Värske teadus: rahulolu töökeskkonnaga, Parkinsoni-haigete teraapia, keele känkimine ja taimede põuastress
„Värske teaduse“ rubriik annab regulaarselt vihjeid eri teadusvaldkondade hilutiste uuringutulemuste kohta.
Kas töötada kodus või kontoris?
Koroonapandeemia ajal on kontoritöötajatel tulnud lühemat või pikemat aega kodus töötada. Kuidas see mõjutas nende heaolu, omavahelisi suhteid ja info liikumist? Tartu Ülikooli majandusteadlaste uuringust selgus, et tavaoludes on kõige rahulolematumad avatud kontoris töötavad inimesed. Seega parandas kodus töötamise võimalus nende heaolu, info liikumist ja omavahelisi suhteid. Tegevuspõhistes kontorites, kus on nii avatud kui ka privaatseid alasid, olid aga töötajad tavaoludega väga rahul ning pandeemia halvendas nende tööheaolu ja -suhtlust.
Lisateave: Anne Aidla, juhtimise lektor, anne.aidla@ut.ee,
Eneli Kindsiko, kvalitatiivuuringute kaasprofessor, eneli.kindsiko@ut.ee,
Helen Poltimäe, majanduse modelleerimise lektor, helen.poltimae@ut.ee,
Laura Hääl
Füsioteraapia vähendab Parkinsoni-haige igapäevaseid toimetulekuraskusi
Parkinsoni tõbi on aegamööda süvenev haigus, mille puhul kogevad patsiendid mingis etapis raskusi oma igapäevatoimingutes. Tartu Ülikooli teadlased tegid uuringu, milles osalenud 24 Parkinsoni tõvega patsienti jagati juhuslikkuse alusel sekkumis- ja kontrollrühma. Nende toimetulekut hinnati kümnenädalase vahega kaks korda.
Sekkumisrühma liikmed osalesid kolmekaupa kaheksa nädala jooksul tunniajalistel füsioteraapia sessioonidel. Iga treening koosnes Euroopa Parkinsoni tõve füsioteraapia ravijuhendi soovituste kohaselt viiest osast: kõnnitreening, asendivahetuste harjutamine, tasakaalutreening, füüsilise võimekuse ja käelise tegevuse arendamine.
Tulemustest selgus, et kahekuuline ravijuhendist lähtuv grupitreening vähendas märgatavalt Parkinsoni-patsientide tajutavaid igapäevaseid toimetulekuraskusi.
Lisateave: Kadri Medijainen, füsioteraapia õppekava programmijuht, kadri.medijainen@ut.ee
Keeleüksuste piirid kõnes ja keele känkimine
Lausung „mullelubatiarhiivikarpetuuavahepeal“ on kuulajale jada häälikuid. Et sellest aru saada, peavad kuulajal tekkima selles jadas tähenduslikud üksused. See tähendab, et ta ei tuvasta selles lausungis mitte üksikuid häälikuid, nagu m või u, vaid korrastab kuuldud jada kiiresti suuremateks tähenduslikeks üksusteks ehk känkideks, lähtudes oma keelelistest ootustest.
Artiklis „Perceptual study of language chunking“ („Taju-uurimus keele känkimisest“) oletasid TÜ üldkeeleteaduse teadur Piia Taremaa ja Johann Wolfgang Goethe Frankfurdi Ülikooli teadur Nele Ots, et känkide tajumisel võiks olla väga suur roll kõneprosoodilistel nähtustel, nagu häälekõrguse muutumine (kõnemeloodia ehk intonatsioon), kõnelemise ning silpide hääldamise kiirus (kõnerütm), rõhud (valjem ja tugevam hääldus) ning pausid. Akustilised mõõtmised ja lausete analüüs näitasid aga, et kuulajad keskenduvad suulist kõnet känkides rohkem lausegrammatilistele reeglipärasustele kui kõne prosoodiale. Teadlased peavad siiski tõenäoliseks, et grammatiliste suhete tuvastamisel mängib rolli just kõne prosoodia. Selleks, et mõista, kumba tajutakse enne, kas prosoodilist või lausegrammatilist infot, tuleb kasutada meetodeid, mis võimaldavad uurida kõnetaju reaalajas.
Lisateave: Piia Taremaa, üldkeeleteaduse teadur, piia.taremaa@ut.ee
Nele Ots, Johann Wolfgang Goethe Frankfurdi Ülikool, nele.ots@ut.ee
Mikroorganismid aitavad leevendada taimede põuastressi
Kliimamuutuste tingimustes on põud kogu maailmas üks peamine põllumajandustootmist ohustav tegur. Põuastress piirab taimede kasvu, pärsib arengut ja viljakust. Taimega seotud bakterid, seened ja viirused võivad suurendada taimede stressitaluvust ja aidata tulla toime põua kahjuliku mõjuga. Nad aitavad käivitada taime biokeemilisi ja füsioloogilisi muutusi võimaldavaid kaitsemehhanisme. TÜ taimeökoloogide osalusel valminud uuringus antakse ülevaade taimedega seotud mikroorganismide rollist taime põuastressi leevendamisel.
Lisateave: C. Guillermo Bueno, taimeökoloogia teadur, carlos.guillermo.bueno.gonzalez@ut.ee,
Yiming Meng, taimeökoloogia labori doktorant, yiming.meng@ut.ee
