Teadlased saatsid „Kevade“ tegelased kaugõppele: selgub, et kõige vähem sobis see Teelele

Kui Arno isaga arvuti ette jõudis, olid veebitunnid juba alanud. Just nii võiks alata „Kevade“, kui Oskar Luts oleks selle kirjutanud eelmisel või üle-eelmisel kevadel, mil koolis käimine asendus nädalateks ja kuudeks õppimisega ekraani ees. Kuidas saaksid kaugõppega hakkama Arnod, Teeled, Tootsid ja Kiired ning kas nad tunneksid ennast arvuti ees õppides halvemini või paremini kui klassiruumis? Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi teadlased Mai Beilmann, Kadri Soo ja Dagmar Kutsar uurisid lähemalt. 

Laste subjektiivse heaolu uuringu tulemused 2021. aasta kevadest näitavad, et kui osa õpilaste heaolu on kodus õppides suurenenud, siis teistel on see kaugõppe ning õpetajatest ja klassikaaslastest eemal viibimise tõttu märkimisväärselt vähenenud.

Õpilased tahaksid päriselt koolis käia

Kuigi õpilaste hinnangud kaugõppele on vastuolulised, võib oletada, et Arno, Toots, Kiir ja Tõnisson oleksid sellega veidi rohkem rahul kui Teele. Nimelt meeldib poistele kaugõpe veidi enam kui tüdrukutele. Suurem osa õpilasi eelistaks sellegipoolest koolis kohal käia. Eriti meeldib päriselt koolis käia just noorimatele vastajatele ehk neljanda klassi õpilastele.

Kolm neljandikku õpilastest soovis aegajalt, et saaks kooli tagasi minna. Seejuures nooremad õpilased soovisid kooli pääseda sagedamini kui veidi vanemad ning tüdrukud veidi rohkem kui poisid. Oma osa võib selles olla tõsiasjal, et kaasõpilastega polnud võimalik kokku saada - üle nelja viiendiku õpilastest tundis kaugõppes puudust just klassikaaslastest. Kõige rohkem igatsesid klassikaaslaste järele noorimad vastajad.

Nii nagu täiskasvanud, kes on väljendanud muret hariduse kvaliteedi halvenemise pärast kaugõppe tingimustes, kalduvad ka lapsed ise arvama, et koolis kohal käies on parem õppida. Õpilaste hinnangul olid nad koolis õpituga enne koroonat rohkem rahul kui koroonaajal. Seejuures on rahulolu koolis õpituga vähenenud nii poiste kui tüdrukute seas ja nii neljandates, viiendates kui ka kuuendates klassides.

Kes eelistavad õppida koolis ja kes kodus?

Kaug- ja lähiõppe eelistuste alusel võib õpilased jagada nelja rühma.

Kaugõpet eelistavad vähesotsiaalsed omaette kulgejad. Kodu pakub neile mingit toetust ja turvalisust, ent koolis nad seda väga ei tunne. Sõprade ja klassikaaslaste järele nad ei igatse, igapäevakohustuste ja veebis õppimisega tulevad enam-vähem toime. Võib-olla oleks Tõnisson päris rahul, kui kool koosnekski ainult veebitundidest, mille ajal saab arvuti ees häirimatult saia nosida.

Neil õpilastel, kellele ei meeldi eriti ei lähi- ega kaugõpe, on kõige kehvemad hinnangud nii kodule kui ka koolile, kuid sõpradest ja klassikaaslastest tunnevad nad rohkem puudust kui kaugõppe eelistajad. Neil on teistega võrreldes kõige kehvemad iseseisva toimetuleku oskused ja nad muretsevad koroonast tingitud muutuste pärast oma elus õpilasena õppetöös. Võib-olla poleks Tiugul olnud muidu erilist vahet, kas õppida lähi- või kaugõppes, aga ilmselt oleks ta ühel hetkel hakanud igatsema Imeliku järele.

Lähiõpet eelistavad õpilased kogevad toetust ja hoolimist nii kodus kui ka koolis. Nemad tunnevad suurimat puudust sõpradest, kaasõpilastest ja õpetajate nõuannetest, igatsevad tagasi kooli kõige rohkem ja muretsevad koroonast tingitud muutuste pärast kõige enam. Teele oleks kaugõppega ilmselt kohanenud, kuigi vaevalt oleks ta nautinud klassikaaslastest eemalolekut.

Nii lähi- kui ka kaugõpet sama palju eelistavatel õpilastel on kõige kõrgemad hinnangud kodule ja koolile ning kõige paremad iseseisva toimetuleku oskused. Omaette hoidvale Arnole, kellel olid alati kõik koolitükid tehtud ja kes klassivendade tempudest eemale hoidis, oleks ajutine kaugõpe võinud päris hästi sobida.

Õpilaste emotsionaalne heaolu

Vaatamata sellele, et osale õpilastele kaugõpe sobib, on õpilaste emotsionaalne heaolu pandeemiaeelse ajaga võrreldes keskmiselt vähenenud. Kolme aasta taguse laste subjektiivse heaolu põhiuuringuga võrreldes on valdavalt negatiivseid emotsioone tundvate õpilaste osakaal kasvanud 15%-lt 27%-le. Kui ülekaalukalt positiivseid tundmusi kogevaid õpilasi on sama palju, siis vähenenud on nende osakaal, kes on enamasti rõõmsad ja energilised, ent aeg-ajalt pinges ja tüdinud.

Õpilaste emotsionaalne heaolu on seotud sellega, millist õppekorraldust nad eelistavad. Nii kogevad õpilased, kes eelistavad lähiõpet või siis võrdselt nii lähi- kui ka kaugõpet, enamasti häid emotsioone, mõni neist aeg-ajalt ka tüdimust ja pinget. Õpilased, kes eelistavad kaugõpet või kellele ei meeldi ei kaug- ega lähiõpe, tunnevad end märksa sagedamini kurvapoolse ja ükskõiksena. Just need, kellele ei meeldi kumbki õppevorm, on eriti haavatav rühm, kellel kaugõpe võib süvendada ka koolist välja langemise ohtu, sest neil on siis lihtsam õpetajate vaateväljast kõrvale jääda.

Õpilased, kellele ei meeldi eriti ei lähi- ega kaugõpe, on ka üldiselt oma eluga vähem rahul (vt joonis 1). Kõige rohkem on eluga rahul õpilased, kellele sobivad sama palju mõlemad õppevormid. Võrreldes koroonaeelse ajaga on rahulolu eluga vähenenud kõige enam aga lähiõppe eelistajate rühmas, kuigi see on märgatavalt vähenenud ka neil, kellele ükski õppevorm, st üldse kool väga ei meeldi. Kõige vähem muutus rahulolu eluga neil, kellele meeldib kaugõpe.

Image

Joonis 1. Õpilaste üldine rahulolu eluga enne koroonat ja koroonaajal õppevormide eelistuse järgi skaalal 0-10

Seega on õpilased kaugõppega kohanenud väga erinevalt ja kaugõpet nautivate õpilaste kõrval on suur hulk neid, kellele see sugugi ei sobi. Suur osa õpilastest igatseb kooli tagasi ja nad tahaksid arvutiekraani ees istumise asemel õppida klassiruumis koos klassikaaslaste ja õpetajaga. Kaugõpe on seejuures muutnud haavatavamaks õpilased, kellele ei meeldi väga ei lähi- ega kaugõpe ja kes vajaksid õppetööga hakkamasaamiseks ilmselt kõige enam õpetaja juuresolekut, motiveerimist ja julgustust. Võib-olla tuleks aga veelgi enam mures olla õpilaste pärast, kes eelistavad kaugõpet ega igatse kooli tagasi, sest ilmselt on nende koolikogemuses (nt õppetöö korralduses või suhetes kaasõpilaste ja õpetajatega) midagi sellist, mis on muutnud koolis käimise neile ebameeldivaks.

Artikkel ilmus Fortes

Ülemaailmses laste subjektiivse heaolu uuringus küsiti lastelt nende heaolu ja kaugõppekogemuste kohta koroonaajal. Uuringu Covid-19-teemaline eriuuring korraldati 23 Eesti üldhariduskooli 4., 5. ja 6. klassides (kokku 1310 õpilast) veebiküsitlusena mais 2021. Andmekogumisel kasutati Eesti üldhariduskoolide suhtes esinduslikku klastervalimit. Sama uuringut tehakse veel 21 riigis üle maailma, kuid praegu pole teiste riikide andmed veel kättesaadavad. Laste heaolu eriuuringu andmekogumist 2021. aasta kevadel toetas Jacobs Foundation. Artikkel valmis Eesti Teadusagentuuri (PRG700) toel.

#teadus
Psoriaas

Mikroobid võivad lahendada allergiate ja autoimmuunhaiguste tekke mõistatuse

#kestlikkus #teadus
Kuvatõmmis

Viimase kümne aastaga on õhukvaliteet oluliselt paranenud

#õppimine #teadus
raamatud

Doktoriõppe kavandamine ja läbimine