Üliõpilaste teadustööde riikliku konkursi peapreemiad tulid Tartu Ülikooli

Teisipäeval Tartus toimunud pidulikul autasustamisel tunnustati 2024. aasta parimaid üliõpilasi nende teadustööde eest. Mõlemad peapreemiad pälvisid Tartu Ülikooli üliõpilased. Konkursi preemiafond oli tänavu kokku üle 185 500 euro. 

Image

Peapreemia said majandusteaduskonna juhtimise lektor Kristjan Pulk doktoritööga „Eraisikute finantsotsuste mõjutamine informatsiooni pakkumise abil“ ning Katariina Kurina ökoloogia ja maateaduste instituudist magistritööga „Ida-lontmudila (Proterorhinus semipellucidus (Kessler, 1877)) naturaliseerumise hindamine Soome lahes otoliitide mikrostruktuuri ja -keemiaga“. Tunnustati ka preemia pälvinute juhendajaid: juhtimise professorit Maaja Vadi ja juhtimise lektorit Anne Aidlat ning ihtüoloogia ja kalanduse kaasprofessorit, Eesti Maaülikooli vesiviljeluse õppetooli nooremteadurit Lauri Saksa. 

Teadusagentuuri juhatuse esimehe Anu Noorma sõnul on väga oluline tunnustada neid, kes on juba üliõpilasena saavutanud oma teadustööga silmapaistvaid tulemusi. „Põhjalikke, järjekindlaid ja originaalse mõtlemisega noori on vaja igas valdkonnas, kuid loodetavasti annab oma teadustöö eest tunnustuse saamine neile tublidele noortele juurde indu, et ka teadusteel jätkata,“ ütles Noorma. 

Kokku anti välja 102 preemiat, millest 57 on riiklikud preemiad ja 45 eripreemiad. Riiklikud preemiad anti välja kolmes õppeastmes (rakendus- ja bakalaureuseõpe; magistriõpe ja doktoriõpe) ning kuues teadusvaldkonnas (loodusteadused; tehnika ja tehnoloogia; arsti- ja terviseteadused; põllumajandusteadused ja veterinaaria; sotsiaalteadused ning humanitaarteadused ja kunstid). Tänavu tunnistati rahalise preemia vääriliseks 95 konkursile esitatud tööd. Komisjon märkis riikliku tänukirjaga ära 31 autorit. 

Tutvu laureaatide nimekirjaga. 

„Tänavune konkurss on eriline seetõttu, et esimest korda läks üks peapreemiatest magistritöö autorile,“ ütles hindamiskomisjoni esimees Uku Lember. „On hea meel näha, et parimate tööde kirjutajad on esitanud konkursile küpseid ja kõrgetasemelisi teadustöid, mis ületavad mitu korda oma õppeastme tööde suhtes esitatud ootusi. Oli väga mahukaid töid, mille puhul laboratoorsete uuringute või empiirilise materjali hulk eristus teistest märkimisväärselt. Samuti oli väga praktilise väärtusega töid, mis annavad konkreetseid soovitusi edasiseks rakenduslikuks arenduseks nii Eestis kui ka maailmas ja panustavad seeläbi valdkonna laiemasse arengusse,“ tõdes Lember. 

Eripreemiad andsid välja Haridus- ja Teadusministeerium, Eesti Teaduste Akadeemia president, Eesti Teaduste Akadeemia riigiõiguse sihtkapital, Rahandusministeerium, Kliimaministeerium, Justiitsministeerium, Muinsuskaitseamet, Siseministeerium, Välisministeerium, Riigikogu Kantselei ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. 

Teadusagentuurile esitati tänavu 540 konkursitööd. Õppeastmeti laekus kõige rohkem magistritöid (266) ja valdkonniti sotsiaalteaduste teemalisi töid (202). Humanitaarteaduste ja kunstide valdkonnas esitati 105, loodusteaduste vallas 87 ning tehnika ja tehnoloogia alal 81 tööd. 

Konkursile saabus teadustöid 28 ülikoolist, mille seas on ka 14 välisülikooli. Kõige rohkem valmis preemiaväärilisi töid Tartu Ülikoolis (51). Rahalise preemia pälvisid ka kuus teadustööd, mis oli kirjutatud välisülikoolides või Eesti ja välisülikoolide tudengite koostöös. 

Tänavuse konkursi riiklike preemiate auhinnafond oli 112 900 eurot ja eripreemiate auhinnafond 72 674,78 eurot. Konkursitöid hindas 40-liikmeline ekspertidest moodustatud riiklik hindamiskomisjon.  

Üliõpilaste teadustööde riiklikku konkurss toimub alates 1991. aastast, seega anti preemiaid välja juba 33. korda. Konkurssi korraldab Eesti Teadusagentuur koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga.

Loe lähemalt Eesti Teadusagentuuri kodulehelt.