JÄRELVAADATAV: Tartu Ülikooli onkoloogia professor Jana Jaal räägib inauguratsiooniloengul, kas vähki saab võita

Neljapäeval, 27. aprillil kell 16.15 peab Tartu Ülikooli onkoloogia professor Jana Jaal ülikooli aulas inauguratsiooniloengu „Kas vähki saab võita?“. Loengul annab professor ülevaate praegustest probleemidest ja võimalikest lahendustest, mille abil oleks võimalik vähiravi tulemusi märkimisväärselt parandada.

Mõtteid professori loengust

• Pahaloomulised kasvajad on surmapõhjus number kaks olnud juba 50 aastat.

• Neli peamist vähktõvega seotud probleemi Eestis on muutumatuna püsivad riskitegurid, näiteks suitsetamine ja ebaturvaline seks, sõeluuringute ja õigeaegse diagnoosimisega seotud takistused, viivitused tervishoiusüsteemis ning ravi kättesaadavus.

• Vähiravis on kiirus väga oluline: mida varem haigus avastatakse, seda suurem on tõenäosus tervistavaks raviks, mistõttu tuleb senisest enam rõhku panna õigeaegsele diagnoosimisele.

• Me ei võida ilmselt kunagi vähki, kuid saame olemasolevaid vahendeid optimaalsemalt kasutades oluliselt parandada vähiravi tulemusi.

• Neli vähktõbe kümnest saab ennetada tervislike eluviiside ja käitumisega, näiteks end vaktsineerides või suitsetamisest loobudes.

Nii nagu mujal maailmas kasvab ka Eestis pidevalt inimeste hulk, kes saavad mingis eluetapis pahaloomulise kasvaja diagnoosi. Kui 2000. aastal diagnoositi pahaloomuline kasvaja 6033-l Eesti elanikul, siis 2019. aastal sai sellise diagnoosi juba 8891 inimest.

Hinnangute kohaselt suureneb vähijuhtude absoluutarv 2030. aastaks 11 000-ni, tingituna ühelt poolt rahvastiku vananemisest, teisalt elustiilist tulenevate riskitegurite mõjust. „Kuigi eluea jooksul haigestub pahaloomulisse kasvajasse iga teine mees ja naine, on vähist tervistumine võimalik,“ kinnitas professor Jana Jaal.

Vähihaigete õigeaegne diagnoosimine ja ravi nõuavad meeskonnatööd, milles on võrdväärne osa inimeste enda terviseteadlikkusel, meditsiinipersonali kiirel ja asjakohasel tegutsemisel ning piisavate ressursside olemasolul. „Sellest, kuidas vähki võita ning mida peab selleks tegema inimese, meditsiinisüsteemi ja riigi tasandil, tulebki loengul juttu,“ sõnas professor.

Jana Jaal on lõpetanud Tartu Ülikooli 1998., internatuuri 1999. ja onkoloogia residentuuri 2003. aastal. Seejärel kaitses ta 2006. aastal doktorikraadi Saksamaal Dresdeni Tehnikaülikooli arstiteaduskonnas. 2007. aastal alustas ta tööd onkoloogia vanemarst-õppejõuna Tartu Ülikooli Kliinikumis. Alates samast aastast on ta teinud Tartu Ülikoolis onkoloogiaalast õppe- ja teadustööd vanemteaduri, dotsendi ja 1. septembrist 2022 onkoloogia professorina. Ta on täiendanud ennast USA-s Houstonis MD Andersoni nimelises vähikeskuses ja osalenud paljudel teistel lühiajalistel koolitustel välismaal. Jana Jaal on löönud kaasa mitmes rahvusvahelises projektis ja teadustöös ning kuulub rahvusvahelistesse erialaseltsidesse ja -komiteedesse, sh on ta Euroopa Meditsiinispetsialistide Ühenduses kliinilise onkoloogia esindaja. Ta on olnud Eesti Kliiniliste Onkoloogide Seltsi esinaine aastatel 2011–2014 ja kuulub siiani seltsi juhatusse. Jana Jaali teadustöö keskmes on nii eelkliinilised kui ka kliinilised onkoloogiauuringud, eelkõige medikamentoosse ravi kombineerimine kiiritusraviga.

Loengut saab järelvaadata videoportaalis UTTV. Rohkem infot inauguratsiooniloengute kohta on ülikooli veebilehel.