Rektor Toomas Asser: riigi tagatiseta ei saa ülikoolid halduslepinguid allkirjastada

Tartu Ülikooli rektor professor Toomas Asser rääkis täna Vikerraadio saates „Uudis+“, et ülikoolid ei saa järgmiseks kolmeks aastaks võtta endile lisakohustusi, teadmata, kas riik tagab nende kohustuste täitmiseks vajaliku rahastuse. Seetõttu on kuus Eesti avalik-õiguslikku ülikooli leppinud kokku, et järgmise kolme aasta halduslepingud allkirjastatakse alles siis, kui on olemas selge kinnitus tegevustoetuse kasvu kohta.

Asser leidis intervjuus, et kõrghariduse rahastuskriisi lahendust ei saa enam edasi lükata. „See on aastatega süvenenud probleem alates ajast, kui läksime üle tasuta kõrgharidusele. Kui alustasime riigi toetusega mahus 1,5% SKT-st, siis praeguseks on see kukkunud 1,1%-le. On selge, et sellise languse juures ei ole võimalik säilitada niisuguseid töötingimusi nagu toona ja kannatama hakkab kõrghariduse kvaliteet,“ rääkis rektor.

Praegu on Haridus- ja Teadusministeeriumi ning ülikoolide vahel käimas läbirääkimised halduslepingute üle aastateks 2022–2024. Nendes sätestatakse ühelt poolt riigi ootused ülikoolidele (sh IT, inseneride, õpetajate jt oluliste erialade kasv) ning teisalt garanteeritakse ülikoolide rahastus. Asseri sõnul on praeguseks küll teada riigi arengu- ja kasvuootused ülikoolidele, kuid pole teadmist, millise raha eest peavad ülikoolid neid ootusi täitma. „Eelmisel halduslepingute perioodil võtsime endale kohustusi ja saime pettumuse osaliseks, kuna ei saanud riigilt vajalikku ressurssi. Julgen kinnitada, et kõik avalik-õiguslikud ülikoolid on seisukohal, et halduslepingute läbirääkimiste praeguses faasis ei ole meil valmisolekut neile alla kirjutada,“ tõdes Asser.

Julgen kinnitada, et kõik avalik-õiguslikud ülikoolid on seisukohal, et halduslepingute läbirääkimiste praeguses faasis ei ole meil valmisolekut neile alla kirjutada.

Toomas Asser, Tartu Ülikooli rektor

Rektor rõhutas, et rahastamisotsuseid ei saa lükata sügiseste riigieelarve läbirääkimiste ajale, vaid otsus on vaja teha praegu. „Kui see jääb venima, siis seni, kui ei ole kindlust, peame jääma positsioonile, kus me ei saa halduslepingutele alla kirjutada,“ lisas ta.

Hinnanguliselt on kõrghariduse rahastamise puudujääk umbes 100 miljonit eurot aastas. Toomas Asser kinnitas, et mõistagi ei oota ülikoolid sellise lisaraha leidmist kohe, vaid on teinud HTM-ile ettepaneku suurendada halduslepingus ette nähtud kohustuste täitmiseks perioodil 2023–2025 tegevustoetuse mahtu vähemalt 15% aastas võrreldes eelmise aastaga. See tähendab 2023. aastal lisaraha 25 miljonit eurot, 2024. aastal 29 miljonit eurot  ja 2025. aastal 33 miljonit eurot. Asser toonitas, et erakorraliselt peab püüdma leevendada ka juba 2022. aasta olukorda. Pikemas plaanis on Asseri sõnul aga vaja poliitilist otsust, kas Eesti riik jätkab tasuta kõrghariduse andmist või minnakse üle mõnele teisele rahastusmudelile.

Loe lähemalt ERR-ist.

Kadri Voorand

Uueks Tartu Ülikooli vabade kunstide professoriks saab muusik Kadri Voorand

2024. aasta orienteerumisrajal saab (taas)tutvuda ülikooli ühiselamutega

2024. aasta orienteerumisrajal saab (taas)tutvuda ülikooli ühiselamutega

Kõrghariduse rahastamise seminaril osalejad.

Eksperdid arutasid kõrghariduse rahastamise tulevikku