Rektor Toomas Asser: probleemidega tegelemiseks on vaja tarku inimesi ning sünteesimise ja pika vaate nägemise oskust
Tartu Ülikooli rektor professor Toomas Asseri kõne akadeemilise aasta avaaktusel 2. septembril 2024.
Toomas Asser:
Armsad üliõpilased, head kolleegid!
Head uue akadeemilise aasta algust kogu ülikooliperele!
Täna alustab Tartu Ülikooli bakalaureuseõppes oma ülikooliteed 2075 esmakursuslast. Tere tulemast Tartu Ülikooli! Soovin teile sujuvat sisseelamist – alustage ülikooliga tutvumist näiteks sellest, et käite juba tänase ürituse järel ka peahoonest läbi.
Kõigil õppeastmetel kokku õpib meil enam kui 15 000 üliõpilast. Hoogsat ja sisukat õpingute jätku teile kõigile! Teie valik jätkata oma teekonda ülikoolis tähendab, et tahate vaadata, mis toimub sügavamal igapäevase infovoo pinnavirvendusest, kus domineerivad teemad pole sugugi mitte maailma kõige tähtsamad. Ülikoolis saate võimaluse õppida, millistel probleemidel on tõeliselt kaalu, millele on vaja päriselt tähelepanu pöörata ja mille pärast muret tunda. Lihtsate lahenduste asemel on nende probleemidega tegelemiseks vaja tarka lähenemist, tarku inimesi, pika vaate nägemise ja sünteesimise oskust.
Lisaks sügavamatele teadmistele saate ülikoolis võimaluse arutleda tuhandel eri teemal kaasüliõpilaste ja õppejõududega, õpite mõistma mitmesuguseid vaateid ja ebamugavaid tõdesid. Teie soov minna pinnakihtidest edasi annab Eestile lootust, et meid ei oota ees põuast läbi kuivanud ja lõhestunud tulevikupõld, kus siblivad sihitult ringi varblased, kel pole lühikesest säutsust sügavamaid mõtted.
Head bakalaureuseõppe üliõpilased! Võtke ülikooliõpinguid kui maratoni, mitte sprintides bussi peale jooksmist. Kolme ülikooliaasta jooksul õpite küll vaatama maailma avaralt ja mitmekülgselt, kuid magistriõppes jõuate oma eriala süvakäsitlusteni, omandate oskuse käia muutustega kaasas, neid ise juhtida ning olla asjatundlik ka sellises maailmas, mida me täna siin ei oska veel ettegi näha. Loodetavasti oskate viia ka Eesti riiki heitlikes oludes edasi nii, et ainus väljapääs ei tundu mitte kärpimine, vaid uue väärtuse loomine.
Eesti taasiseseisvumise aastapäeval püüti sõnastada asju, mille pärast on Eestis hea elada. Tõesti –pole paremat paika kui Eestimaa. Ükskõik, millisesse ilmakaarde vaatate, leiate eest sellist viletsust, kurjust, rumalust või ka looduskatastroofe, millest meie siin maailma tipus oleme pääsenud. Kuid peame mõistma, et heal elul on oma hind. Kõik head asjad, mida võtame justkui iseenesestmõistetavana – olgu selleks meie väga hea ja tasuta haridus, solidaarne tervishoiusüsteem, turvalisus või ka loodushoid – maksame kinni ikka meie ise, selle riigi kodanikud. Ka ülikoolihariduse puhul ei ole enam võimalik mööda hiilida kokkuleppest, kes katab kõrghariduse tegelikud kulud: kas kogu ühiskond ühisvastutust kandes või õppija ja riik vastutust jagades. Julgustan ka sel aastal kõiki üliõpilasi seisma oma õiguste eest, et tagada nii kõrghariduse kvaliteedi hoidmiseks vajalik rahastus kui ka õpingutele pühendumist võimaldavad sotsiaalsed toetused. Seejuures tuleb aga kokku leppida, milliste rahakottide vahel kulud jagatakse.
Hea ülikoolipere! Ma usun, et teid innustab ülikooliseinte vahel tegutsema soov elada ilusas, turvalises ja lootusrikkas maailmas. Sellise maailma üks oluline osa on kahtlemata jagatud väärtusruum: see, mida me ise tähtsaks peame, ja see, kuidas me aktsepteerime teiste inimeste jaoks olulisi väärtuseid. Võime väärtustest rääkida ka moe pärast, kuid meile tõeliselt olulise tunneme ära siis, kui midagi meid päriselt raputab, paneb kaasa mõtlema ja rääkima ning tekitab soovi teha ise midagi ära, et asjad muutuksid paremaks. Tänavu suvel nägime, kui tähtis on Tartu Ülikooli töötajate, üliõpilaste, aga ka vilistlaste jaoks see, et ülikool oleks turvaline ja tänapäevaseid väärtusi kandev koht, kus õppida ja töötada. Olen siiralt tänulik selle üle, kui palju kogunes kaasamõtlejaid, konstruktiivset kriitikat ja sisukaid ettepanekuid. Möödunud reedel leppisime ülikooli senatis kokku ka järgmised sammud võrdse kohtlemise paremaks tagamiseks. Olen saanud kinnitust, et peame oluliseks samu väärtuseid. Selle ühise väärtusruumi hoidmiseks ja tugevdamiseks kutsun aga teid kõiki üles ebaõiglust ja ebavõrdsust ära tundma ja märkama ning sellele reageerima. Ma palun, et ebavõrdse kohtlemise puhul ei pööraks ükski ülikoolipere liige pead ära ega prooviks probleeme pisendada. Iga inimene peab tundma, et tal on Tartu Ülikoolis hea olla.
Hea tava kohaselt tutvustan teile nüüd ka oma meeskonda. Ülikooli rektoraati kuuluvad
- teadusprorektor professor Mari Moora,
- õppeprorektor Aune Valk,
- arendusprorektor professor Tõnu Esko,
- humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna dekaan professor Anti Selart,
- loodus- ja täppisteaduste valdkonna dekaan professor Leho Ainsaar,
- meditsiiniteaduste valdkonna dekaan professor Külli Kingo,
- sotsiaalteaduste valdkonna dekaan Margit Keller,
- akadeemiline sekretär Tõnis Karki,
- kantsler Kstina Noormets,
- finantsjuht Kalle Hein.
Vivat academia!
