Rektor Kõpu juubelimedal jõudis aastakümnete järel Tartu Ülikooli

1954. aastal tähistati Eesti pagulaskonnas Rootsis Tartu Ülikooli kauaaegse rektori ja luteri kiriku piiskopi Johan Kõpu 80. juubelisünnipäeva. Selleks puhuks löödi Stockholmis asuvas Rootsi kuninglikus rahapajas tema auks juubelimedalid, millest üks jõudis nüüd ülikooli.

1874. aastal sündinud Johan Kõpp oli alates eestikeelse ülikooli tegevuse algusest 1919. aastal tihedalt seotud selle kujundamisega Eesti ülikooliks. Tartu Ülikooli juhtimisega oli ta seotud valdava osa Eesti omariikluse esimestest aastakümnetest ja rektoriametis töötas aastatel 1928–1937. Teise maailmasõja ajal põgenes Kõpp üle mere Rootsi.

1954. aastal tuli Rootsis kokku Kõpu juubeli korraldamise toimkond, mille eesotsas oli Kõpu eakaaslane ja sõber, endine Tartu Ülikooli meditsiiniprofessor ja arstiteaduskonna dekaan Aadu Lüüs. Juubeli puhul otsustati välja anda pronksist medal.

Lüüsi sõnul vermiti endise rektori auks medal meenutusena sellest, mida Eesti rahvas eesotsas Tartu Ülikooliga oli suutnud iseseisvusaastate kestel Eesti ühiskonnas korda saata. Ta lisas, et „see raha julgustagu kui sümbol iseseisvast Eestist meie noori ja meenutagu neile ülesandeid, mis neid kord ootavad vabastatud kodumaal“¹.

Medaleid löödi kokku 200. Neist 180 jagati ettetellimise alusel eesti pagulaskonnas (mõnigi neist on nüüdseks jõudnud mõnda Eesti mäluasutusse), 20 medalit saadeti mündikabinettidele üle maailma.

Seejuures ei unustatud ka Eestit ja teisi raudse eesriide taha jäänud riike. Juhised medali üleandmiseks nende riikide mäluasutustele või mündikabinettidele olid konkreetsed: „Need rahad tulevad üle anda määratud asutustele siis, kui Eesti, Läti, Leedu ja Poola riigid on vabanenud kommunistlikust ikkest ja need rahvad võivad jälle ise ennast valitseda ja oma saatust määrata.“² Seniks anti need hoiule Johan Kõpu enda kätte.

Nüüdseks on Kõpu esinduslik arhiiv jõudnud Eestisse ja asub Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku arhiivis. Seal on ka neli juubelimedalit, millest ühel on medalitoimkonna juhi Aadu Lüüsi allkiri.

15. novembril tähistati ülikooli muuseumis toimunud konverentsiga rektor Johan Kõpu 150. sünniaastapäeva. Konverentsil andis Kõpu ametijärglane luteri kirikus peapiiskop Urmas Viilma juubelimedali üle Tartu Ülikoolile, et kinnitada meie vabadust ja iseseisvust ning pidada meeles Johan Kõpu rolli ülikooli rektorina.

Laiusel vaimulikuametit pidanud Johan Kõpp sai juba tsaariaja lõpus tegeliku usuteaduse professoriks ja oli alates 1919. aastast usuteaduskonna dekaan. Ajastule omaselt oli ta ühiskondlikult väga aktiivne ning kuulus arvukate seltside ja ühingute liikmeskonda. Ta oli ka Eesti Üliõpilaste Seltsi liige, 1934. aastast auvilistlane.

1923. aastal sai Kõpust ülikooli (esialgu ainus) prorektor ja 1925. aastast üliõpilasasjade prorektor. 1928. aasta detsembris valiti ta Henrik Koppeli järel eestikeelse Tartu Ülikooli teiseks rektoriks. Selles ametis jätkas Kõpp ka 1931. ja 1934. aastal toimunud rektorivalimiste järel.

1939. aastal valiti Kõpp luteri kiriku piiskopiks. 1944. aastal põgenes ta nõukogude repressioonide hirmus läände ja juhtis rohkem kui 60 kogudusest koosneva üleilmse luteri pagulaskiriku ülesehitamist ja tegevust. Ta suri 95 aasta vanusena 1970. aastal Rootsis.

Artikkel ilmus algselt ajakirjas Universitas Tartuensis.