Autor:
Andres Tennus

Rodolfo Basile kaitseb doktoritööd „Invenitive-Locational Constructions in Finnish: A Mixed Methods Approach”

24. mail kell 14.15 kaitseb Rodolfo Basile doktoritööd „Invenitive-Locational Constructions in Finnish: A Mixed Methods Approach (Invenitiiv-lokatiivsed konstruktsioonid soome keeles: segametoodiline lähenemine).

Juhendajad:
professor Liina Lindström, Tartu Ülikool
professor Tuomas Huumo, Turu Ülikool ja Tartu Ülikool
kaasprofessor Ilmari Ivaska, Turu Ülikool

Oponent:
Seppo Kittilä, Helsingi Ülikool

Kokkuvõte
Erinevates keeltes on erinevaid viise väljendada, kuidas asjad paiknevad ruumis. Sellised erinevad grammatilised strateegiad sõltuvad näiteks sellest, kas räägime kividest, puudest, loomadest või inimestest, kas need on olemas konkreetses või abstraktses kohas, aga ka sellest, kas paiknev asi seisab, magab, või lihtsalt on ruumis olemas. Võime veel väljendada, kas teame midagi rohkem kohast või paikneva asjast. Eesti keeles on näiteks võimalik öelda, et seen on metsas. Sellist lauset kasutatakse kui teame juba midagi teatust seenest, ent mitte palju kohast, kus ta on. Lause annab siis informatsiooni koha kohta ja seda nimetatakse lokatiivseks konstruktsiooniks. Võib ka öelda, et metsas on seen. Selles lauses öeldakse midagi sellest, mida metsas sisaldub: seen. Seen on selles lauses siis indefiniitne, kuid vastupidi mets on siin teatud mets. Seda lausetüüpi nimetatakse eksistentsiaalseks konstruktsiooniks. Nii lokatiivsetes kui ka eksistentsiaalsetes konstruktsioonides on võimalik kasutada erinevaid tegusõnu, et väljendada seene ja metsa välist ruumilist suhet. Näiteks võib öelda, et metsas leidub seeni ilma tähendamata, et keegi oleks seeni otsimas. Artiklipõhine doktoritöö uurib leiduma-verbiga konstruktsioone Euroopa keeltes ja nimetab neid invenitiivseteks konstruktsioonideks. Töö keskendub vastava soomekeelse löytyä-verbiga konstruktsioonidele ning analüüsib neid segametoodiliselt. See tähendab, et vaadatakse sama probleemi erinevatest vaatenurgatest, kasutades nii klassikalisi erialameetodeid kui ka statistikat. Doktoritöö eesmärk on seletada, kui tihti ja laialt seda tegusõna tegelikult kasutatakse soome keeles, kas tal on samad omadused kui teistel tegusõnadel ja kas teda leidub ka muudes Euroopa keeltes. Vastuseks leitakse töös, et pilt on Euroopa keeltes komplekssem, kui võiks arvata, ja et soome keeles on invenitiivsed konstruktsioonid väga laialt ja erinevate tähenduslike funktsioonidega kasutatud. Töö avab uusi uksi keeletüpoloogia ja keelte varieerumise erialadel.

Kaitsmist saab jälgida ka Zoomis: https://ut-ee.zoom.us/j/92968168147?pwd=WGFnZE1zakpUdm4rQ2Z0QU1hS3ZVQT09 (kohtumise ID: 929 6816 8147, pääsukood: 159874).
 

Mees jooksulindil

Madala intensiivsusega treeningu mõju jääb raskesti ennustatavaks

diplomid

Natàlia Pujol Gualdo kaitseb doktoritööd „Naiste reproduktiivtervisega seotud tunnuste geneetiliste seoste tõlgendamine“

Lodumets

Eesti märgade elupaikade seisund on väga nukker