Tudengisatelliidi ESTCube-2 põhieesmärk on katsetada plasmapidurit

4. jaanuaril esitleti Tartu Ülikooli Tartu observatooriumis tudengisatelliidi ESTCube-2 uut mudelit. EstCube-2 missiooni peamine eesmärk on katsetada plasmapidurit. Satelliit antakse 14. juunil Tšehhis üle kosmosemissiooni ette valmistavale rahvusvahelisele meeskonnale ja lennutatakse orbiidile aasta teises pooles.

ESTCube-2 missioonil on kolm etappi: esmalt tuleb saavutada kontakt orbiidile jõudnud satelliidi ja Tõraveres asuva maajaama vahel ning kontrollida põhjalikult üle satelliidi pardal olev elektroonika. Kui see on tehtud, on järgmine ülesanne pildistada Maa taimestikku ja teha korrosioonikatseid. Satelliidile on kaasa pandud hulk materjale, et mõõta nende korrodeerumist ja saada seega uusi teadmisi nende sobivuse kohta kosmosesse. Missiooni lõppetapis katsetatakse plasmapidurit ehk kütusevaba tõukejõusüsteemi.

Image
ESTCube-2

Plasmapiduri tehnoloogia võib tulevikus aidata missiooni lõpetanud satelliite Maa orbiidilt eemaldada. Praegu jäävad kõik tehiskaaslased pärast töö lõppu kosmosesse edasi hõljuma ja neist saab prügi, mis ohustab teisi, töötavaid seadmeid. Arvestades, et satelliite on saadetud orbiidile juba viimased 50 aastat ning need võivad pärast töö lõppu sinna jääda veel kuni 1000 aastaks, on see suur probleem. ESTCube-2 pressijuhi Karl Vilhelm Valteri sõnul võib katsete õnnestumise korral saada plasmapidurist tulevikus väikeste satelliitide kohustuslik turvavarustus, mis säästab meid kosmoseprügi kuhjumisest.

Plasmapiduri tehnoloogia võib tulevikus aidata missiooni lõpetanud satelliite Maa orbiidilt eemaldada.

ESTCube-2 meeskonna noorim liige on gümnaasiumiõpilane Agnes Rohtsalu, kelle ametinimetus on nooreminsener. „Ma olen väga elevil selle üle, mida tulevik ESTCube-2-le toob ja mida see tähendab Eestile, sest see on kindlasti järgmine suur samm Eesti kosmoseajaloos,“ ütles ta missiooni tutvustaval pressikonverentsil. Tartu observatooriumi direktor Antti Tamm lisas lühidalt: „Eesti vajab ESTCube’i.“

Satelliit lennutatakse kosmosesse Arianespace’i raketi Vega-C pardal augusti ja detsembri vahel. 14. juunil antakse ESTCube-2 Tšehhis asuvates integratsioonilaborites üle missiooni ette valmistavale rahvusvahelisele meeskonnale. Selleks ajaks on põhjalikult läbi katsetatud ka satelliidi sobivus äärmuslike oludega toimetulekuks.

ESTCube on tudengite teadusprojekt. Selle raames saadeti 2013. aastal kosmosesse Eesti esimene satelliit ESTCube-1, mis kogus kaheaastase missiooni käigus hulganisti teadusandmeid. Ka ESTCube-2 projektis on suurem osa arendustööst tudengite vastutada, kuid neile annavad nõu Tartu Ülikooli teadlased ja mitme teadusmahuka ettevõtte töötajad.

 

Tartu observatooriumis toimunud pressikonverentsi juhatas ESTCube’i pressijuht Karl Vilhelm Valter. Projekti tutvustasid (videos vasakult) observatooriumi direktor Antti Tamm, ESTCube’i teadusjuht Andris Slavinskis, kommunikatsioonijuht Katriin Kristmann, nooreminsener Agnes Rohtsalu ja projektijuht Hans Teras.

Pildil: ESTCube-2 kunstniku kujutuses. Allikad: Frost FX, ESTCube, Karl Vilhelm Valter

 

Huy Qui Vinh Nguyen kaitseb doktoritööd „Süsinikule sadestatud Pt-CeO2 katalüsaatorite väljatöötamine prootonvahetusmembraan kütuseelementidele“

16. augustil kell 11.15 kaitseb Huy Qui Vinh Nguyen oma doktoritööd „Süsinikule sadestatud Pt-CeO2 katalüsaatorite väljatöötamine prootonvahetusmembraan kütuseelementidele“.

Kerli Martin kaitseb doktoritööd „Recognition of carboxylates by synthetic receptors - from structure-affinity studies to solid-contact anion-selective electrode prototyping“

7. augustil kell 10.15 kaitseb Kerli Martin doktoritööd „Recognition of carboxylates by synthetic receptors - from structure-affinity studies to solid-contact anion-selective electrode prototyping“.

Kelli Solmelar-Duracz kaitseb doktoritööd „The molecular and cellular mechanisms of brain plasticity impairing factors”

27. augustil 2024 kell 15.00 kaitseb Kelli Solmelar-Duracz oma doktoritööd „The molecular and cellular mechanisms of brain plasticity impairing factors” („Aju plastilisust kahjustavate tegurite molekulaarsed ja rakulised mehhanismid”).