JÄRELVAADATAV: Füüsikalise farmaatsia professor Karin Kogermann räägib inauguratsiooniloengul, kuidas valmivad ohutud ravimid
Neljapäeval, 11. mail kell 16.15 peab Tartu Ülikooli füüsikalise farmaatsia professor Karin Kogermann ülikooli aulas inauguratsiooniloengu „Kuidas valmib kvaliteetne, efektiivne ja ohutu ravim“. Loengul toob professor Kogermann näiteid oma uurimisrühma teadustöödest, mille käigus arendatakse paikseid antimikroobseid haavapreparaate.
Paljud inimesed peavad võtma ravimeid iga päev ning tervisemurede korral on esimene koht nõu ja abi küsimiseks just apteek. Kuidas aga ravimid apteeki saavad ja mida on vaja teha selleks, et need sinna jõuaksid? Kuidas tagatakse ravimite toimeefektiivsus, ohutus ja kvaliteet?
Ravimite arendamine on pikk ja kallis protsess, milles löövad kaasa väga erineva taustaga teadlased, sealhulgas ravimiteadlased. Ravimitööstuse ülesanne on toota turule kvaliteetseid ravimeid: arendada uusi ravimeid, parandada olemasolevate ravimite valmistamisprotsesse ning võtta kasutusele uudseid analüüsimeetodeid. Seejuures on vaja lisaks uute raviaine molekulide leidmisele pidevalt otsida paremaid lahendusi, et keerulistest, näiteks vähese vesilahustuvusega või ebastabiilsetest raviainetest siiski ravim valmistada. Füüsikalise farmaatsia ja farmatseutilise tehnoloogia ravimiteadlased aitavad disainida iga uue raviaine molekuli jaoks sobivaimat ravimvormi, valida parimat manustamisviisi, valmistada ravimvormi ning uurida selle käitumist organismis. Ravimvorm on kui kandja, mis aitab viia raviaine inimese organismi. Tänapäeval on keerulisemate ravimite puhul võetud kasutusele nanotehnoloogial põhinevad ravimkandursüsteemid, mille tootmiseks tuleb hoolikalt läbi mõelda abiainete ja kandursüsteemi valmistamise meetodite valik ja tunda nende omadusi.
Professor Karin Kogermann selgitas, et ravimi kvaliteeti ei saa parandada lõpptoote testimisel. Kvaliteedile tuleb mõelda juba algusest peale ja see vajab pidevat kontrollimist. „Oleme haavapreparaatide valmistamist alustanud just sellest, et otsime sobivaimad raviained, viime need uudsete valmistamistehnoloogiate abil sobivasse kiulisse polümeersesse maatriksisse ning testime nende toimet, ohutust ja kvaliteeti,“ rääkis professor. Paikne antimikroobne haavaravi võimaldab tõhusamalt mikroobide vastu võidelda ja soodustab haava paranemist.
Karin Kogermann lõpetas Tartu Ülikooli proviisori eriala integreeritud bakalaureuse- ja magistriõppe 2004. aastal ning kaitses Helsingi Ülikoolis 2008. aastal doktoritöö „Tahke aine muutuste uurimine dehüdratatsiooni ajal: uued arusaamad kasutades võnkespektroskoopiat ja mitmemõõtmelist analüüsi“. Pärast kaitsmist naasis Karin Kogermann Tartu Ülikooli, kus jätkas oma akadeemilist karjääri. Aastal 2012 alustas ta järeldoktorantuuri tehnoloogiainstituudis antibiootikumide laboris, uurides antibiootikumide toimet. Praegu töötab Kogermann farmaatsia instituudis füüsikalise farmaatsia professori ja instituudi juhatajana ning tal on oma uurimisrühm.
Karin Kogermann on mitme rahvusvahelise teaduskonsortsiumi liige. Tema peamised uurimisvaldkonnad on seotud nii füüsikalise farmaatsia ja tahke aine analüüsiga kui ka infektsiooni ning antibakteriaalse raviga. Kogermanni praeguse uurimistöö põhieesmärk on arendada haavaravi tarbeks välja antimikroobseid nano- ja mikrokiulisi biomaterjale kui kontrollitud ravimkandursüsteeme ning selgitada välja, kuidas nende biomaterjalide disain ning tahke faasi, mehaanilised ja tehnoloogilised omadused mõjutavad antimikroobsete haavakatete bioloogilist aktiivsust, ohutust ja efektiivsust. Peale haavakatete arendamise töötab ta välja senisest tõhusamaid ja bioloogiliselt olulisi haavainfektsiooni mudeleid.
Lisaks paljudele eelretsenseeritud teadusartiklitele ja konverentsiettekannetele on Karin Kogermann kirjutanud peatükke rahvusvahelistesse teadusraamatutesse ja kaks eestikeelset populaarteaduslikku raamatut. Tema juhendamisel on oma doktoritöö kaitsnud kaheksa doktoranti ja praegu juhendab ta seitset doktoranti. Ta osaleb eksperdina Euroopa Farmakopöa Komisjoni töörühmas ning Eesti Ravimiameti müügilubade komisjonis ja farmaatsiaterminoloogia komisjonis. Karin Kogermannile on määratud nii rahvusvaheline kui ka Eesti teaduspreemia ning ta on Eesti Akadeemilise Farmaatsia Seltsi ja Eesti Noorte Teaduste Akadeemia liige.
Rohkem infot inauguratsiooniloengute kohta on ülikooli veebilehel.
