Ülikoolide nõukogud juhtisid teravalt tähelepanu kõrghariduse alarahastusele

Eesti avalik-õiguslike ülikoolide nõukogude liikmed tegid 24. jaanuaril ühispöördumise, milles tõdetakse, et poliitikutel ja poliitikakujundajatel on viimane aeg hakata kõrghariduse kriitilist olukorda tõsiselt võtma. Allakirjutanud ootavad otsustajatelt pikaajalist plaani eestikeelse kõrghariduse jätkusuutlikkuse tagamiseks.

Pöördumisele on alla kirjutanud 53 inimest kuuest Eesti ülikoolide nõukogust. Pöördumisega soovitakse juhtida tähelepanu vajadusele leida kõrghariduse jätkuvale alarahastuse probleemile pikaajaline lahendus. Esile on toodud ajale jalgu jäänud õppelaenude ja -toetuste süsteemi, õppejõudude palkade konkurentsivõime küsimust ja vajadust kaasata kõrgharidusse senisest rohkem eraraha.

Allakirjutanute ettepanek on kasvatada riigi kõrgharidusinvesteering 1,5%-ni sisemajanduse kogutoodangust, suurendades sealjuures nii õppetoetuste määra kui ka selle saajate hulka, tagades õiglase töötasu õppejõududele ning luues kõrgharidusse investeerimise võimalused ja stiimulid ka ettevõtetele ja inimestele endile.

„Riik ilma emakeelse kõrghariduseta pole iseseisev riik. Iseseisev riik ilma heatasemelise kõrghariduseta ei jää kestma,“ tõdevad pöördumise esitajad.

Allakirjutanud kuuluvad kuue avalik-õigusliku ülikooli – Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Eesti Maaülikooli, Tallinna Ülikooli, Tallinna Tehnikaülikooli ja Tartu Ülikooli – nõukogudesse.

Vaata pöördumise täisteksti Tartu Ülikooli veebilehel.

Artikkel ilmus algselt ajakirjas Universitas Tartuensis.