurakkude normaalseks arenguks, kuid mida on leitud ka paljudes pahaloomulistes kasvajates. „Nende antigeenide funktsioon ei ole täpselt teada, kuid arvatakse, et kasvaja teket ja levikut organismis võib põhjustada nende ebatavaline aktiveerumine,“ sõnas Kurg.

Loengus käsitleb ta täpsemalt uute vähi biomarkerite otsinguid, mille eesmärk on melanoomi varane avastamine. Juttu tuleb ka sellest, kuidas teadlased uurivad kasvajaspetsiifilisi valke, et saaks välja töötada potentsiaalseid ravimeid.

Reet Kurg on lõpetanud 1988. aastal Tartu Ülikooli bioorgaanilise keemia erialal ja kaitsnud doktoritöö 2000. aastal molekulaarbioloogia erialal. Oma väitekirjas käsitles ta veise papilloomiviiruse paljunemise molekulaarseid mehhanisme ja selleks vajalike valkude biokeemilisi omadusi. Aastatel 1997–1998 täiendas ta ennast USA-s Baylori Meditsiinikolledžis ja 2015. aastal Stockholmi Ülikoolis. Ta on töötanud teadurina Eesti Biokeskuses ja vanemteadurina Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudis, alates 2013. aastast on ta uurimisrühma juht. Teadustöös uurib Reet Kurg vähi-testise antigeenide hulka kuuluvate MAGEA perekonna valkude funktsioone.