JÄRELVAADATAV: Professor Alar Rosentau räägib inauguratsiooniloengul Läänemere veetaseme ja rannavööndi muutustest

15. veebruaril kell 16.15 peab rakendusgeoloogia professor Alar Rosentau Tartu Ülikooli muuseumi valges saalis inauguratsiooniloengu „Meretaseme ja rannavööndi muutused Läänemere idaosas“.

Mereveetase ja sellega koos ka rannavöönd on Läänemere nõo idaosas teinud pärastjääajal läbi suuri muutusi, millega on kaasas käinud ka esiajaloolise asustuse nihkumine kord mere, kord maismaa poole. Nende muutuste taga on Skandinaavia mandriliustiku sulamine ja sellest tingitud maatõus ning maailmamere taseme muutused.

Vaatamata seni jätkuvale maatõusule on meie esiajaloos olnud ka perioode, kus mereveetase on olnud praegusest madalam, nii et osa meie esiajaloolistest maastikest ja võib-olla ka kultuuripärandist on nüüdseks jäänud merepõhja. Setetesse talletunud info võimaldab neid muutusi uurida, et selgitada välja seoseid kliimasündmuste, jääkilpide sulamise ja mereveetaseme tõusu vahel, selgitas Alar Rosentau.

Tema sõnul on Läänemere nõo eri piirkondadest nüüdseks olemas üle tuhande setete vanusemäärangu, mis võimaldavad analüüsida meretaseme muutuste ajalis-ruumilisi mustreid ligi 12 000 aasta pikkusel ajajärgul. Loengus tuleb juttu meretaseme muutuste mustritest Läänemere eri piirkondades ja seostest esiajaloolise asustusega nõo idaosas. Kuulajatega koos võetakse ette mõtteline jalutuskäik möödanikku, alustades muinasmaastike ja varajase asustusega Pärnu ümbruses, Narva-Lauga klindilahes, Hiiumaal ja Tallinnas Vabaduse väljakul ning jõudes pronksi- ja viikingiaegsele Saaremaale.

Alar Rosentau on lõpetanud Tartu Ülikooli 1998. aastal geoloogia erialal. 2006. aastal kaitses ta Tartu Ülikoolis doktoritöö „Jääpaisjärvede areng Eestis“. Ta on Rootsi Instituudi stipendiaadina täiendanud end Stockholmi Ülikoolis kvaternaari setete uuringute alal ning teinud külalisteadurina mere- ja rannikugeoloogilist uurimistööd Warnemündes Leibnizi Läänemere Uurimise Instituudis.

Geoloogia ja arheoloogia erialasid siduvate uuringute raames on Alar Rosentau töötanud teadurina ajaloo ja arheoloogia instituudis ning ökoloogia ja maateaduste instituudis. Samuti on ta olnud ökoloogia ja maateaduste instituudi vanemteadur ja kaasprofessor. Alates 1. veebruarist 2021 on ta rakendusgeoloogia professor. Oma uurimistöös keskendub Alar Rosentau kvaternaari setete ja pinnavormide uuringutele, mis aitavad mõista mereveetaseme ja rannavööndi pikaajalisi muutusi Läänemeres ning lahendada sellega seonduvaid rakendusgeoloogilisi probleeme

Loengut saab järelvaadata ka videoportaali UTTV vahendusel. Rohkem infot inauguratsiooniloengute kohta on ülikooli veebilehel.

Järgime üritusel riiklikke korraldusi ja kontrollime osalejate nakkusohutust. Palume loengul osalejatel koos isikut tõendava dokumendiga kaasa võtta tervisetõend vaktsineerimiskuuri läbimise või Covid-19 läbipõdemise kohta. Kohustuslik on kanda maski.

Pildil Tartu Ülikooli rakendusgeoloogia professor Alar Rosentau. Foto Peeter Paaver

Kunstniku kujutis kosmoseteleskoobist Ariel teel Lagrange'i punkti 2. 

Linnutee galaktikas tekib igal aastal vähemalt üks uus eksoplaneet

ATH-d illustreeriv pilt

Aktiivsus- ja tähelepanuhäire suur geneetiline risk viitab võimalikele kaasuvatele haigustele

Maive Rute Tartu Ülikoolis

Euroopa Komisjoni esindajate külaskäigul arutleti teaduse rahastamise ja teadusmahuka ettevõtluse toetamise üle