Tartu Ülikool investeerib eksperimentaalarendusse pea pool miljonit eurot

Ülikool otsustas sel aastal rahastada 15 eksperimentaalarenduse projekti kogusummas 462 350 eurot. 2021. aastaks taotleti ülikooli arengufondist eksperimentaalarenduse toetust 34 projektile ligikaudu 1,2 miljoni euro eest.

„Sel aastal lõime sotsiaal- ja humanitaarteaduslikele projektidele eraldi kategooria. Tulemused olid üllatavalt head ja kummutasid eelarvamuse, et neis valdkondades on rakenduslikke võimalusi vähe,“ kommenteeris 2021. aasta taotlusvooru muudatusi arendusprorektor Erik Puura. „Nähes, kui kiiresti on edasi arenenud eelmistel aastatel finantseeritud projektid, oleme järjest kindlamad, et suudame anda uutele ideedele järjest suuremaid kestlikke starditõukeid,“ lisas ta.

Tänavu toetati eksperimentaalarenduse fondist näiteks eesti keele häälduse treenimise mobiilirakenduse loomist, interaktiivse digitaalse sekkumismetoodika väljatöötamist lastele stressiga toimetuleku soodustamiseks, seksuaalvägivalla kriisiabikeskuste andmetel põhinevate digitaalsete infograafikute loomist ning pehme bioloogilise koe seisundi ja omaduste biomehaaniliste parameetrite mitteinvasiivse määramise meetodi ja seadme loomist. Kõigi 2021. aastal rahastatud projektidega saab tutvuda Tartu Ülikooli ettevõtlus- ja innovatsioonikeskuse veebilehel.

Oluline on leida teaduse kontakt päriseluga

Esimesest taotlusvoorust on välja kasvanud näiteks koostöö Tartu Ülikooli mikrobioloogide ja kosmeetikatootja Perfect Cosmetics OÜ (neile kuulub kaubamärk LUMI) vahel. Eksperimentaalarenduse toetuse abil loodud metoodika võimaldab toota spetsiifilist prebiootikumi levaani. Selle kasulikku mõju inimese naha mikrobioomile on varem küll juba tõestatud, ent aine tootmise keerukuse tõttu ei ole see siiani ulatuslikumat kasutust leidnud. Mikrobioloogia kaasprofessor Triinu Visnapuu näeb levaanil veel mitut kasutusvaldkonda alates pinnakatetest kuni farmaatsiani.

Eelmise aasta taotlusvoorus sai toetust ka füüsika instituudi kaasprofessori Madis Kiisa idee luua looduslikul kiirgusel põhinev skänner. Aasta jooksul suutsid teadlased valmis ehitada skänneri prototüübi, mis võimaldas neil juba 2021. aasta alguses leida rahastuse, et ehitada Maksu- ja Tolliameti tarbeks valmis elusuuruses seade. Skänner võimaldab ilma lisakiirgusallikata skaneerida suuri objekte, näiteks tervet sõiduautot või merekonteinerit.

Üks põnev näide pärineb veel humanitaarteaduste valdkonnast, kus eesti keele professori Tiit Hennoste meeskonna loodud koolitusprogramm aitab Häirekeskuse töötajatel täpsete küsimuste sõnastamisega suunata abi kiiremini hädasolijateni. See lahendus võiks tulevikus päästa nii mõnegi eestimaalase elu.

Väike tõuge maailma päästmiseks või uue uurimissuuna loomiseks

Eksperimentaalarenduse projektide elluviimine ülikooli arengufondi toel on hea ettevalmistus selleks, et jõuda suuremates arendusprojektides järgmisele tasemele näiteks ETAg-i arendusgrandi, EAS-i rakendusuuringu või Euroopa rahastuse kaudu. Mitu taotlejat ongi neid võimalusi kasutanud. Eksperimentaalarenduse toetus võimaldab arendustöö riske maandada nii riiklike kui ka erarahastajate jaoks ning kiirendab lahenduste jõudmist turule ja ühiskonna käsutusse.

Tartu Ülikool andis eksperimentaalarenduse grandid esimest korda välja 2019. aastal, mil korraldati katsevoor ainult loodus- ja täppisteaduste valdkonna teadlastele. Teist aastat järjest on eksperimentaalarenduse grantidele saanud kandideerida kõigi valdkondade teadlased.

Eksperimentaalarenduse fondi rahastatakse Tartu Ülikooli arengufondist. Lisaks toetab loodus- ja täppisteaduste valdkond igal aastal oma valdkonna projekte veel eraldi rahasummadega.

Lisateave: Jane Luht, Tartu Ülikooli tehnoloogiasiirde juht, 529 7956, jane.luht@ut.ee