Värske teadus: söömisest, suguhaigustest, zoosemiootikast ja sademetest
„Värske teaduse“ rubriik annab regulaarselt vihjeid eri teadusvaldkondade huvitavamate uurimisteemade kohta.
Sotsiaalteadused
Naised kipuvad liigselt sööma negatiivsete, mehed positiivsete emotsioonide järel
Hiljuti avaldatud artiklis uurisid Tartu Ülikooli psühholoogiateadlased, kuidas seostuvad kogetavad positiivsed ja negatiivsed emotsioonid meestel ja naistel söömishoogudega ehk lühikese aja jooksul liiga suure toidukoguse söömisega. Kasutatud uurimismeetod võimaldas saada mitme päeva jooksul osalejatelt hulga hinnanguid hetkeemotsioonide ja söömishoogude kohta. Selgus, et naiste puhul ilmnesid söömishood tõenäolisemalt pärast negatiivseid emotsioone, kuid mehed sõid liiga palju pigem pärast positiivsete emotsioonide kogemist. Seega näib, et naised kipuvad end toiduga lohutama, mehed aga pigem mitte.
Loe lähemalt teadusartiklist.
Lisateave:
Hedvig Sultson, kliinilise ja eksperimentaalpsühholoogia nooremteadur, hedvig.sultson@ut.ee
Kairi Kreegipuu, eksperimentaalpsühholoogia professor, kairi.kreegipuu@ut.ee
Kirsti Akkermann, kliinilise psühholoogia kaasprofessor, kirsti.akkermann@ut.ee
Meditsiiniteadused
Genitaalmükoplasma on seotud viljatute meeste seemnevedeliku põletikunäitajatega
Suguhaiguste mõju meeste viljakusele on teema, milles on senini palju vasturääkivusi. Kindel kahjulik mõju meeste viljakusele on tuvastatud suguhaiguste tekitajatel gonokokil ja klamüüdial, kuid trihhomoonase ja genitaalmükoplasma kohta on teadmisi vähe. Tartu Ülikooli teadlaste uurimistöö eesmärk oli hinnata suguhaiguste tekitajate klamüüdia (Chlamydia trachomatis), gonokoki (Neisseria gonorrhoeae), trihhomoonase (Trichomonas vaginalis) ja genitaalmükoplasma (Mycoplasma genitalium) esinemist viljatutel meestel ning nende suguhaiguste mõju seemnevedeliku parameetritele ja prostataspetsiifilisele antigeenile (PSA) veres. Uuringus võrreldi omavahel 2000 viljakusprobleemiga meest ja 248 tõestatud viljakusega meest (kelle partner on rasestunud). Neile tehti klamüdioosi, gonorröa, trihhomonoosi ja genitaalmükoplasmoosi diagnostika, seemnevedeliku ja uriini analüüs ning vereanalüüsid, samuti määrati seemnevedelikust interleukiin-6. Uurimistöö peamine tulemus oli see, et genitaalmükoplasma infektsioon esines ainult viljatute meeste rühmas ja see oli seotud seemnevedeliku põletikunäitajatega. Suguhaiguste levimus viljatute meeste seas on väike (alla 2%). Suguhaiguste esinemisel ei olnud mõju PSA tasemele.
Loe lähemalt teadusartiklist.
Lisateave: Stanislav Tjagur, meditsiiniteaduste doktorant, stanislav.tjagur@kliinikum.ee
Humanitaarteadused
Zoosemiootika aitab mõista liikidevahelist suhtlust
Liikidevaheline kommunikatsioon annab palju kõneainet, eelkõige kiiresti arenevates keskkondades nagu linnad, kus see kujundab loomade ja inimeste harjumuspärast suhtlemist. Hiljuti kaitstud doktoritöö keskmes on inimese ja inimahvide vaheline suhtlus loomaaedades ja laboratooriumides. Seda analüüsiti zoosemiootilisest perspektiivist, mis võimaldab uurijal inimkeskse vaatenurga asemel vaadelda uurimisobjekti teiste liikide silme läbi. Uurimistöös kasutatud omailma (umwelt) mudel on innustav ja võimas vahend, mis võimaldab (osaliselt) pääseda ligi teiste organismide maailmadele. Väitekirjas juurutatakse omailmade kattuvuse (umwelt overlap) mõistet, st ideed, et omailma ei tuleks mõista ainult liigi- ega organismispetsiifilise mudelina, vaid seda tuleks laiendada, et hõlmata jagatud tähenduste ruumi. Uurimusest selgub, kuidas omavahelise läbikäimise käigus tekivad vastastikku arusaadavad keeled, mis võimaldavad kahel liigil suhelda. Näiteks muudab uute märkide õppimine ja kasutamine tuntavalt eri liikide semiootilist keskkonda ja on seega seotud omailma ülemineku (umwelt transition) mõistega. Samuti tõstetakse uurimistöös esile asjaolu, et tehistingimustes peetavad loomad võivad mõjutada institutsionaalset praktikat ja muid inimese loodud märgisüsteeme, näiteks loomade hooldamise tavasid. Uurimistöös tehakse mitu ettepanekut, kuidas parandada vangistuses elavate loomade heaolu.
Loe lähemalt doktoritööst.
Lisateave: Mirko Cerrone, humanitaarteaduste doktor, mirko.cerrone@ut.ee
Loodus- ja täppisteadused
Põhja- ja Baltimaade tugevad sajuhood on aastate jooksul muutunud
Rängad sajud võivad suuresti häirida inimeste elu, ujutades üle põllud ja hävitades saagi, uhtudes ära teetammid ning tekitades linnades üleujutusi. Soojenevas kliimas kasvab õhu niiskussisaldus ning tõenäoliselt ka tugevnevad sajuhood ja suurenevad nendega kaasnevad kahjustused. Teadustöö eesmärk oligi tuvastada muutused Põhja- ja Baltimaade ränkade sadude ööpäevastes kogustes. Leitud muutused pole ei ajas ega ka ruumis ühtlased. Viimase 50 aasta jooksul on enamikus ilmajaamades ränkade sadude ööpäevased kogused kasvanud, kuid pikemal ajavahemikul, alates 1901. aastast, ilmnevad mõnekümneaastased kasvu- ja kahanemisperioodid. 120-aastase vaatlusrea teises pooles on esimese poolega võrreldes aastamaksimumid nihkunud hilisemaks: valdavalt augustikuiste tippsadude asemel sajavad suurimad sademehulgad aina rohkem alla oktoobrist detsembrini. Ränkade sadude esinemise muutused võivad nõuda ka muudatusi ehitiste projekteerimisel.
Loe lähemalt teadusartiklist.
Lisateave: Piia Post, meteoroloogia ja klimatoloogia kaasprofessor, piia.post@ut.ee
